+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 465.73
RUB 5.79 CNY 58.91
Jańalyqtar

Birqatar memleket basshylary Halyqaralyq Túrki akademııasyn 10 jyldyǵymen quttyqtady

2020 jylǵy 25 mamyr 21:14
Bólisińiz:
Birqatar memleket basshylary Halyqaralyq Túrki akademııasyn 10 jyldyǵymen quttyqtady

NUR-SULTAN. QazAqparat - Halyqaralyq Túrki akademııasynyń 10 jyldyǵyna álemniń birqatar eli quttyqtaý lebizin jiberdi, dep habarlaıdy QazAqparat uıymnyń resmı saıtyna silteme jasap.

2010 jyly 25 mamyrda Elbasy N.Nazarbaevtyń tikeleı bastamasymen Nahchyvan kelisimi negizinde qurylǵan Túrki akademııasy búginde tolyqqandy halyqaralyq uıymǵa aınaldy.

Eń aldymen Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Túrki ıntegratsııasynyń arhıtektory, QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev Akademııanyń 10 jyldyq mereıtoıyna quttyqtaý hat jiberdi.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev baýyrlas halyqtardyń ortaq tarıhy men tamyryn jańǵyrtý, órkenıeti men mádenı qundylyqtaryn nasıhattaýda akademııanyń tabysty eńbek etkenin aıtty.

«Kóptegen zertteýler men aǵartýshylyq jumystar nátıjesinde túrkitildes memleketterdiń baı murasy tórtkúl dúnıege pash etilip, ata-babadan mıras bolyp qalǵan týystyq óziniń baıandy jalǵasyn tabýda. Osy rette, Akademııa qyzmetkerleriniń tuymdy oıy men salıqaly eńbekteri túrki dúnıesimen ǵana shektelmeı, halyqaralyq qaýymdastyqqa keńinen tanylyp, joǵary baǵasyn alǵanyn erekshe atap ótý oryndy. Bul baǵyndyrar belester túrki áleminiń mereıin ústem, birligi men bolashaǵy berekeli etý jolyndaǵy qajyrly jumystyń jarqyn kórinisi ekeni sózsiz», - dep jazdy Qasym-Jomart Toqaev.

Kórshiles Qyrǵyzstan prezıdenti Sooronbaı Jeenbekovten Akademııa basshysy Darhan Qydyrálige quttyqtaý haty kelip tústi. S. Jeenbekov qysqa merzim ishinde Túrik akademııasynyń mańyzdy halyqaralyq ǵylymı sharalar ótkizip, túrkologııa salalarynda irgeli ǵylymı eńbekter jarııalaǵanyn jáne jáne túrki memleketteri arasyndaǵy rýhanı ıntegratsııany nyǵaıtýǵa úles qosqanyn atap ótti.

«Sońǵy jyldary Akademııa qyrǵyztaný ǵylymyn damytýǵa, qyrǵyz mádenıetin túrki álemine jáne basqa elderge tanystyrýǵa, qyrǵyz ǵalymdaryn túrkologııa álemine belsendi qatysýǵa shaqyrdy. Biz bul múmkindikti baǵalaımyz», - dedi Qyrǵyzstan basshysy.

Túrkııa Respýblıkasynyń syrtqy ister mınıstri Mavlıýt Chavýshoǵlýdan akademııa prezıdenti Darhan Qydyráliniń atyna quttyqtaý hat kelip tústi.

«Qazaq halqynyń uly aqyny Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyn atap ótip, túrki tilderin, ádebıetin, mádenıetin, tarıhy men etnografııasyn zerdeleýde túrki álemindegi birlikti, yntymaqtastyq pen yqpaldastyqty nyǵaıtý jumystaryn iske asyryp otyrǵan Túrki akademııasynyń jumysyn joǵary baǵalaıtynymdy jetkizip, aldaǵy qyzmetine mol tabystar tileımin. Osy múmkindikti paıdalanyp, Sizdi jáne akademııa ujymyn Oraza aıt merekesimen quttyqtaımyn!» delingen quttyqtaý hatta.

Óz kezeginde Mońǵolııanyń Tuńǵysh Prezıdenti, akademık Pýnsalmaagıın Ochırbattan akademııaǵa júrekjardy lebizin joldady. Quttyqtaý hatynda P. Ochırbattan akademııa basshysyn mereıli mejemen quttyqtap, kóshpendileriniń tarıhy men mádenıetin zertteýge qomaqty úles qosqanyna rızashylyq bildirgen.

«Ári qaraı Sizdiń qoldaýyńyzben eki el ǵalymdarynyń birlesken zertteýleriniń qarqyny artady dep kámil senemin. Sonymen birge elderimizdiń aýmaǵyndaǵy ortaq tarıhı-mádenı muralardy zertteý jumystaryna sáttilik tileımin» dedi ol.

Majarstan Ulttyq assambleıasynyń vıtse-prezıdenti, áıgili aqyn Shandor Lejak ta bul mereıli datany eleýsiz qaldyrmady.

«Túrki akademııasy búginde túrki mádenıeti men dástúrlerin saqtaýda, búkil álemde túrkologııany damytýda jetekshi ról atqaryp keledi. Bul qurylym ıdeıasynyń ómirsheńdigin kórsetetin óte mańyzdy nátıje. Majarstannyń bul akademııamen baıqaýshy retinde yntymaqtasyp jatqanyna erekshe qýanyshtymyn. Halyqaralyq Túrki akademııasyna túrki órkenıetin saqtaý men damytýda jańa tabystar tileımin», - dedi Sh. Lejak.

Halyqaralyq uıymdar arasynda TÚRKSOI (Túrki mádenıeti halyqaralyq uıymy) Bas hatshysy Dúısen Qaseıinov Akademııa basshysy Darhan Qydyrálige quttyqtaý hatyn joldady.

«Akademııa ujymy, ásirese, ortaq túrki tarıhy oqýlyǵyn jazyp, ony túrkitildes elderdiń bilim berý baǵdarlamalaryna engizýge, túrki jurtyna ortaq iri ǵalymdardyń murasyn álemge tanytýǵa eńbek sińirdi. Sondaı-aq, Halyqaralyq Túrki akademııasy sońǵy kezderi túrki órkenıetiniń otany - Altaı aımaǵynda júrgizilgen arheologııalyq izdenisteri túrkologııa salasyndaǵy iri ǵylymı jańalyqtarǵa bastaý bolary anyq», - dep jazdy D. Qaseıinov.

Túrki tildes elder parlamenttik assambleıasynyń (TÚRKPA) Bas hatshysy Altynbek Mamaıýsýpov Halyqaralyq Túrki akademııasyn 10 jyldyq mereıli belesimen quttyqtady.

«Túrki akademııasy túrki áleminiń ıntellektýaldy ortalyǵyna aınaldy. Túrki akademııasynyń qyzmeti ǵasyrlar boıy jalǵasyn taýyp kele jatqan baýyrlastyq baılanystardy nyǵaıtýdy kózdeıtin bastamalar turǵysynan zor mańyzǵa ıe. TÚRKPA men Túrki akademııasy arasyndaǵy yntymaqtastyq joǵary deńgeıde qalyptasqan. Qos uıym bir-birine árdaıym qoldaý kórsetip otyrady. Aldymyzdaǵy kezeńderde de yntymaqtastyǵymyzdyń artyp, jemisti bola túserine senim bildiremin», - dedi A. Mamaıýsýpov.

Eske sala ketsek, 2009 jyly Ázerbaıjannyń Nahchyvan qalasynda ótken Túrkitildes memleketter basshylarynyń IX sammıtinde Nursultan Nazarbaev túrki dúnıesin zertteıtin halyqaralyq ǵylymı ortalyq qurý týraly usynysty ortaǵa salǵan bolatyn. Jıynǵa qatysqan Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan jáne Túrkııa prezıdentteri bul usynysqa qoldaý bildirdi.

2010 jyldyń 25 mamyry kúni Qazaqstan Respýblıkasynyń elordasy – Astana qalasyndaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda Túrki akademııasy ashyldy. Biregeı ǵylymı-zertteý ortalyqtyń tusaýkeserine QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Túrkııa Prezıdenti Abdýllah Gúl sonymen qatar, Qazaqstan, Túrkııa, AQSh, Reseı (Tatarstan, Bashqurtstan, Chývash, ıAkýtııa), Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Ýkraına memleketteriniń kórnekti túrkolog ǵalymdary qatysty.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıjan Serikjanqyzy

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT