Dombyrany ulttyq aspap retinde patentteý qajet – ǵalym
2022 jylǵy 3 shilde 14:58

Dombyrany ulttyq aspap retinde patentteý qajet – ǵalym

ORAL. QazAqparat – Búgin – Ulttyq dombyra kúni. Ulttyq ónerimizdi qalaı damytamyz, dombyra aspabyna úlken-kishiniń qyzyǵýshylyǵyn qalaı arttyramyz? Osyǵan oraı dombyrashy-ustaz, «Kúıshiler odaǵy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Asqar Kenjeǵalıev QazAqparat tilshisiniń saýaldaryna jaýap berdi.

-Asqar Muhambetqalıuly, dombyra úırenip, kúı ónerin meńgerýge ne jeteledi, aldymen soǵan toqtalsań?

-Men ózim bala kezden dombyraǵa áýestendim. Jańaqala aýdany Qyzyloba aýylynda týyp-óstim. Ákem Muhambetqalı óner adamy, aýyldyq mádenıet úıiniń dırektory edi. Kóptegen is-sharalardy uıymdastyrýmen birge dombyra tartyp, syrnaı, urmaly jáne basqa aspaptardyń bárinde oınaıtyn. Ol kezde aýylda dombyrashylar kóp bolatyn. Aǵaıyndy Násıbolla men Naýryz Batyrovtar, kúıshi-kompozıtor, dırıjer Baqtyǵalı Aıtjanov, aýdan ortalyǵynda Mamaı Otarbaev, Temiresh Kereev sekildi dombyrashylardyń ónerine qyzyǵyp óstim. Segiz-toǵyz jasymnan dombyra ustadym. Alǵashqy úırengen kúıim – «Erke sylqym». 1989 jyly toǵyz jasymda Altynbek Qorazbaevtyń sol kezde keńinen taralǵan «Boztorǵaı» ánin sahnada alǵash ret oryndadym. Al «Erke sylqymdy» ákemmen birge tarttym. Sýretke de qumar boldym. Degenmen dombyraǵa degen qulshynysym basymdaý boldy da, qazirgi M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıtetiniń mádenıet jáne óner fakýltetinde Meńdiǵanym Mergenbaıqyzy, Asqar Qusaıynov syndy ustazdardan bilim alyp, 2001 jyly úzdik bitirdim. Mine, sodan beri ózim de ustazdyq etip kelemin.

-Qazirgi kezde óziń de tanymal ustazsyń, aıtshy, jasty úıretý ońaı ma, álde úlkendi úıretý jeńil me?

-Bul jerde men aıtar edim, bári de árkimniń qabyldaýyna baılanysty. «Qulaq estimeıdi», «Qulaǵymyzdy aıý basyp ketken» deıtinder bar, men onymen kelispeımin. Sebebi qaı adamnyń da qulaǵy estıdi, kókiregi oıaý. Tek sonyń túrli joldaryn taýyp, shákirtti tárbıeleı bilý kerek. Bul, árıne, muǵalimniń sheberligin qajet etedi. Eresek adamdardyń arasynda aıtqanyńdy tez qabyldaıtyny bolady nemese kerisinshe. Árkimniń estý qabileti ózgeshe. Sondyqtan metodıkalyq quraldy durys paıdalanyp, úırete bilý qajet. Balalarmen qosa sońǵy onshaqty jylda túrli jastaǵy adamdardy dombyraǵa jattyqtyryp kelemin. Olardyń arasynda 60-70 jastaǵy, sondaı-aq túrli ulttyń ókilderi bar. Sheteldik kompanııa qyzmetkerlerimen jumys istep, baılanysta bolý úshin aǵylshyn tilin meńgerýge týra keldi.

-Jyl basynda dombyrańdy arqalap, Amerıka asyp, Hıýston qazaqtaryna dáris berip qaıtqanyń belgili. Osy sapar alǵa qoıǵan maqsat údesinen shyqty ma, ne túıdiń?

-2016 jyly Reseıdiń kórshiles Saratov qalasynda óz metodıkammen qandas baýyrlardy dombyra úıretýge kiristim. Sonda turatyn Jazıra Jaqsybaeva degen áriptesim qoldaý bildirip, sonyń arqasynda orkestr quryldy. Sol orkestr tipti Máskeýge deıin baryp, óner kórsetip júr.

Sodan keıin AQSh-taǵy Tehastyń Hıýston qalasyndaǵy 2012 jyly ashylǵan qazaq mektebiniń bar ekenin bildim. Onda 200-den astam shákirt bilim alyp shyǵypty. Sonymen qatar mektepten tys jumys retinde qazaq tiline qosa ulttyq ónerge, salt-dástúrge baýlýǵa bolady eken. Hıýstondaǵy qazaq dıasporasynyń jetekshisi Qýatbek Mahýmuly men mekteptiń basshysy Indıra Muhanálıevamen baılanysqa shyǵyp, sondaǵy balalardy dombyraǵa úıretýdi maqsat etip qoıdym. 2018 jyly sol kezdegi oblys basshysy Altaı Kólginovke baryp, usynystarymdy jetkizip edim, ol aıaqsyz qalyp qoıdy. Degenmen 2020 jyly 1 maýsym – Halyqaralyq balalardy qorǵaý kúninen bastap Hıýstondaǵy qazaq balalaryna onlaın sabaq berýdi bastadym. Shákirtterim dombyrany tez meńgerip ketti. Endi alystaǵy AQSh-ta orkestr quryp, óner kórsetsek, shirkin degen arman oıandy. Sol maqsattyń jeteginde ótken jyldyń sońǵy kúni Amerıkaǵa attanyp, úsh aı jarymdaı bolyp keldim. Orkestr quryp, 8 naýryz – Halyqaralyq áıelder kúni, 22 naýryz – Ulystyń uly kúnine oraı kontsert qoıdyq. Nıý-Iorkta AQSh-taǵy qazaqtar bas qosqan merekede de óner kórsettik. Sodan keıin Vashıngtondaǵy «Abaı ortalyǵy» jetekshisiniń orynbasary Ertaı Sultannyń shaqyrýymen Bostonǵa jol túsip, Garvard ýnıversıtetinde ótken Abaı sımpozıýmyna lektsııa-kontsertpen qatystyq. Sondaǵy bir baıqaǵanym, ýnıversıtet stýdentteri jat mýzyka bolsa da, halyqtyq áýendi yqylaspen tyńdap, qyzyǵýshylyqtarynyń mol ekendigin baıqatty. Mine, bul bizdiń baǵytymyzdyń durys ekendigin kórsetedi. Jalǵyz dombyra emes, balalar qylqobyz, sazsyrnaıdy úırenýdi bastap ketti. Jalpy, memleket pen demeýshiler tarapynan qoldaý bolsa, shetelde qazaqtar kóp shoǵyrlanǵan jerlerde dástúrli ónerge baýlıtyn ortalyqtar ashýǵa bolar edi.

-Qazaqstan Kúıshiler odaǵynyń tóraǵasy retinde elimizde tól ónerimizdi damytý tóńireginde ne aıtar ediń?

-Birlestiktiń qurylǵanyna úsh jarym jyl, tóraǵa bolǵanyma eki jyldaı ýaqyt boldy. Respýblıkalyq deńgeıde jumystarymyzdy barynsha atqarýdamyz. Toǵyz fılıalymyz quryldy. Árıne, áli de jumys baıaý júrip jatqan óńirler bar. Ásirese, fılıaldardy tirkeý jaǵynan ákimdikter tarapynan qoldaý bolmaı jatyr. Úkimettik emes uıymdar barshylyq. Mádenıet mınıstrligi tarapynan bireýine kóp, ekinshisine az kóńil bólinedi. Kóptegen is-sharalardy atqarǵymyz keledi, biraq bári qarajatqa tireledi. Sońǵy kezde Májilis depýtattary shyǵarmashylyq odaqtardy qarjylandyrý máselesin sheshý joldaryn usynyp jatyr, sodan úmittenemiz.

Kúı – qazaqtyń mańdaıyna bitken biregeı óner. Sondyqtan kontsert, konkýrstarǵa ǵana qarjy qarastyrmaı, keń kólemde qoldaý qajet. Ásirese, ǵylymı-zertteý jumystaryn qolǵa almasa bolmaıdy. Mysaly, kúı kitaptarynyń kóbi eskirip ketti. Nota, dıskilerdi de rettep, qaıta bastyryp, keńinen taratsa, kúıdiń aıasy keńeıe túser edi.

Taǵy bir nazar aýdaratyn jaıt, kóptegen jıynda kóterip júrmiz, eń aldymen dombyrany patentteý, ıaǵnı tólqujatyn jasatý kerek. Qazaqtyń ulttyq aspaby, brendi dep keýde soǵamyz. Biraq onyń qazaqtiki ekendigin dáleldeıtin qujat joq. Qazaqtyń qymyzyn basqalar patenttep aldy ǵoı. Eger osy kúnnen yjdaǵattamasaq, dombyra da sonyń jolyn qushýy múmkin.

Sodan keıin dombyra shyǵaratyn arnaıy fabrıka, onyń akýstıkasyn zertteıtin úlken ortalyq ashý kerek. Qazir dombyra bazarlarda, tipti túrmede túrli aǵashtan jasalyp jatyr, sapasyna baqylaý joq. Taǵy bir aıtarym, dombyraǵa qoı ishegin qaıtarý qajet. Keńes dáýirinde eýropalyq shyǵarmalardy oryndaýǵa, orkestrge laıyqtap, jińishkertip, ishegin aýystyrdy. Sonyń saldarynan dombyranyń qońyr úni joǵaldy. Professor-ǵalym, marqum Jumageldi Nájimedenov qoı ishegin qaıtarý týraly aıtýdaı-aq aıtyp, kitabynda jazyp ketti.

Qazaqtyń kóne óneri sanalatyn dombyrany álemdik deńgeıde nasıhattaý úshin shetelderdegi iri-iri ýnıversıtetterde lektsııa-kontsertter uıymdastyrsa, oǵan arnaıy mamandardy qossa deımiz.

Jalpy, qazaqtyń tól aspaptaryn tsıfrlandyryp, zamanaýı qalyptarǵa kóshirý jóninde mınıstrlikke arnaıy hat jazdyq. Sheteldik mýzyka mamandaryn tarta otyryp, dombyra, qobyz, sazsyrnaılardy pıanıno, skrıpka sekildi basqa aspaptar qatarynda kompıýterlik arnaıy nota redaktorlary baǵdarlamalaryna engizse, artyq bolmaıdy. Sonda sheteldegi kompozıtorlar óz úıinde otyryp-aq qazaqtyń mýzykalyq aspabyn tyńdap, túrli óńdeý jasar edi. Tipti kınolarǵa saýndtrek retinde paıdalanýǵa múmkindik týar edi. Sol sekildi IT mamandarynyń kómegimen qazaqtyń bastapqy qýyrshaq teatry sanalatyn ortekeni mobıldik qondyrǵy retinde jasap, patenttese degen oıymyzdy Ádilet mınıstrligine jetkizdik. Mine, osyndaı mobıldik qurylǵylardy da tıimdi paıdalansaq, ulttyq ónerimizdiń kókjıegi keńeıer edi.

-Sońǵy saýal, kezinde ánderiń de elge taraldy, osy baǵytta qandaı jańalyqtarmen bóliser ediń?

-Iá, án jazatynym ras. Degenmen buǵan ýaqyt kerek, ol basqa jumystarǵa kedergi keltiredi eken. Ánniń sózi jáne kerek, ony damytý qajet. Kóptegen ánderimniń qańqasy ǵana saqtaýly tur, sózi jazylmaǵan. Bolashaqta buǵan qaıta oralatynyma senemin.

-Áńgimeńe rahmet.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT