+7 (701) 759 90 19
USD 426.77 EUR 509.95
RUB 5.89 CNY 66.34
Jańalyqtar

Bolat Tókejanov: Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesi - medıtsınadaǵy ekonomıkalyq reforma

2020 jylǵy 28 jeltoqsan 15:18
Bólisińiz:
Bolat Tókejanov: Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesi - medıtsınadaǵy ekonomıkalyq reforma

NUR-SULTAN. QazAqparat - Adamzatqa aýyr synaq bolyp kelgen indet osy jyly halyqqa kóptegen kútpegen qıyndyqtar alyp keldi. Densaýlyq saqtaý salasy men áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesi dert dendegen kezde synaldy, shyńdaldy. Otandyq medıtsınaǵa úlken ózgeris jasalǵan júıeniń halyqqa qyzmet kórsete bastaǵanyna da bir jylǵa jýyq ýaqyt bolypty. Osyǵan oraı jyl qorytyndysy men jalpy osy júıe týraly «Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KEAQ Basqarma tóraǵasy Bolat Tókejanovty suhbatqa tartqan edik.

- Bolat Turǵanuly, bul júıe qandaı qujattan bastaý aldy, bári neden bastaldy? Jyldy qalaı qorytyndylap jatyrsyzdar, aldaǵy josparyńyz qandaı?

- Bul júıeni engizý, damytý týraly bes jyl buryn Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń Ult jospary – bes ınstıtýtsıonaldyq reformasyn júzege asyrý jónindegi 100 naqty qadamda kórsetilgen. Ult josparynyń 80-qadamynda memleket, jumys berýshi jáne azamattyń yntymaqtasqan jaýapkershiligi qaǵıdaty negizinde densaýlyq saqtaý júıesiniń qarjylyq ornyqtylyǵyn kúsheıtý, bastapqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómekti basymdyqpen qarjylandyrý kózdelgen. Osy qujatta aýrýdyń aldyn alý jáne erte bastan kúresý úshin ulttyq densaýlyq saqtaýda bastapqy kómekke basymdyq berilý qajettiligi jazylǵan. Al 81-qadamda jekemenshik medıtsınany damytý, medıtsınalyq mekemelerge korporatıvtik basqarýdy engizý týraly aıtylady.

Básekelestik esebinen qyzmettiń qoljetimdiligi men sapasyn kóterý maqsatynda áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý jaǵdaıyndaǵy bastapqy medıtsınalyq áleýmettik kómekti qarjylandyrý – báseke esebinen medıtsınalyq uıymdardyń korporatıvtik basqarý qaǵıdattaryna kóshýin qamtamasyz etedi. Memlekettik medıtsınalyq uıymdardy jekeshelendirýdi yntalandyrý, memlekettik emes uıymdar arqyly tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemin berýdi keńeıtý týraly naqty baǵyttar bar. Osyǵan sáıkes, bilim men biliktilikti arttyryp, jańa ádisterdi ıgerýdi talap etetin júıe densaýlyq saqtaý salasyna talaptardy arttyrdy. Ómir saqshylary bolyp sanalatyn dárigerler men medıtsına qyzmetkerleri elimizde saqtandyrý engizýmen birge kelgen jańalyqtardy áli de meńgerip, júıede jumys jasaýǵa mashyqtanyp keledi. Árıne, alǵashqy jyl bolǵandyqtan tájirıbeniń azdyǵynan týyndaǵan kemshilikterde joq emes. Degenmen oń ózgerister basymyraq.


Jalpy bul júıeni - úlken súzgiden ótip, ábden saralanǵan medıtsınadaǵy ekonomıkalyq reforma deýge bolady. Qazirgi daǵdarys kezinde qarjylyq turaqtylyqty saqtaý mańyzdy. Sondyqtan búgingi kúni memleket saıasatynyń mańyzdy draıverine aınalǵan júıe otandyq medıtsına salasynyń senimdi qarjy operatory bolyp otyr. ıAǵnı, osy júıe arqyly densaýlyq saqtaý salasynyń shyǵyndary óteledi jáne aýyspaly qarjylandyrý esebinen medıtsınalyq qyzmetterdi jańa deńgeıge kóterýge áleýetimiz artty.

Jalpy, MÁMS júıesin engizý qarsańynda repýblıkada medıtsınalyq kómek kórsetýdiń klınıkalyq tásilderi qaıta qaralyp, saraptalǵan. Bul júıe engizilgenge deıin Qazaqstandaǵy medıtsınalyq bıznes, ıaǵnı jeke medıtsınalyq ortalyqtar memleket tarapynan ashyqtyqty, qamqorlyqty sezine almasa, bul másele qazir tolyq sheshildi deýge bolady. MÁMS júıesine jekemenshik medıtsınalyq qyzmet kórsetýshilerdi tarttyq. Sebebi, densaýlyq saqtaý salasynda adal básekelestik bolǵanda ǵana medıtsına sapaly deńgeıge kóteriledi.

Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory tegin medıtsınalyq kómektiń kepildi berilgen kólemi aıasynda (TMKKK) jáne mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý (MÁMS) paketteri boıynsha 2021 jylǵa arnalǵan medıtsınalyq kómekti satyp alý josparyna saı medıtsınalyq qyzmetterdiń negizgi kólemine 2021 jylǵa shamamen 1,5 trln teńgege satyp alýdy jarııalady. Kelesi jyly halyqtyń qajettiliginiń artýyn jáne eldegi epıdemııalyq jaǵdaıdy eskere otyryp, medıtsınalyq kómekti satyp alý kóleminiń ulǵaıýy boljanady. TMKKK paketinde bul ınfektsııalyq aýrýy bar patsıentterge, onkologııasy bar patsıentterge arnalǵan medıtsınalyq kómekke, pallıatıvtik qyzmetterge qatysty. Saqtandyrylǵan halyq úshin mamandandyrylǵan medıtsınalyq kómektiń, onyń ishinde aýyldyq jerlerde qymbat joǵary tehnologııalyq qyzmetterdiń kólemi artady. Osy jyldyń jeltoqsan aıynda satyp alýdy ótkizý jańa jyldan bastap, ıaǵnı 1 qańtardan halyqty medıtsınalyq kómekpen qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

Taǵy bir aıta ketetin jańalyq, qor biryńǵaı strategııalyq satyp alýshy retinde qyzmetterdi satyp alýdyń elektrondyq formatyna kóshti. Ol úshin «Elektrondyq qarjy ortalyǵy» AQ-pen birlesip fms.ecc.kz medıtsınalyq qyzmetterdi satyp alý veb portaly iske qosyldy. Satyp alýdyń elektrondyq formaty rásimniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Sondaı-aq qatelerdiń týyndaý táýekelderin barynsha azaıtady, qaǵaz qujat aınalymyn tómendetedi. Munyń bári qor úshin de, medıtsınalyq uıymdar úshin de satyp alý jumysyn júrgizýdi jeńildetedi. Eń bastysy ashyqtyq saıasaty negizge alynady. Bul el arasyndaǵy júıege degen kúdik pen kúmándi seıiltedi degen oıdamyn. Elektrondy úkimet nemese azamattarǵa arnalǵan úkimet sııaqty ashyq qyzmetke qol jetkizý josparda bar.

Aıta ketkim keletini, 2021 jylǵa arnalǵan medıtsınalyq kómekti satyp alý josparynyń shyǵys bóligi ósti jáne bul qor tarapynan resýrstyq salymdardy ulǵaıtady.

- Qazir halyqtyń MÁMS júıesine qatysý kórsetkishi qandaı?

- 1 jeltoqsandaǵy aqparatqa sáıkes qazir MÁMS júıesinde shamamen 15,9 mln adam saqtandyrylǵan. Bul halyqtyń jalpy sanynyń 84 paıyzy. Karantın sharalaryna qaramastan, bıznestiń tólem qabiletsizdigi MÁMS júıesine qatysýdy arttyrdy: shilde aıynyń sońynda júıede 15,3 mln adam saqtandyryldy. Al júıede joq, ıaǵnı saqtandyrylmaǵan adamdardyń sany 3 mln-nan astam, degenmen olardyń tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi aıasynda medıtsınalyq kómek alýǵa quqyǵy bar. Oǵan jedel járdem, emhanalardaǵy ambýlatorııalyq kómek, sondaı-aq shuǵyl statsıonarlyq kómek jáne áleýmettik máni bar aýrýlar kezindegi medıtsınalyq kómek kiredi. Sondaı-aq, «júıege enbeı qalǵan» adamdardy – sońǵy jyly aýdarymdary nemese jarnalary bar, biraq sońǵy aılarda olardy jasaýdy toqtatqan adamdar shamamen jarty mıllıon adamdy quraıdy.

Saqtandyrylǵan tulǵalardyń jalpy sanynan 11,2 mln adam jeńildikti paıdalanýshylar , olar úshin jarnalardy memleket tóleıdi. Benefıtsıarlardyń negizgi bóligi - balalar men zeınetkerler. Sondaı-aq, júkti áıelder men bala týý jáne bala kútimi boıynsha demalysta júrgen analar, múgedekter, kóp balaly analar, stýdentter, jumyssyzdar, qandastarymyz, jazasyn óteýshiler, AÁK alýshylarǵa memleket qarjy bóledi. 2020 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha MÁMS túsetin túsimder somasy bıyl 494,6 mlrd teńgeni qurady. 2020 jyly túsimderdiń eń kóp somasy jeńildikti alýshylar úshin memlekettiń jarnalary – 272,1 mlrd teńgeni nemese barlyq túsimderdiń 55 paıyzyn qurady. Al óńirler týraly aıtatyn bolsam, eń kóp aýdarymdar men jarnalar jasaǵan Almaty qalasy – 38,9 mlrd teńge jáne Nur-Sultan qalasy – 24,4 mlrd teńge. Al eń azy - Soltústik Qazaqstan oblysynda – 5,5 mlrd teńge.

Bıyl jańa koronavırýs ınfektsııamen kúres aıasyndaǵy is-sharalardy qarjylandyrýǵa shamamen 253 mlrd teńge baǵyttaldy. Osy jyldyń 11 aıynda jedel medıtsınalyq kómekke 6,6 mln tólendi. Bul 2019 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 11 paıyz az. Sebebi karantın kezinde, jalpy pandemııa saldarynan aýrýhanalarda COVID-19, pnevmonııadan basqa aýrýlardy emdeý sharalarynyń kólemi az boldy. Sonymen qatar, 2020 jyly medıtsınalyq ońaltýdy qarjylandyrýdyń edáýir ulǵaıýyna qaramastan, karantın engizý sebebinen ońaltý sharalary is júzinde 2019 jylǵy deńgeıde qalyp otyr. Bul rette medıtsınalyq ońaltý MÁMS júıesinde tolyqtaı derlik kórsetiledi. Qordyń basty mindeti - medıtsınalyq uıymdardy úzdiksiz qarjylandyrý, bul mindet aǵymdaǵy jyly tolyq oryndaldy.

- Al medıtsına qyzmetkerlerine ústemaqy tóleý jalǵasa ma?

- Jyl boıy qor epıdemııaǵa qarsy is-sharalarǵa qatysqany úshin medıtsına qyzmetkerlerine ústemaqy tóleýdi qamtamasyz etti. Qarasha aıynyń qorytyndysy boıynsha Covid-19 jáne vırýstyq ınfektsııamen kúrespen aınalysatyn 42 myńǵa jýyq medıtsına qyzmetkeri jalaqyǵa ústemaqy aldy. Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory osy maqsattarǵa 98 mlrd astam teńge bóldi. Elimizdegi epıdımıologııalyq ahýalǵa sáıkes bul tólemder 2021 jyly da qarastyrylady. Sebebi jankeshtilikpen eńbek etip, ózderine tónip turǵan indetten esh taısalmaı, aýyr naýqastardy ajal tyrnaǵynan arashalap júrgen medıtsına qyzmetkerleriniń eńbekteri elenýi qajet. Bul másele árdaıym memlekettiń nazarynda.

- Pandemııa kezeńi bolǵandyqtan halyq arasynda sizderge suraq kóp. Qordaǵy keri baılanys bir júıege keldi me? Aryz kóp pe, alǵys pa?

- Qordyń keri baılanys arnalary 1406 baılanys ortalyǵy, Qoldau 24/7 mobıldi qosymshasy, SaqtandyruBot telegramm boty, áleýmettik jelilerdegi resmı akkaýnttar úzdiksiz qyzmet jasap tur. ıAǵnı, bir júıege tústi dep tolyq aıta alamyn. Mysaly, bıyl qorǵa halyqtan 700 myńǵa jýyq ótinish kelip túsken. Sondaı-aq, 7 483 shaǵym, 3 031 alǵys, medıtsınalyq qyzmetterdi usynýdy jetildirý jáne MÁMS jarnalaryn tóleý máseleleri boıynsha 232 usynys, ShOB qyzmetkerleri úshin saqtandyrý mártebesin alýǵa 5 048 ótinim, halyqtyń jeńildikti sanatyna saqtandyrý mártebesin berýge 14 572 suraý túsken. 7 483 shaǵym qormen TMKKK aıasynda jáne MÁMS júıesinde medıtsınalyq qyzmetter kórsetýge sharty bar medıtsınalyq uıymdardyń atyna kelip tústi. Kóbinese suraqtar Almaty, Nur-Sultan, Shymkent qalalary men Qaraǵandy, Pavlodar oblystarynyń, medıtsınalyq uıymdaryna qatysty. Suraqtardyń sıpaty kóbinese konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq qyzmetterdiń qoljetimsizdigi, jabdyqtyń bolmaýy, joldamanyń berilmeýi, kadr tapshylyǵy, medıtsına qyzmetkerleri tarapynan dórekilik jáne qyzmetkerlerdiń biliksizdigi, medıtsınalyq kómek kórsetý sapasy, aqyly qyzmetterge joldama, emdeýge jatqyzýdan bas tartý, jeńildik kórsetilgen sanattarǵa saqtandyrý mártebesin berý máseleleri, mamandardyń úıde shaqyrtýǵa qyzmet kórsetýden bas tartýy, TMKKK aıasynda medıtsınalyq kómek kórsetý máseleleri boıynsha. Shaǵymdarmen qatar patsıentterden medıtsına qyzmetkerlerine alǵysta aıtylady. Jyl qorytyndysy boıynsha túrli baılanys arnalary arqyly 3 031 alǵys hat kelip tústi. Eń kóp alǵys Almaty qalasy, ShQO, Túrkistan, Mańǵystaý oblystarynyń, Shymkent qalasynyń medıtsına qyzmetkerleriniń atyna kelgen.


Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý - densaýlyq saqtaý múddesin qorǵaýshy memlekettik júıe bolyp sanalady. Al halyq densaýlyǵy - bul eldiń áleýmettik, mádenı jáne ekonomıkalyq damýynyń mańyzdy elementi. Sondyqtan qor medıtsına uıymdary jáne fılıaldarmen birlesip, patsıentterdiń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi jumysty sátti júrgize otyryp, halyqqa ashyq ekenin jetkizedi ári tıimdi qyzmet tetikterin ary qaraı jetildiredi. Sebebi ult densaýlyǵy - memlekettiń irgetasy.

- Bolat Turǵanuly, jyl sońynda bolatyn qyzmettegi qarbalasta ýaqyt taýyp, tyń aqparattarmen bóliskenińiz úshin raqmet!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Marlan Jıembaı

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT