+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Dombyrany álemge tanytqan tulǵalar

2018 jylǵy 1 shilde 17:39
Bólisińiz:
Dombyrany álemge tanytqan tulǵalar

ASTANA. QazAqparat - Búgin Qazaqstan jurtshylyǵy Ulttyq dombyra kúnin alǵash ret atap ótýde. Halqymyzdyń ajyramas bóligine aınalǵan bul aspap - barsha qazaq úshin qasterli. Osy oraıda, QazAqparat tilshisi qazaqtyń qasıetti dombyrasyn elimizde ǵana emes, alys-jaqyn shet elderde de tanytqan tulǵalar týraly toptama usynady.

Dombyrany álemge tanytqan tulǵalar Ámire Qashaýbaev. Qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrynda Ámire tuńǵysh ret Eýropada qazaq ánin shyrqap, dombyrany kúmbirletken óner adamy retinde tarıhta qaldy. Ánshi 1925 jyly Parıjdegi EKSPO aıasynda ótken búkilálemdik mýzykalyq baıqaýda dombyramen án salyp, Eýropa kórermenderin tánti etti jáne ekinshi oryn men kúmis medal ıelendi. «Parıj aptalyǵy» gazeti men «Le mıýzıkal» jýrnaly onyń sırek kezdesetin talant ekenin jazsa, Sorbonna ýnıversıtetiniń professory Perno fonografqa Ámireniń oryndaýynda birneshe án jazyp alǵan.

Sondaı-aq, ánshi 1927 jyly án men kúıdiń dúnıe­júzilik baıqaýyna Germanııanyń Maındaǵy Frankfýrt qalasyna baryp, Parıjdegideı ekinshi oryn alyp qaıtty. Onyń oryndaýyndaǵy ánder ókilderi Romen Rollan, Anrı Barbıýs jáne ózge de dúnıe júzi mádenıetiniń iri ókilderinen joǵary baǵa alǵan.

Ámireniń Parıjde emıgratsııada júrgen Mustafa Shoqaımen kezdesýi onyń bolashaǵyna balta shapty. Keńes­tik delegatsııa ishinde qazaqtyń bar ekendigin bilgen M.Shoqaı qo­naqúıge kelip, Ámiremen kezdesip, áńgimelesken. Ámireniń qoly bos ke­zinde oǵan Parıjdi kórsetken. Frantsııadan qýa­nysh­pen oralǵan Á.Qashaýbaıuly­na «M.Shoqaıdyń sybaılasy» degen aıyp taǵylyp, odan kún saıyn jaýap alyp, soqqyǵa jyqty. Onyń árip­testeri men dostary Ámireniń ómiriniń sońǵy on jyly azappen ótkendi­gin eske alady. 1934 jyly 6 qarashada Almaty kósheleriniń birinde Ámireniń óli denesi tabyldy.

Dombyrany álemge tanytqan tulǵalar Dına Nurpeıisova. Qazaqtyń áıgili kúıshi-kompozıtory Dına bala kúninde-aq Dáýletkereı, Músiráli, Álikeı,Túrkesh, Uzaq, Esjan, Baıjuma, Balamaısań syndy kúıshilerdiń kúıin naqyshyna keltire tartyp, «dombyrashy qyz» atanǵan. Ony áıgili Qurmanǵazy arnaıy izdep kelgen jáne bolashaǵynan úlken úmit kútip, batasyn bergen. Dodaly kúı aıtystaryna ertip baryp, dombyra tartýdyń tereń syrlaryn úıretken.

Dına óz úıninen uzatylarda ákesiniń enshi dep mingizgen qaraqasqa atyna arnap «Qaraqasqa» at» kúıin shyǵardy. Ózi pir tutatyn kúıshileri Dáýletkereı men Túrkeshke eliktep «Bulbul», «Jiger», «Baıjuma» kúılerin shyǵardy, aqyldy da aıbarly, sulý da syrbaz abysynyna arnalǵan «Kerbez» kúıi, úlken uly Jurymbaı 1916 jylǵy «Iıýn jarlyǵy» boıynsha áskerge shaqyrylǵanda tartqan «On altynshy jyl» («Nabor») kúıi, qadirles zamandastaryna súısinýden týǵan «Qosalqa» kúıi, balasy Qońyrǵa arnaǵan «Ásem qońyr» kúıleri Dınanyń ózindik qoltańbasyn aıqyndaıtyn, barsha qazaqtyń kúı murasyna aınaldy.

Dına Nurpeıisova 1937 jyly 75 jasynda Máskeýde Halyq ónerpazdarynyń respýblıkalyq baıqaýyna qatysqan. Keıinirek, 1944 jyly 83 jasynda Tashkenttegi onkúndikte Dına taǵy da júldeli oryndardy jeńip alǵan.

Dombyrany álemge tanytqan tulǵalar Nurǵısa Tilendıev. Dına Nurpeıisovanyń qolynan kúı úırengenderdiń biri qazaqtyń birtýma kompozıtory, dırıjer, dáýlesker dombyrashy Nurǵısa Tilendıev edi. 1930 jyldary shóp ústinde dombyra tartyp otyrǵan bala Nurǵısany kompozıtor Ahmet Jubanov baıqap, Almatydaǵy mýzyka mektebine barýǵa keńes bergen. Zerek bala Chaıkovskıı atyndaǵy mýzyka mektebine qabyldanyp, fortepıano, dombyra aspaptaryn sheber oınaýǵa mashyqtanǵan. Soǵystan elge oralǵan soń, Almaty konservatorııasyn, keıirinek Máskeýdegi Chaıkovskıı atyndaǵy konservatorııanyń dırıjerlik bólimin bitirgen.

Nurǵısa Tilendıevtiń 500-den astam án, kúı, romans, ývertıýra, poema, kantata, opera, balet týyndylaryn esepke almaǵanda, «Aqqý», «Ańsaý», «Arman», «Ata tolǵaýy», «Álqıssa», «Qorqyt týraly ańyz», «Kósh kerýeni», «Mahambet», «Farabı sazy» kúıleri halyqtyń rýhanı qazynasyn baıytty. «Qyz Jibek», «Qıly kezeń», «Meniń atym Qoja», «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?», «Aqsaq qulan» fılmderindegi tebirentken sazdy áýenderdiń de avtory - Nurǵısa Tilendıev.

1980 jyldary Nurǵısa Tilendıev «Otyrar sazy» shaǵyn ansamblin quryp, 1982 jyly bul ujymdy orkestr sanatyna deıin kóterdi. Orkestrdiń quramynda dombyra men qobyzdan basqa, qazaqtyń jetigen, sherter, shańqobyz, mesqobyz, syrnaı, sybyzǵy, asataıaq, daýylpaz syndy saz aspaptary bar. 1994 jyly orkestr Soltústik Koreıada ótken dúnıejúzilik óner festıvalinde 1 oryndy ıelenip, altyn júlde aldy. Orkestr Qazaqstan qalalarynda ǵana emes, Irakta, Marokkoda, Vetnamda, Soltústik Koreıada, Germanııada, Ispanııada, Túrkııada, Saýd Aravııasynda, Iordanııada jáne basqa da kóptegen elderde kontsertter bergen.

Dombyrany álemge tanytqan tulǵalar Aıgúl Úlkenbaeva. Belgili sazger-kúıshi Narıman Úlkenbaevtyń qyzy Aıgúl Úlkenbaeva - qazaqtyń qara dombyrasyn álemge tanytqan ónerpaz. Shyǵarmashylyqtaǵy eńbek jolyn Qazaq akademııalyq halyq aspaptar orkestrinde dombyrashy bolýmen bastaǵan ol 1981 jyly ІІІ Respýblıkalyq Jas oryndaýshylar baıqaýynda - 1 oryn, 1983 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy І Respýblıkalyq oryndaýshylar baıqaýynda - 3-oryn, 1986 jyly Baký qalasynda ótken Gadjıbekov atyndaǵy halyq aspaptarynda oryndaýshylardyń halyqaralyq baıqaýynda 3-oryn alǵan.

Al 1985 jyly Respýblıkalyq «Jiger» festıvaliniń júldegeri atanǵan. 1992 jyly - «Daryn» Memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty atanyp, 1998 jyly - Respýblıkalyq kúıshiler saıysynyń Bas júldesin enshilegen.

Dombyrany álemge tanytqan tulǵalar Asylbek Eńsepov. Asylbekke de dombyraǵa degen súıispenshilik ákesinen daryǵan. Belgili sazger, kúı dástúriniń zertteýshisi Jasaral Eńsepov qazir uly Asylbek jalǵastyryp júrgen DEKKO (D-dombyra, E- estrada, K- kúı, K -kompıýter, O -oryndaýshy) janrynyń negizin qalady. ıAǵnı, qazaq kúılerin kompıýtermen sóıletip, estradaǵa qosty.

Tyń baǵytpen tanylǵan Asylbek Frantsııada ótken dúnıejúzilik Brıton atyndaǵy festıvalda laýreat atandy. Túrkııa men Qyrǵyzstanda ótken folklorlyq baıqaýda da bas júldeni ıelenip, dombyranyń mereıin asqaqtatty. «Qazaqstan Jastar odaǵy» syılyǵynyń jáne «Tarlan», «Daryn» syılyqtarynyń laýreaty, sondaı-aq «Jyl áni-Altyn dısk» televızııalyq festıvalynyń jeńimpazy atandy. 2011 jyly Mınsk qalasyndaǵy Respýblıka saraıynda Asylbek Eńsepovtyń kontserti ótti.

Ulytaý toby. Etno-rok baǵytynda óner kórsetetin «Ulytaý» toby álemniń túpkir-túpkirinde kontsert berip úlgerdi. Topty belgili prodıýser Qydyráli Bolmanov qazaqtyń dombyrasy men halyq kúılerin álemge tanytý maqsatynda 2001 jyly qurǵan bolatyn. Top músheleri dombyra, elektr gıtara jáne skrıpka aspaptaryn qoldanady.

2001 jyly Gollıvýdta ótken Búkilálemdik mýzyka oryndaýshylarynyń chempıonatynda «Ulytaý» toby Qurmanǵazynyń «Adaı kúıimen» Bas júldeni jeńip aldy, 2004 jyly álemdik juldyzdar sanatyndaǵy túrik ánshisi Tarkannyń kontsertinde óner kórsetti. Al, 2005 jyly top mýzykanttary Sheshenstan Respýblıkasy men Ingýshetııa Respýblıkasynyń Eńbek sińirgen jáne halyq ártisteri ataǵyna ıe boldy.

Dombyrany álemge tanytqan tulǵalar Dımash Qudaıbergen. Qytaıda Singer 2017 án baıqaýyna qatysqan qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergen sheteldikter arasynda úlken tanymaldyqqa ıe boldy. Dımash Qudaıbergen álemge belgili kıno akteri Djekı Channyń aldynda dombyra tartqan bolatyn. Sondaı-aq, án baıqaýynyń jetinshi kezeńinde Dımash «Daıdıdaý» ánin oryndamas buryn «Adaı» kúıin tartty.

Dımashtyń bul jetistikteri sheteldikterdiń dombyraǵa degen qurmetin arttyra tústi. Dımashtyń arqasynda sheteldikter qazaq tili men dombyra kýrstaryna jazyla bastaǵan. Bir top qytaılyq týrıster Dımashtyń týǵan jeri - Aqtóbege jáne Astanaǵa saparlady.

Bastaý toby. Qurylǵanyna bir jyl tolǵan «Bastaý» toby dombyranyń kómegimen úlken jetistikterge qol jetkizdi. Bıylǵy naýryz aıynda «Bastaý» toby Latvııa astanasy Rıgada ótken «Eýropa mýzykalyq aspaptar» baıqaýynyń bas júldesin ıelenip, Gollıvýdqa joldama aldy.

Mamyr aıynda Izraıl eli, Ierýsalımde ótken «Álem mýzykasy» halyqaralyq mýzyka festıvalinde bas júldege ıe boldy. Bul saıysta qazylar alqasynyń quramynda bolǵan Nobel syılyǵy komıtetiniń múshesi shvetsııalyq Mıhaıl Kazınık, Nıý Iorktegi ataqty «Metropolıten opera» teatrynyń bas solısi Mıhaıl Svetlov, ızraıldik tanymal kompozıtor Vıacheslav Ganelın «Bastaý» dýetiniń ónerine erekshe tańdanystaryn jetkizgen. Sonymen qatar «Bastaý» toby Túrkııada ótken BRIDE TV telearnasynyń mýzykalyq festıvalinde «Eń úzdik mýzykalyq top» degen arna marapatyn ıelendi.

Eske sala ketsek, Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev ulttyq mádenıet pen biregeılikti saqtaý men qaıta jańǵyrtý ıdeıasynyń tóńireginde qoǵamdy odan ári toptastyrý maqsatynda shildeniń alǵashqy jeksenbisin - Ulttyq dombyra kúni dep belgileý týraly Jarlyqqa qol qoıǵan bolatyn.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıjan Serikjanqyzy

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT