Dombyra adamǵa qandaı qasıetter syılaıdy?
2022 jylǵy 3 shilde 20:31

Dombyra adamǵa qandaı qasıetter syılaıdy?

QYZYLORDA. QazAqparat - Ultymyz ulyq tutqan dombyra qazaq halqymen ejelden birge jasap keledi. Qazaqtyń ár balasy kúmbirlete kúı tartyp, jyr-termeni quıqyljyta oryndaıtyn edi. Qazirgi ýaqytta sol kórinis kóz aldymyzdan joǵalyp bara jatqan sekildi. Dombyranyń qulaǵynda oınaý bylaı tursyn, ony qalaı ustaýdy bilmeıtin urpaq kóbeıip barady. QazAqparat tilshisi dombyrany el arasynda qalaı nasıhattaý qajet degen saýal tóńireginde oı qozǵap kórgen edi.

Kezinde árbir qazaqtyń tórinde qara dombyra ilinip turatyn. Bul kórgen adamǵa erekshe áser etip, eljandylyq sezimge eriksiz tarta túsetin. Ókinishtisi, qazir mundaı kórinis baıqalmaıtyn boldy. Jıyn-toıdyń kezinde dombyra izdeı qalsańyz, ony tabýdyń ózi muńǵa aınaldy. Іlgeride syıly qonaq kelgende qara dombyra erekshe saıraı jónelýshi edi. Keıde quıqyljyp, keıde kókirekti basar aýyr qońyr ún estigen jandy san túrli kúıge bóleıtin.

Búginde jıyn-toıǵa jınalǵan adamdar arasynan bireýi dombyra sherte alsa, qýanatyn jaǵdaıǵa tústik. Búginde ony tek kónekóz qarııasy, ne dombyra shertetin adamy bar birli-jarym shańyraqtan ǵana kóremiz.

«Atam Ahmetbek jaqsy dombyrashy qasıetimen eldiń esinde qaldy. Óleń shyǵaryp, án aıtatyn qasıeti boldy. Sol qasıet maǵan da darysa kerek. Kásibı kúıshi bolmaǵanmen, azdap dombyra shertetinim bar. Ata jolymen kórgenimizdi jasap, ony áli kúnge deıin tórime ilip qoıamyn. Óz otbasymda dombyrany nasıhattaýǵa kóńil bólemin. Dombyra - qazaqtyń rýhy ǵoı. Ony tyńdasań, rýhtanasyń, qýanasyń, demalasyń. Tutas ult tarıhy sol qos ishektiniń qudiretimen búginge deıin jetken», - deıdi Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýnıversıteti «Qorqyttaný jáne ólke tarıhy» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Baqytjan Ahmetbek.

Qadym zamannan beri qazaqy bolmysymyzdy aıshyqtap turatyn qos ishekti, toǵyz perneli qasıetti dombyra kóne kezeńniń kúmbiri ispettes. Sol bir qudyretti kúsh tula boıymyzdy erekshe sezimge bólep, asqaq rýh pen eljandylyq qasıetterdi alpys eki tamyrymyzǵa taratyp jatady. Uly dalanyń ulandary urpaqtan urpaqqa osy bir qasıetti dúnıeni mıras etip, atadan balaǵa amanatqa aınalǵan asyl qazyna retinde árdaıym joǵary baǵalap keledi. Jan-júregimizge jaryq nur sekildi quıylatyn «Dombyra» atty ánde ony qadiri men qasıeti, maqsaty men muraty, qudyreti men kıesi dálme-dál kórinis bergen. Aıtylǵandaı, dombyra babamyzdyń muńy, anamyzdyń syry, dalamyzdyń úni emes pe?

«Qashanda qazaq pen dombyra egiz ekenin aıtady. Ekeýiniń birtutas uǵymǵa aınalyp ketkenine tarıh kýá. Sol qasıetti qara dombyranyń kúmbirlegen úni talaı qazaqqa rýh beredi. Onyń shanaǵynan tógilgen ásem áýen men tátti kúıge tánti bolyp, qulaq quryshyn qandyramyz. Qazaq dalasynyń ár óńirindegi dombyralar jergilikti jer jaǵdaıyna, turmys-salty men dástúrine, án, jyr, kúı mektebi men ónerpazdyń oryndaýshylyq mánerine qaraı ózgerip otyrǵan.

Qazirgi kúnderi ulttyq qundylyǵymyz – dombyrany nasıhattaýǵa óz deńgeıinde nazar aýdarylýda. Dombyra kúni sondaı izgi nıetten týǵany belgili. Qaı ult bolmasyn, óziniń ulttyq tamyrynan ajyramaýy tıis. Іlgeride úlkender balalaryn dombyra tartýǵa baýlyp otyrǵanyn kózimiz kórdi. Árıne, ekiniń biriniń óner jolyna túsýi shart emes qoı. Dese de dombyrany úırený qazaqtyń atqa miný sekildi basty qaǵıdasy bolýy qajet. Sondyqtan ony úıretý aıasyn keńeıtýimiz qajet. Máselen, mektepte mýzyka páni bar. Sol pánniń aıasynda balalardyń dombyra jáne ózge de mýzykalyq aspaptardy úırenýine kóńil bólgen jón. Sondaı-aq, qazir osyndaı ónerge baýlıtyn tegin úıirmeler aıasyn keńıtkenimiz abzal», - deıdi belgili jyraý Berik Saımaǵanbetov.

Atadan qalǵan baǵa jetpes muramyzdy jas urpaq óz deńgeıinde qurmettep, keler býynǵa amanat etse, nur ústine nur bolmaq. Kimde-kim dombyra qudiretin shyn uǵynsa, psıhologııa, fızıka, matematıka, tarıh, pedagogıka ǵylymdarynyń barlyǵyn ońaı meńgere alady desedi. Sebebi, mamandar onyń boıynda pándik bilimniń barlyǵy derlik kezdesetindigin aıtady. Demek, ol kózben kórip, qulaqpen estýge bolmaıtyn sezimdi uǵyndyra alatyn qasıetke ıe.

Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT