+7 (701) 759 90 19
USD 425.78 EUR 494.08
RUB 5.98 CNY 66.23
Jańalyqtar

Danagúl Mahat: Prezıdenttiń táýelsizdik týraly maqalasy asharshylyqty zertteýge tyń serpin berýi tıis

2021 jylǵy 28 qańtar 10:46
Bólisińiz:
Danagúl Mahat: Prezıdenttiń táýelsizdik týraly maqalasy asharshylyqty zertteýge tyń serpin berýi tıis

NUR-SULTAN. QazAqparat - Bıyl el táýelsizdigine 30 jyl. Bul jyldyń mán-maǵynasy týraly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Egemen Qazaqstan gazetinde jarııalanǵan «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasynda keńinen toqtalǵan bolatyn. Derbes el retinde osy kúnge deıin joǵymyzdy izdep, tarıhymyzdy túgendep kelemiz. Degenmen, áli de ult tarıhynyń ashylmaǵan aqtańdaq betteri men aıtylmaǵan aqıqattary az emes. Osy rette tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetine qarasty «Otyrar kitaphanasy» ǵylymı ortalyǵynyń meńgerýshisi Danagúl Mahat qazaq halqy bastan ótkergen asharshylyq náýbetine qatysty pikirimen bólisken edi.

- Danagúl Ahmetkárimqyzy, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Táýelsizdik bárinen qymbat» degen maqalasynda mıllıondaǵan adamdardy qazaǵa ushyratqan, tiri qalǵanyn jan saýǵalap bosyp ketýge májbúr etken alapat asharshylyqtyń alǵashqy kezeńi - 1921-1922 jyldardaǵy náýbetten beri 100 jyl ótkenin aıtyp ótti. Osy oraıda Prezıdent tarıhymyzdyń osy aqtańdaq betteri áli kúnge deıin jan-jaqty zerttelmeı keledi degen edi. Tarıhshy retinde osyǵan ne deısiz?

- Iá, Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» degen maqalasynda qazaq tarıhynyń ózekti máselelerine, HH ǵasyrdyń qasiretti tarıhyn tereń zerttep, aqtańdaq máselelerdiń aqıqatyn ashý qajettigine mán berilgen. Sizdiń surap otyrǵan HH ǵasyr tarıhyndaǵy eki másele erekshe atap kórsetilgen. Onyń birinshisi, Táýelsizdigimizdiń mereıtoıy aıasynda elge qyzmet etýdiń ozyq úlgisin kórsetken Alash qaıratkerlerin eske alyp, olardyń murasyn jastarymyzǵa jáne búkil álemge pash etý, asyl muralaryn ıgerýdi jalǵastyra berý. Ekinshi másele, mıllıondaǵan adamdardy qazaǵa ushyratqan, tiri qalǵanyn jan saýǵalap bosyp ketýge májbúr etken alapat asharshylyq. Sońǵysyna qatysty, ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń komıssııasy qurylǵan bolatyn. Osy kommıssııa 1992 jyly jasaǵan qorytyndysynda «qasiret qurbandarynyń sany týraly másele ázirge ashyq qalyp» («Egemen Qazaqstan», 1992 jyl 22 jeltoqsan) otyrǵanyn eskertken bolatyn. Atalǵan máseleler jóninde zertteýler jazyldy desek te atqaratyn jumystar áli ushan-teńiz ekeni anyq. Prezıdenttiń joǵaryda atalǵan maqalasy tyń zertteýlerge serpin beredi dep oılaımyn.

- Prezıdent ǵalymdardyń arasynda asharshylyq qurbandarynyń naqty sany týraly ortaq paıym joq ekenin aıtty. Dál búgingi tańda shyndyqqa jaqyn keletin qandaı derekke súıengen durys dep esepteısiz, álde bir baılamǵa keletin naqty derek áli joq pa?

- 1917 jyly bılik basyna kelip halyqty qanǵa bóktirgen bolshevıkter ózimen birge jut pen ashtyqty ala keldi. 1917-1918 jyldary Túrkistan Respýblıkasyna qaraǵan qazaqtar ashyǵyp, bir mıllıonnan astam adam ólim qushty. «Qazaq» gazetiniń 1918 jylǵy qańtardaǵy «Ótken jyl qazaqqa qalaı boldy» degen maqalada: «Ótken jyl sharýashylyq jaǵynan qazaqqa jaıly bolmady. Egin hám shóp shyqqan jerler az boldy. Bútin Túrkistan oblystarynda hám basqa oblystardyń olarmen shektesken ýezderinde astyq joq bolyp, asharshylyq kúsheıip, astyǵy bar jaqqa bosqan adamdar kóp» dep jazdy. Sol jyldary shyǵyp turǵan «Qazaq», «Aq jol» jáne basqa da ulttyq basylymdarda 1917 jylǵy jut, eginniń shyqpaýy, 1918 jylǵy ashtyq jóninde derekter bar. Alash arysy Mirjaqyp Dýlatov óziniń «Aq jol» gazetiniń 1921 jylǵy 9 naýryzdaǵy sanyndaǵy «Jaz keldi» degen maqalasynda: «1917-1918 jyldarda Túrkistan qazaq-qyrǵyz asharshylyqqa ushyrap, aldy bosyp, arty qaıda bararyn bilmeı sasyp edi. Sol tondy endi arqa qazaǵy kıgeli otyr. Osy kúni Túrkistan jaǵyna arqadan aýyp kelgen qazaqtardyń jaıyn da oqýshylar bilip otyr» dep másele kótergen. Professor S.P. Shvetsovtyń deregi boıynsha 1921-1922 jyldardaǵy ekinshi ashtyqta halyqtyń sany 30% azaıǵan, sanaq materıaldarynyń tolyq bolmaýy osy jyldary qansha adamnyń qyrylǵanyn naqty aıtýǵa múkindik bermeı otyr. Qazaqstandaǵy kúshtep ujymdastyrýdyń jáne zorlap otyryqshylandyrýdyń aýyr zardaptary, asharshylyqtan adamdardyń qyrylyp qalýyn zerttegen Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń komıssııasy óziniń qorytyndysynda: «Qazaq eli ashtyqtan jáne soǵan baılanysty indetterden, sondaı-aq tabıǵı ólim deńgeıiniń únemi joǵary bolýynan 2 mln 200 myń adamynan, ıaǵnı barlyq qazaq halqynyń 49%-nan aırylǵanyn» dáleldegenin atap kórsetken. Jáne joǵaryda aıtqanymyzdaı qasiret «qurbandarynyń sany týraly másele ázirge ashyq qalyp» otyrǵanyn eskertken. Sondyqtan, aldaǵy ýaqytta nazar aýdarylatyn jáne zertteletin tustar jetkilikti. Sizdiń «qandaı derekke súıengen durys dep esepteısiz, álde bir baılamǵa keletin naqty derek áli joq pa?» degen naqty saýalyńyzǵa keler bolsaq, keńestik kezeńde tarıhshylarǵa ashtyqtyń aqıqatyn ashýǵa emes, «azyq-túlik qıyndyqtary» týraly aıtýǵa ruqsat etilgeni belgili. Zertteýler sol baǵytta jazyldy. 1921-1922 jyldardaǵy ashtyq máselesiniń aqıqaty uzaq jyldar boıy aıtylmaı kelýiniń taǵy bir sebebi ǵasyr basyndaǵy Alash qaıratkerleriniń bizdi aqıqatqa jeteleıtin derekteriniń uzaq jyldar jabyq bolýy, keńestik taptyq-partııalyq metodologııaǵa saı máseleniń bir jaqty qarastarylýy. Elimiz táýelsizdigin alǵannan bergi kezedegi zertteýlerdi qarasańyz, HH ǵasyrdyń qarama-qaıshylyqqa toly qasiretti tarıhyn shynaıy derekter negizinde zerttep, obektıvti baǵa berý, mol tarıhı derekti (jazba derekter, foto derekter jáne t.b) aınalymǵa qosý baǵytynda keledi.

- Bir sózben aıtqanda, qazir tarıhı qundy derekterge qol jetkizý jeńildedi, tek zerttep, obektıvti tarıh jazý ǵana qaldy deýge bola ma?

- Tarıh ǵylymy elimiz táýelsizdigin alǵannan bergi kezeńde saıası-ıdeologııalyq óktemdik pen qasańdyqtan aryldy, taptyq-partııalyq metodologııa, resmı bılik zertteýge shekteý qoıǵan tutas dáýirler men aqtańdaqtar ashylýda. Shetel muraǵattarynan tabylǵan derekter, zertteýler, buryn jabyq bolyp kelgen arhıv qorlary ǵylymı aınalymǵa tústi. Qazirgi ulttyq tarıhnamaǵa daǵdarys pen irkilisten góri izdenis, teorııalyq-metodologııalyq jańarý tán dep aıtar edim. Oǵan tarıhshy ǵalymdardyń Otan tarıhynan, tarıhnamasy men derektanýdan, arheologııasy men etnologııasynan jarııalanyp jatqan zertteýleri dálel. Sonymen qatar, tarıhshy mamandardan basqa da ulttyq tarıhymyzǵa qalam tartýshylar sany artyp otyrǵany baıqalady. Olardyń deńgeıi ár túrli. Tym ásirelep jazýshylar da, bir-eki derekti negizge alyp, asyǵys pikir bildirýshiler de bar. Bul elimizdegi shyǵarmashylyq erkindiktiń kórinisi dep oılaımyn. Alaıda, tarıh ǵylymynyń metodologııasyn qalyptastyryp, obektıvti tarıh jazatyn kásibı tarıhshylar ekenin esten shyǵarmaýymyz kerek.

- Osy asharshylyq taqyryby mektep oqýlyǵynda óte jutań berilgen. Osy máselege pikirińiz qandaı?

- Elimizdiń bolashaǵy jas urpaqqa arnalǵan mektep oqýlyǵyn jazý – asa jaýapty jumys. Oqýlyqqa qoıylatyn talaptar, arnaıy baǵdarlama bar, oqýlyq avtorlary baǵdarlamany negizge alyp, balanyń jas ereksheligine (synyptaryna qaraı) dáleldengen, talas týdyrmaıtyn bilimdi júıege túsirip oqýlyq jazady. Siz aıtyp otyrǵan, asharshylyq taqyryby mektep baǵdarlamasynda qamtylǵan. Al, oqýlyqtyń jazylý sapasy, materıaldy utymdy etip berý avtorlardyń biliktiligine baılanysty.

- Suhbatyńyzǵa rahmet!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Álimhan Qanatuly

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER

MURAǴAT