+7 (701) 759 90 19
USD 428.68 EUR 507.21
RUB 5.57 CNY 64.2
Jańalyqtar

Búgin – Muhtar Áýezov, Sherhan Murtaza jáne Oralhan Bókeıdiń týǵan kúni

2020 jylǵy 28 qyrkúıek 07:30
Bólisińiz:
Búgin – Muhtar Áýezov, Sherhan Murtaza jáne Oralhan Bókeıdiń týǵan kúni

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin – qazaqtyń eldigi men rýhanııatyna ólsheýsiz úles qosqan úsh tulǵanyń týǵan kúni. 28 qyrkúıek kúni Muhtar Áýezovtyń týǵanyna 123, Sherhan Murtazanyń dúnıege kelgenine 88, al Oralhan Bókeıdiń ómir esigin ashqanyna 77 jyl tolyp otyr.

Uqsas jańalyqtar
Atyraýda jazýshy Rahymjan Otarbaev atyndaǵy syılyqtyń jeńimpazdary anyqtaldy Sábıt Muqanovtyń biz bilmeıtin qyrlary kóp - akademık Zarqyn Taıshybaı Almatyda jazýshy Jumabaı Shashtaıulynyń «Qyzyl qar» romanynyń tusaýy kesildi

Muhtar Áýezov (1897 – 1961)

Muhtar Omarhanuly burynǵy Semeı ýezi, Shyńǵys bolysyna qarasty Qasqabulaq aýylynda týǵan. Jasynda Semeıdegi medresede, odan keıin bes synyptyq orys mektebinde, 1915–1919 jyldary muǵalimder semınarııasynda bilim alǵan. 1917 jyly semınarııada oqyp júrgen kezinde «Eńlik–Kebek» pesasyn jazady. ıAǵnı tól ádebıetimizdegi alǵashqy pesanyń avtory – Muhtar Áýezov.

Qalamger osy pesasynan keıin «Qorǵansyzdyń kúni» atty alǵashqy áńgimesi arqyly óziniń jazýshylyq erekshe darynyn aıqyn tanytty. Sol jyldarda Semeıde, Orynborda ár túrli qyzmet isteı júrip, Alash partııasynyń kósemderi Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly, basqa da belgili ádebıet, mádenıet qaıratkerlerimen jaqyndasady. «Abaı» jýrnalyn shyǵarýǵa atsalysady.

«Oıan, qazaq» dep uran tastaǵan qozǵalys, olardyń demokratııalyq ıdeıalary Áýezovtiń ómirlik maqsat nysanasyn belgileýine tirek boldy. Alashorda qaıratkerleri ókimet oryndarynan, resmı saıasattan yǵystyryla bastaǵan soń, 1923 jyldan bastap kórkem ádebıet salasyna bar kúsh-qýatyn jumsap, ónimdi eńbek etýge kirisedi.

1923-1926 jyldary «Oqyǵan azamat», «Qyr sýretteri», «Úılený», «Eskilik kóleńkesinde», «Kinámshil boıjetken», «Qaraly sulý» áńgimesin jazady. 1923-1928 jyldary Lenıngrad ýnıversıtetinde oqyp, til men ádebıet fakýltetin bitiredi.

Odan keıin Tashkentte Ortaazııa memlekettik ýnıversıtetiniń aspırantýrasynda shyǵys folklory boıynsha mamandandy. Lenıngradta (qazirgi Sankt-Peterbýrg) oqyǵan sońǵy jylynda «QarashQarash» pen «Kókserek» povesin jazyp shyǵarǵan.

Muhtar Áýezov saıası qyzmetten bas tartqannan keıin biryńǵaı zertteýge oıysyp, oǵan ondaǵan jyldar boıy ultshyldyq, baıshyldyq ıdeıalaryn jaqtaýshy degen kiná taǵylyp keldi. Qýdalaý kórip, 1930–1932 jyldary qamaýda boldy. Tutqynnan qutylý maqsatymen ashyq hat jazdy.

Áýezovtiń tarıhı taqyrypqa barýynyń tamyry tereńde jatyr. «Han Kene» men «Qıly zaman», «Aıman-Sholpan», «Qaraqypshaq Qobylandy» dramalary da osyny ańǵartady. Bulardyń keıbireýi el arasynda keń taraǵan, burynnan belgili sıýjetke qurylsa, «Han Kene», «Qıly zaman» tarıhta bolǵan naqtyly oqıǵalardy arqaý etken.

Ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary Abaı murasyna ár qıly baǵa berilip júrgen kezde Áýezov úshin Abaıdy tereńdep, keńinen tanýdy ózine ómirlik maqsat etý - úlken erlik te bolǵany haq.

Kesek, keń tynysty, san mıllıon oqyrmandardyń júregine jol tabatyn kórkem shyǵarma arqyly Abaıdy álemge áıgileý úshin Áýezov qandaı qajet bolsa, Áýezovtiń dúnıe júzi mádenıetiniń bıigine kóterilýine Abaı murasy, Abaıdyń ónerpazdyq, oıshyldyq dástúrindeı úlken tirek sondaı qajet edi.

1936 jyly «Qazaq ádebıeti» gazetinde «Tatıananyń qyrdaǵy áni» deıtin prozalyq úzindi jarııalandy. Bul – bolashaq romannyń bir taraýy edi. Osydan soń, 1940 jyly, L.Sobolevpen birlesip «Abaı» tragedııasyn jazdy.

Muhtar Omarhanuly 15 jyl boı «Abaı joly» atty óziniń 4 tomdyq dańqty tarıhı romanepopeıasyn jazdy. Munyń «Abaı» atalǵan birinshi kitaby 1942 jyly, ekinshisi 1947 jyly jaryq kórdi. Orys tiline aýdarylǵan. «Abaı» romanynyń eki kitaby 1949 jyly 1-dárejeli KSRO Memlekettik syılyǵyn aldy.

Tórt kitappen bitken epopeıa 1959 jyly Lenındik syılyqqa ıe boldy. «Abaı joly» 30 tilge aýdarylyp, dúıim dúnıe oqyrmanynan óte joǵary baǵa aldy. Úlken ǵalym, pedagog Áýezov qazaq ádebıeti tarıhyn zertteý, ádebıet kadrlaryn daıarlaý jóninde sheksiz kóp eńbek sińirdi.

Abaıtaný ǵylymynyń negizin saldy, kóp tomdy «Qazaq ádebıeti tarıhynyń» qazaq folkloryna arnalǵan tomynyń (1960) negizgi avtory jáne redaktory boldy. Qyrǵyzdyń «Manas» eposy týraly monografııa jazdy.


Sherhan Murtaza (1932-2018)

Halqy «Sher-aǵa» dep biletin Sherhan Murtazanyń ómirden ótkenine eki jylǵa jýyqtap qaldy. Tiri bolsa jazýshy, qoǵam qaıratkeri, Qazaqstannyń halyq jazýshysy búgin 88 jasqa tolar edi.

Jazýshynyń kindik kesken jeri - Jýaly aýdany. Sherhan Murtaza 1955 jyly M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin bitirgen. Jastyq shaǵynda «Lenınshil jas» pen «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń tilshisi bolyp qyzmet etken. 1963-1970 jyldar aralyǵynda «Lenınshil jas» gazetiniń redaktory qyzmetinde bolǵan.

Odan keıingi kezderi «Jazýshy» baspasy men «Jalyn» almanahynyń, «Juldyz» jýrnalynyń Bas redaktory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń ekinshi hatshysy, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory ári Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy basqarmasynyń hatshysy qyzmetterin atqarǵan.

Jazýshynyń ár jyldary jazylǵan «Tabylǵan teńiz», «Belgisiz soldattyń balasy», «Ahmetjannyń anty», «Myltyqsyz maıdan» povesteri, «41-jylǵy kelinshek», «Internat nany» áńgimeleri, «Qara marjan», «Júrekke ájim túspeıdi», «Ne jetpeıdi?», bes kitaptan turatyn «Qyzyl jebe», «Aı men Aısha» romandary qazaq prozasyna qosqan óshpes týyndy bolyp qalary sózsiz. Sher-aǵa bir jyldary Qazaqstan Pespýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty bolyp, el kókeıindegi eń ózekti máselelerdi bıik minberlerden jasqanbaı aıtqan.

Bir kúnde týǵan Sherhan Murtaza men Oralhan Bókeıdiń aǵalyq-inilik syılastyǵy barsha qazaqqa úlgi bola alady. Qazaqtyń shoqtyǵy bıik jazýshylarynyń syılastyǵy qanshalyqty ystyq bolǵanyn Sherhan Murtaza alpys jasqa tolǵan kezde Oralhan Bókeıdiń jazǵan myna bir eki abzats hatynan-aq ańǵarýǵa bolady.

«Aǵa! Men sizdi eshqashan aty-jónińizben ataǵan emespin. Eń alǵash kórgennen bastap «Aǵa» dep amandastym jáne sol 1967 jyldan beri týǵan aǵadaı shynshyl kóńilmen syılap, qurmet tutyp kelemin. Bálkim, osynaý aldy men arty aıyrbastala beretin aldamshy ómirde, synaptaı tolqyǵan ári aınyǵysh zamanda týǵan aǵaıynymen de at quıryǵyn kesiserdeı dúrdarazdyq bolar da, biraq Siz ben bizdiń aramyzda shırek ǵasyrdan beri aǵalyq-inilik jarastyqqa jaryqshaq túsken joq (til-kózden saqtasyn). Men Sizdi, Aǵa, jahandaǵy jalǵyz ustazym dep, jar sala aıtýdan uıalmas edim, ári osynyń ózin maqtan tutar edim.

Qarǵadaı kezimde «Lenınshil jas» gazetinde jarııalanǵan úsh-tórt ocherkimdi oqyp, aýylda qapersiz júrgen kezimde respýblıkalyq basylymǵa jumysqa shaqyrdyńyz. Ýnıversıtettiń úshinshi-aq kýrsynda syrttaı oqyp júrgenime qaramastan, eń bir qıyn da jaýapkershiligi úlken bólimderdi senip tapsyrdyńyz. Budan keıin de ádebıet pen jýrnalıstıkadaǵy soqpaǵy soqtyrmaly kezeńderdi birge ótkizip kele jatyrmyz. Men keıde týǵan aıymyz ben kúnimizdiń (28 qyrkúıek) dál kelýin yrymdap, jaqsylyqtyń nyshanyna balaımyn. Mine, siz alpys degen asýǵa shyqtyńyz, tómenge qarańyzshy, Aǵa, men kórinem be eken?» (1992j.).

Sheraǵa tiri kezinde osy hatqa qatysty bir suhbatynda bylaı deıdi:

«Sońǵy sóılem... Surapyl sumdyq suraq. Tómenge qaraımyn, endi Oralhan kórinbeıdi. «Sholpandaı tań aldynda týyp-batty». Sonda... Qaton-Qaraǵaıǵa, Shyńǵystaıǵa barǵanda, alqarakók aspanda bir qyran bıikten tómenge qarap, baıaý qalyqtap júrdi de qoıdy. Endi bıiktep ketken Oralhan shyǵar...»

Oralhan Bókeı (1943-1993)

Al «Altaıdyń kerbuǵysy» atanǵan Oralhan Bókeı tiri bolsa, búgin 77 jasqa tolar edi. Altaıdyń kórkem beınesin týyndylaryna arqaý etken sanaly ǵumyrynda kórkem sýretker Ábish Kekilbaevtyń sózimen aıtqanda Oralhan «...HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıetiniń eń súıikti, eń súleı sýretkerleriniń biri retinde...» el esinde qaldy.

Eńbek jolyn 1965-1968 jyly Úlken Naryn aýdanynda «Eńbek týy» gazetinde korrektor bolyp bastap, oblystyq «Kommýnızm týynda» ádebı qyzmetker, keıin «Lenınshil jas» gazetinde, «Juldyz» jýrnalynda, «Qazaq ádebıeti» gazetinde eńbek etti.

Qolyna qalam alǵannan-aq ózi dúnıege kelgen Ór Altaıdyń kórkemdigin synyn bermes syrly sózben órnektedi. Onyń kúrdeli ári maǵynasy tereń tirkesteri áste kóp jazýshylarda qaıtalana bermeıdi.

«Oralhan ne jazsa da, qanymen, janymen jazýshy edi. Jáne qaı janrda jazbasyn olardyń bir de biri qalamdastar men qalyń qaýym nazarynan tys qalmaıtyn. Oralhan bir oqylatyn jazýshy emes. Oralhan qaıtalap oqýdy qajet etetin jazýshy, túsingenińshe oqı beretin kúrdeli sýretker», - deıdi Oralhan jaıly jazýshy Dýlat Isabekov.

Oralhan Bókeı «Úrker» (1971 j.), «Qaıdasyń qasqa qulynym» (1973 j.), «Muztaý» (1975 j.) atty eńbekteri jaryq kórgen.

Jazýshynyń orys tiline aýdarylǵan áńgime-povesteriniń jınaǵy: «Jasynnyń izi» – «Sled molnıı» (1978 j.), «Án salady shaǵyldar» – «Poıýıe barhany» (1981 j.), «Saıtan kópir» – «Krık» (1984 j.), «Zymyraıdy poezdar» – «Poezda prohodıat mımo» (1985 j.), «Kisikıik» – «Chelovek – Olen» (1987 j.).

Munymen qatar qalamger týyndylary nemis, slavıan, bolgar, aǵylshyn, majar, arab, qytaı, japon jáne TMD elderiniń tilderine aýdaryldy. Oralhan Bókeı – kórkem sóz óneriniń has sheberi. Onyń týyndylarynda forma jaǵynan erekshelik basym.

1976 jyly Oralhan Bókeı «Qulynym meniń» pesasy úshin Jastar syılyǵynyń laýreaty, 1978 jyly «Naızaǵaı izi» povesteri men áńgimeleri úshin N. Ostrovskıı atyndaǵy Búkilodaqtyq ádebı syılyqtyń laýreaty, 1986 jyly «Bizdiń jaqta qys uzaq» povesteri men áńgimeleri úshin Abaı atyndaǵy Memlekettik syılyqtyń laýreaty nagradalaryna ıe boldy.

Oralhan Bókeı Úndistanǵa shyǵarmashylyq is-saparynan oralmady. 1993 jyly 17 mamyr kúni Úndistan astanasy Delıde kóz jumdy.



Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıan Bekenuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT