+7 (701) 759 90 19
USD 375.91 EUR 416.85
RUB 6.10 CNY 54.77
Jańalyqtar

Búgin Dúnıejúzilik bronh demikpesimen kúres kúni

2019 jylǵy 11 jeltoqsan 07:34
Bólisińiz:
Búgin Dúnıejúzilik bronh demikpesimen kúres kúni

NUR-SULTAN. QazAqparat – Álemdegi eresek turǵyndardyń 5%-y men balalardyń 10%-y zardap shegetin, keń taralǵan sozylmaly aýrýlardyń biri - bronh demikpesi, dep habarlaıdy QazAqparat.

QR DSM Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý ulttyq ortalyǵy Infektsııalyq emes aýrýlardyń aldyn alý departamentiniń (budan ári – QDSUO IEAAD) skrınıngtik baǵdarlamalardy monıtorıngileý bóliminiń bas mamany Gúljan Konýrshına aıtýynsha, Dúnıejúzilik demikpege qarsy kún alǵash ret 1988 jyly atap ótilgen. Ótkizý maqsaty – osy aýrý týraly patsıentterdiń, dárigerler men halyqtyń aqparat alýyn arttyrý, bronh demikpesi bar patsıentterdiń máselesin sheshýge jáne olarǵa kórsetiletin medıtsınalyq kómek sapasyn jaqsartýǵa qoǵam nazaryn aýdartý.

«Bronh demikpesi – bul qabyný, isiný jáne qaqyryq paıda bolý saldarynan durys tynys alýǵa kedergi keltiretin, sonyń nátıjesinde ókpege aparatyn tynys alý joldaryn taryltatyn kúrdeli aýrý bolyp tabylady», - dedi ol.

Gúljan Konýrshınanyń aıtýynsha, statıstıkalyq derekterge sáıkes 2018 jyly Qazaqstanda bronh demikpesiniń 105365 jaǵdaıy tirkelgen, onyń ishinde 17766-sy alǵash anyqtalǵandar.

«Dıspanserlik esepte 79668 adam turady, onyń ishinen 17 jasqa deıingi bronh demikpesi bar balalardyń úlesi 23,5 %-dy quraıdy», - dep habarlady ol.

Maman derekteri boıynsha, aýrý ádette jas kezinen bastalady. Shamamen balalardyń 50%-y ony durys emdegen jaǵdaıda eseıgen ýaqytynda demikpe aýrýynan arylyp jatady. Gúljan Konýrshına bronh demikpesi kezinde asqynýlardyń aldyn alý úshin kelesideı belgili qaǵıdalardy ustanýǵa keńes beredi:

Demikpe kezinde ne jeýge bolmaıdy: balyq taǵamdary, teńiz taǵamdary, ýyldyryq, maıla et suryptary (úı qusy, shoshqa eti), qaqtalǵan taǵamdar, maıly tamaqtar, jumyrtqa, burshaqtar, dánder, shokolad, bal, qyzanaqtar (tomat), qyzanaqtan jasalǵan soýstar, ashytqydan jasalatyn tamaqtar, tsıtrýstar (apelsın, lımon, mandarın, pomelo, greıpfrýt), qulpynaı, tańqýraı, qaraqat, órik, shabdaly, qaýyn, alkogol.

Neni qoldanýdy shekteý qajet: joǵary surypty unnan jasalǵan nan-toqash ónimderi, toqashtar, qant pen tuz, sút ónimderi (sút, qaımaq, súzbe).

Demikpe kezinde ne jeýge bolady: botqalar (maımen), sorpalar (qatty maıly emes), taýqy eti, maıly emes shujyqtar men sosıskalar (doktorskıı), qarabıdaı nany, kebekten jasalǵan nan, sulydan nemese galetten jasalǵan pechene, kókónisten jáne jemisterden jasalǵan salattar, kompot, mıneraldy sý, sháı, kofe (quramynda kofeın bolsa).

Tamaqtaný rejımi – qatty toımaı, kúnine 4-5 ret. Asty býda pisirgen jón, biraq qaınatýǵa, buqtyrýǵa jáne qyzdyryp pisirýge de bolady. Tek jyly kúıinde jeý qajet.

Demikpeniń asqynýlary

· pnevmotoraks (ókpeqap qýysyna aýanyń túsýi)

· jiti tynys alý jetkiliksizdigi

· ókpeniń emfızematozdy buzylysy

Bronh demikpesiniń aldyn alý

Bronh demikpesi sozylmaly aýrý ekendigine qaramastan, ony tolyǵymen baqylaýda ustaýǵa bolady. Demikpeni jaqsy baqylaý sizge aýrý belgilerin joıyp, asqynýlardyń paıda bolý qaýpin tómendetip qana qoımaı, ómir sapasyn jaqsartýǵa jáne qalaǵan nárseńizdi isteýge múmkindik beredi.

Aýrýdyń aldyn alý úshin QDSUO IEAAD mamandarynyń beretin keńesteri:

- ustamalardy toqtatý úshin ózińizben birge únemi ıngalıatordy alyp júrińiz,

- bastalyp kele jatqan ustama belgilerin bilip, ony toqtatýdy úırenińiz,

- aýrý qozdyratyn faktorlardan aýlaq bolyńyz,

- mindetti túrde dárigerdiń em boıynsha bergen keńesterin oryndańyz,

- jaǵdaıyńyz jaqsy bolsa da dárigerge jylyna keminde 2 ret baryńyz,

- úıde tazalyq saqtańyz jáne kez-kelgen allergenderdi joıyńyz: shań-tozań, janýarlardyń júni, ataýyz jáne t.b.

- temeki tútininen, gaz tútininen aýlaq júrińiz. Shylym shegetin bolsańyz, ony tastańyz.

- ustamalar jıiligin qysqartý úshin barlyq taǵaıyndalǵan preparattardy qabyldańyz.

- júrek pen ókpe jaǵdaıyn jaqsartý úshin sportpen shuǵyldanyńyz.

Sóz sońynda Gúljan Konýrshına bronh demikpesin emdeý kezindegi boljam oń nátıjeli bolatynyn, alaıda ol kóp jaǵdaıda aýrýdyń anyqtalǵan satysyna, dıagnostıkaǵa, patsıenttiń dáriger bergen barlyq uıǵarymdaryn oryndaýyna jáne atalǵan aýrý ustamasyn týdyratyn faktorlardy shekteýge baılanysty ekendigin atap ótti.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Medıtsına,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT