+7 (701) 759 90 19
USD 425.05 EUR 509.29
RUB 5.58 CNY 64.66
Jańalyqtar

Derekti fılmder, jańa ortalyqtar, ǵylym alqaby – Ál-Farabı mereıtoıy qalaı toılandy

2020 jylǵy 19 qazan 18:55
Bólisińiz:
Derekti fılmder, jańa ortalyqtar, ǵylym alqaby – Ál-Farabı mereıtoıy qalaı toılandy

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Memlekettik hatshysy, Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn ótkizý jónindegi memlekettik komıssııa tóraǵasy Qyrymbek Kósherbaev uly oıshyldyń mereıtoıy qalaı toılanǵanyn aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Bıyl Táýelsiz Qazaqstan jáne barsha túrki álemi úshin erekshe tarıhı jyl. Biz jyl boıy jahandyq pandemııa jaǵdaıyna jáne álemdik ekonomıkalyq daǵdarysqa qaramastan, adamzat tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan ultymyzdyń uly tulǵalary – Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyn, uly oıshyl, fılosof Ábý Nasyr ál Farabıdiń 1150 jyldyǵyn, ulyq ulys Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy men bıyl TMD mádenı astanasy bolǵan Shymkent qalasynyń 2200 jyldyǵyn atap ótýdemiz. Osy sátti paıdalana otyryp, bizdiń usynystarymyzdy muqııat qarap, tıisti qoldaý kórsetip otyrǵan barlyq halyqaralyq uıymdarǵa, sheteldik áriptesterimizge, dostarymyzǵa rızashlyǵymyzdy bildiremiz. Bul jobalar – bizdiń uly tulǵalar aldyndaǵy qarymyz, óskeleń urpaq aldyndaǵy paryzymyz dep túsinemiz», - dedi Q. Kósherbaev Ulttyq akademııalyq kitaphanada Halyqaralyq Túrki akademııasy ótkizgen «Jibek jolyndaǵy órkenıetter úndestigi» halyqaralyq forýmynda.

Memlekettik hatshy bıylǵy mereıtoı jylynda ál-Farabıdiń murasyn, onyń álemdik órkenıet tarıhyndaǵy rólin aıqyndaý, ál-Farabıdi ulttyq brend retinde ilgeriletý boıynsha birshama jumys atqarylǵanyn eske saldy.


«Jyl boıy ál-Farabıdiń qoǵamdaǵy ǵylymnyń róli, izgilik, etıkalyq kemeldik týraly ıdeıalaryna negizdele otyryp, halyqaralyq, respýblıkalyq jáne óńirlik deńgeılerde qoǵamdyq-saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq, salalyq-kásibı keshendi is-sharalar júzege asyryldy. Atap óter jaıt, Farabı babamyzdyń parasatty ǵumyry – búgingideı jahandaný zamanynda jas urpaqty básekege qabiletti etip ósirý jolynda úlken úlgi-ónege. Uly fılosof bala kezinen sol zamandaǵy órkenıettiń irgeli ortalyqtary – Buqara, Samarqan, Merf, Baǵdat, Harran, Kaır, Aleppo jáne basqa iri shaharlarda udaıy bilimin jetildirip otyrdy. Ǵylym-bilim izdep, jahandy sharlaǵan oıshyl túrki, arab, parsy tilderimen qatar, grek, qytaı, latyn, sanskrıt jáne basqa da ǵylym damyǵan tilderdi meńgeredi», - deıdi Q. Kósherbaev.

Onyń aıtýynsha, qazir ál-Farabı oılary men tujyrymdardyń ózektiligi qaıtadan arta túsýde. Sondyqtan da bıylǵy barsha mereıtoılyq sharalar uly oıshyldyń rýhanı murasyn nasıhattaýǵa, zerdeleýge, onyń ǵylymı jáne áleýmettik mádenı mańyzy bar ınfraqurylymdyq obektilerin qurýǵa, sonymen birge ál-Farabıdi máńgi este qaldyrýǵa baǵyttaldy.


Oıshyldyń eńbekterin tárjimalaý jumystary qolǵa alyndy. Ál-Farabı týraly jańa kitaptar jaryqqa shyqty. Uly ǵalym týraly derekti fılmder jasaldy. ál-Farabıdiń shetelderde jańa ortalyqtary ashyldy.

«Biz uly babamyzdyń ǵylymı jańalyqtaryn jańa ǵasyr suranysyna saı zerdeleýge de basa mán berip kelemiz. Ál-Farabı murasy aıasynda jasandy ıntellekt, etıka jáne rýhanı damýmen baılanysty problemalardy zerdeleý boıynsha pánaralyq jobalardy qoldaýǵa memleket tarapynan qarjy bólindi. Elimizdegi Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde ál-Farabıdiń ǵylymı-tehnologııalyq alqabyn qurý jónindegi bastama qolǵa alynýda. Bul joba ınvestıtsııa tartýǵa, tehnologııalardyń damýyna qýatty serpin berýge jáne otandyq ǵylym men bilim deńgeıin arttyrýǵa múmkindik beredi dep oılaımyz», - dedi Q. Kósherbaev.

Elimizdiń Túrkistan oblysyndaǵy ál-Farabı murasyn jańǵyrtý jáne Otyrar qalashyǵyn iri týrıstik klaster retinde qalpyna keltirý boıynsha birqatar is-sharalar kesheni ótkizildi.

«Іzgi qoǵam týraly ál-Farabı ıdeıasyn kreatıvti túrde nasıhattaýǵa baǵyttalǵan jastar bastamalary qoldaý tapty. Atalǵan jobalar kezinde QR Tuńǵysh Prezıdenti Elbasy – Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń bastaýymen, qazirgi ýaqytta QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tikeleı qoldaýymen júzege asyrylyp jatqanyn erekshe aıtqym keledi. Qurmetti konferentsııa qatysýshylary! Álemdik deńgeıdegi uly oıshyl dúnıege kelgen uly dala tósinde otandyq ǵylymdy órkendetý – biz úshin óte ózekti másele. Ózderińiz bilesizder, ál-Farabı osydan myń jyldan astam ýaqyt buryn dúnıeniń máńgiligin, tanymnyń bolmysqa táýeldigin aıqyndap, parat týraly ilimdi saralady. Sol zamannyń ózinde dala kemeńgeri «Ǵylymdar tizbegi», «Besinshi traktat», «Medıtsına kanony», «Qaıyrymdy qala», «Rıtorıka», «Baqytqa jol silteý», «Vakýým týraly» jáne basqa da ondaǵan irgeli eńbekter jazǵanyn eskersek, uly baba urpaqtary qazirgi tańda tarıhı ári tabıǵı sabaqtastyqty qamtamasyz etýge mindetti dep esepteımiz», - deıdi Memlekettik hatshy.


Osyǵan oraı, spıker ál-Farabıdiń mereıtoılyq jylynda ótkizilgen barlyq is-sharalar qazirgi zamanǵy bilim berý, ǵylym, ınnovatsııa jáne halyqaralyq yntymaqtastyq júıesiniń damýyna qýatty serpin berip otyrǵanyn aıryqsha atap ótti.

«ál-Farabı shyǵarmashylyǵyn pánaralyq zertteý jandandyryldy. Sonyń arqasynda álemdik fılosofııa men ǵylym konteksinde ál-Farabıdiń áleýmettik-fılosofııalyq kózqarastarynyń basty ıdeıalary men prıntsıpteriniń qazirgi mazmunyn anyqtaý boıynsha jumys jalǵasýda. Sonymen birge, ál-Farabı murasynyń negizinde adamnyń rýhanı-zııatkerlik jetilý paradıgmasy men izgi qoǵamdy qalyptastyrý strategııasy aıasynda memlekettiń jańa túrin teorııalyq negizdeý mindetteri ózektendirildi. Qoryta aıtqanda, mereıtoılyq jyl Qazaqstan jáne dúnıe júzinde adamzattyń damýy úshin ál-Farabı murasynyń mańyzyn qaıta ashyp, jańa qyrynan tanýǵa múmkindik berdi. Bıyl uly oıshyldyń murasyn nasıhattaýdaǵy qol jetkizilgen jetistikter mindetti túrde jańa da jasampaz ǵylymı jobalarǵa jol ashatyny anyq», - dedi Qyrymbek Kósherbaev.

Aıta keteıik, elordada Halyqaralyq Túrki akademııasy «Jibek jolyndaǵy órkenıetter úndestigi» atty halyqaralyq forým ótip jatyr. Akademııa Prezıdenti Darhan Qydyráliniń aıtýynsha, bul alqaly jıyn Parıjde ıÝNESKO-nyń shtab-páterinde ótýis edi. Onlaın rejımde jıynǵa kóptegen halyqaralyq uıymdardyń jetekshileri men 30-dan astam eldiń tanymal ǵalymdary qatysyp otyr.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıjan Serikjanqyzy

Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT