+7 (701) 759 90 19
USD 427.15 EUR 519.12
RUB 5.96 CNY 66.84
Jańalyqtar

Búgin Qanysh Sátbaevtyń týǵanyna 122 jyl toldy

2021 jylǵy 12 sáýir 07:20
Bólisińiz:
Búgin Qanysh Sátbaevtyń týǵanyna 122 jyl toldy

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin belgili ǵalym, qoǵam qaıratkeri Qanysh Sátbaevtyń týǵanyna 122 jyl toldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Qanysh Imantaıuly Sátbaev 1899 jyly 12 sáýirde Pavlodar ýeziniń Aqkelin bolysynyń №4 aýylynda dúnıege kelgen.

Aýyl mektebinde tórt jyl oqyp, 1911 jyly Pavlodardaǵy orys-qazaq ýchılıesine oqýǵa túsip, ony 1914 jyly úzdik bitirdi. Oqýdy bitirgennen keıin muǵalimder semınarııasyna túsip, ony 1918 jyly támamdady. Semeıde eki jyldyq pedagogıkalyq kýrsta oqytýshy bolyp jumys isteı júrip, Tomsk tehnologııalyq ınstıtýtyna túsýge daıyndaldy. Ol úshin matematıka men shet tilinen qosymsha emtıhan tapsyrý qajet edi. Osy kezeńde densaýlyǵy syr berip, jumysty da, oqýdy da keıinge qaldyrýǵa májbúr bolady. Soǵan qaramastan Qanysh Sátbaev qazaq mektepterine arnalǵan algebra oqýlyǵyn qurastyrýdy bastap, biraq ol eńbegin tek 1924 jyly aıaqtady.

1920 jyly Qanysh Sátbaev Baıanaýyldaǵy mádenı-aǵartý jumysy bóliminiń tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy. Sonymen birge ol halyq sýdıasy bolyp jumys istedi.

1921 jyly bolashaq ǵalym tehnologııalyq ınstıtýtqa oqýǵa túsedi. Biraq 1922 jyly týberkýlezi qaıta asqynyp, oqýdy úze turýǵa týra keldi. Kúndizgi bólimde bilim alý qıyn iske aınalǵandyqtan, geolog M.A.Ýsovtyń kómegimen óz betinshe bilim ala bastady. Osylaısha Qanysh oqýyn tek 1926 jyly aıaqtady. Densaýlyǵy jaqsarǵandyqtan sońǵy kýrsty tipti kúndizgi bólimde júrip aıaqtady. Taý-ken ınjeneri dıplomymen Qanysh Sátbaev Atbasar tústi metaldar tresinde geologııalyq bólim bastyǵy laýazymynda jumys isteı bastady. Trest Qarsaqpaı kentinde salynyp bitpegen mys balqytý zaýytynda mys ken ornyn ıgerýmen aınalysatyn. Trestiń bas geology retinde Qanysh Sátbaev ol jerdegi qurylys jumystarynyń barysymen tanysýǵa barady. Jergilikti mamandar ondaǵy mys qory mardymsyz dep esepteıtin. Biraq Qanysh zertteý júrgizip, basshylyqtyń qoldamaǵanyna, qarjynyń qysqarýyna qaramastan, basqa uıymdarmen kelisimder jasap, M.A.Ýsov pen professor V.A.Vanıýkovtan kómek surady.

1934 jyly Jezqazǵan kenishindegi mystyń qory týraly qorytyndysyn dáleldep shyqqan Q.Sátbaev KSRO Ǵylym Akademııasynda baıandama jasady. Sol baıandamanyń negizinde Jezqazǵan mys balqytý kombınatyn, Jezqazǵan-Qaraǵandy-Balqash temirjolyn salý týraly qaýly qabyldandy.

Keıin Q.Sátbaev aýyr ónerkásip halyq komıssaryG.Ordjonıkıdzemen kezdesip, Jezqazǵan mys ken ornyn tolyq aýqymdy zertteýge ruqsat aldy. Osynyń arqasynda sol kezde álemdegi eń iri mys kenishi ekenin belgili boldy. Jezqazǵan ken ornyn ashqany úshin Qanysh Sátbaev 1940 jyly KSRO-nyń eń joǵary marapaty Lenın ordenimen marapattaldy.

1941 jyly Q.Sátbaev KSRO Ǵylym akademııasynyń Qazaq fılıalynyń geologııalyq ınstıtýtynyń dırektory, al 1942 jyly fılıaldyń basshysy bolyp taǵaıyndaldy.

1942 jyly KSRO oq ótkizbeıtin bolat óndirýge qajet marganetstiń tapshylyǵyn sezingen kezde Qanysh Sátbaev Jezqazǵanǵa jaqyn jerden ferromarganets ken ornyn ıgerýdi usyndy. Kóp uzamaı marganets tapshylyǵy joıyldy.

Sol 1942 jyly Qanysh Sátbaevqa 15 jyldyq zertteý nátıjelerin jınaqtap shyǵarǵan «Jezqazǵan aýdanynyń ken oryndary» monografııasy úshin Stalındik syılyq berildi. Osy ýaqytqa deıin Q.Sátbaev 40-tan astam ǵylymı eńbekter jarııalap, solardyń jıyntyǵy boıynsha joǵary attestatsııalyq komıssııa oǵan «Geologııa-mıneralogııa ǵylymdarynyń doktory» ǵylymı dárejesin berdi.

1946 jyly KSRO Ǵylym akademııasynyń Qazaq fılıaly Qazaq KSR Ǵylym akademııasy bolyp qaıta quryldy. Bul jumystyń bárin Qanyshtyń ózi uıymdastyrǵan bolatyn. Sondyqtan akademııanyń Tuńǵysh Prezıdenti de ózi boldy. Sol jyly ol KSRO Ǵylym Akademııasynyń akademıgi jáne KSRO Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty boldy. 1947 jyly Q.Sátbaev KSRO Mınıstrler Keńesi janyndaǵy Lenındik jáne Memlekettik syılyqtar jónindegi komıtet prezıdıýmynyń múshesi bolyp saılandy. 1949 jyly Qazaq KSR Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń múshesi bolyp saılandy.

Q.Sátbaev Qazaqstandaǵy ǵylym men ındýstrııanyń damýyna úlken úles qosty. Onyń basshylyǵymen ǵalymdar óndiriske úlken praktıkalyq kómek kórsetti. Ol Ǵylym akademııasyn basqaryp turǵanda ıadrolyq fızıka, matematıka jáne mehanıka, gıdrogeologııa jáne gıdrofızıka, munaı jáne tabıǵı tuzdar hımııasy, hımııa-metallýrgııa, taý-ken-metallýrgııa, ıhtıologııa jáne balyq sharýashylyǵy, eksperımenttik bıologııa, ekonomıka, fılosofııa jáne quqyq, ádebıet jáne óner, til bilimi akademııalyq ınstıtýttary ashyldy.

Qanysh Imantaıuly Qazaqstandaǵy metall tegin taný mektebiniń negizin qalady.

1950 jyly Q.Sátbaevqa geologııa professory ǵylymı ataǵy berilip, KSRO Joǵarǵy Keńesine 3-shi shaqyrylymda saılandy.

Osynsha belesterden keıin ǵalymnyń ómirinde qara jolaqtar qaıta paıda boldy. Sol kezdegi kóptegen kórnekti qaıratkerlermen birge oǵan da túrli mazmundaǵy aıyptar taǵyldy. Máselen, 1951 jyly QazKSR Ǵylym Akademııasynan birqatar tanymal ǵalymdardy, jazýshylar men kompozıtorlardy shyǵarýdan bas tartqany úshin Q.Sátbaev Akademııa prezıdenti jáne tóralqasynyń múshesi qyzmetinen bosatyldy. Máskeýdegi Ǵylym akademııasy basshylyǵynyń qoldaýynyń arqasynda ol QazKSR ǴA Geologııalyq ǵylymdar ınstıtýtynyń dırektory laýazymyn saqtap qaldy. Keıin barlyq aıyptaýlar, sonyń ishinde Alashorda qozǵalysynyń qyzmetine qatysqany týraly kórsetýlerdiń bári alynyp tastaldy.

1958 jyly akademık Qanysh Sátbaev bastaǵan qazaqstandyq ǵalym-geologtar Ortalyq Qazaqstannyń boljamdy metallogendik kartasyn jasaǵany úshin Lenındik syılyqqa ıe boldy.

Qanysh Sátbaev 1964 jyly 31 qańtarda Máskeýde qaıtys boldy.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Esimjan Naqtybaı

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT