+7 (701) 759 90 19
USD 375.91 EUR 416.85
RUB 6.10 CNY 54.77
Jańalyqtar

Beıbitsúıgish el bastamalary álem sarapshylary tarapynan qyzý qoldaý tapty

2016 jylǵy 30 tamyz 17:35
Bólisińiz:
Beıbitsúıgish el bastamalary álem sarapshylary tarapynan qyzý qoldaý tapty

ASTANA. QazAqparat - «ıAdrolyq qarýsyz álem qurý» halyqaralyq konfe­rentsııasy aıasynda birneshe paneldik sessııa uıym­dastyryldy. Oǵan otandyq jáne sheteldik sarapshylar qa­tysty. Máselen, «ıAdrolyq synaqtarǵa tyıym salý jáne BUU-nyń ıadrolyq qarýsyzdanýǵa qol jetkizýdegi róli» taqyrybyndaǵy sessııaǵa qatysýshylar kóterilip otyrǵan máselege qatysty ózderiniń oı-paıymdaryn ortaǵa saldy, dep jaazdy «Egemen Qazaqstan».

«New Agenda Countries» Úkimettik emes uıymy sarapshylar tobynyń múshesi, BUU Bas hatshysynyń Qarýsyzdaný máseleleri jónindegi burynǵy Joǵarǵy ókili Serhıo Dýarte mundaı jıyndar ıadrolyq qarýsyzdaný máselesin, osy baǵytta júzege asyrylýy tıis is-sharalardy jan-jaqty talqylaý úshin mańyzdy ekenin alǵa tartty.

Keıbir elder ózderiniń áskerı qýatyn kúsheıtkisi kelip otyrǵan jaıy bar. Mine, bulardyń barlyǵy ıadrolyq qarýdan týatyn qaýip-qaterdi kún tártibinen túsirmeı otyr. ıAdrolyq qarý barlyq eldiń turaqtylyǵy men qaýipsizdigine qaýip tóndiredi. Bul oraıda, halyqaralyq qoǵamdastyq Qazaqstanmen birlesip, ıadrolyq qarýǵa tyıym salý baǵytynda jumystar júrgizip keledi. Biz bul konferentsııada mańyzdy deklaratsııa qabyldap, ondaǵy maqsat-mindetti qoǵamǵa jetkizýimiz kerek, dedi.

Taılandtan kelgen BUU Ashyq jumys tobynyń ıadrolyq qarýsyzdaný boıynsha kópjaqty kelissózderdi ilgeriletý jónindegi tóraǵasy Thanı Thongfakdı bul jumys tobynyń negizgi tetigine, onyń atqarar qyzmetine toqtaldy.

Jumys tobynyń tetigi bıylǵy jyldyń 9 tamyzynda, Nıý-Iork qalasynda iske qosyldy. ıAǵnı, bul búginde BUU Bas Assambleıasynyń ıadrolyq qarýsyzdaný salasynda jańa baǵyttar boıynsha jumys júrgizip jatyr degendi bildiredi. Búginde bul máseleniń túıinin qalaı tarqatý joldary áli de aıqyn emes. Bizdiń jumys tobymyz túrli ıdeıaǵa negizdelgen bas­tamalardy kóterip keledi. Bizdiń ózimizdiń zańdyq erejelerimiz bar. Ulttyq qaýipsizdik pen ujymdyq qaýipsizdikke qatysty túrli pikirtalastar men kezdesýler de uıymdastyramyz. Jalpy alǵanda, adamdardyń basym kópshiligi ıadrolyq qarýdyń adamzatqa qaýip tóndiretinin jaqsy biledi, sezedi. Sebebi, munyń saldary óte aýyr. Eger de, mundaı jaǵdaımen betpe-bet keletin bolsaq, ol búkil álemge óz zardabyn tıgizetin bolady, dedi óz sózinde Thanı Thongfakdı.

Sonymen qatar, ol ıadrolyq qarýǵa tyıym salýǵa qatysty zańnamalardy jan-jaqty talqylaý qajettigine, olar atom qarýyn toqtatýǵa birden-bir sep bolatyn tetik ekenine nazar aýdara kele, jumys tobynyń bul usynysy kóp memleket tarapynan qoldaý tapqanyn jetkizdi. Sondaı-aq, ol búginde azamattardyń basym kópshiliginiń ıadrolyq qarýdan tónetin qaýip-qaterdi jaqsy biletinin alǵa tarta kele: «Máselen, Qazaqstan halqy bul synaqty óz basynan keshirdi. Onyń zalal-zardabyn áli kúnge deıin tartyp otyr. Endeshe, bul másele barlyǵymyzdy oılandyrýy tıis», dedi.

Al «ıAdrolyq qarýsyz nemese soǵyssyz qaýipsizdik: «Álem. XXI ǵasyr» manıfesi» taqyrybynda ótken paneldik sessııaǵa qatysqan BUU Bas hatshysynyń arnaıy ókili jáne BUU-nyń Ortalyq Azııadaǵy aldyn alý dıplomatııasy boıynsha óńirlik ortalyǵynyń basshysy Petko Draganov ıadrolyq qarýsyz álem qurýǵa arnalǵan jıynnyń mańyzyn aıryqsha atap ótti.

«Qazaqstan barlyq jahandyq, óńirlik elderge úlgi bolyp otyr. Máselen, «Álem. XXI ǵasyr» manıfesi - óte mańyzdy qujat. ıAdrolyq qarýdan azat aımaq qalyptastyrý máselesi búginde búkil dúnıe júzin tolǵandyrady dese de bolady. Mine, osyndaı jaǵdaıda, mundaı qujattyń róli orasan. Búgingi tańda álemniń ár qıyrynda qalyptasqan jaǵymsyz syrtqy faktorlar elderdiń turaqtylyǵy men qaýipsizdigine keri áser etýi múmkin. ıAdrolyq qarý memleketke alapat zardabyn tıgizetinin uǵynatyn kez keldi. Sondyqtan, Ortalyq Azııada ıadrolyq qarýdan azat aımaq qurý - barsha memlekettiń qaýipsizdigi úshin qajet. Demek, bul baǵyttaǵy árbir qadam tabysty bolýy tıis, deı kele, BUU Qazaqstannyń osy baǵyttaǵy saıasatyn tolyqtaı qoldaıtynyn atap ótti.

«Nevada-Semeı» ıadrolyq qarýǵa qarsy qozǵalysynyń negizin qalaýshy Oljas Súleımenov Semeıdegi synaq polıgonynyń jabylý tarıhyn taǵy bir eske alyp ótti. «Biz ol kezde, eń aldymen, parlamentaralyq referendým uıymdastyrýdy jón dep sanadyq. ıAǵnı, dúnıe júzindegi barlyq parlamenttiń: «Adamzatqa ıadrolyq qarý qajet pe?» degen saýalǵa ja­ýap berýi úshin qajet edi. Biz keıbir parlamentterdiń eriksizden «ıá» dep jaýap beretinin de aldyn ala bildik. Biraq, basym kópshiligi, shamamen, 200-ge tarta parlamenttiń «joq» dep jaýap berýi - ıadrolyq synaqqa qarsy turý úshin mańyzdy faktor bolǵany anyq», dedi O.Súleımenov.

Alaıda, ol qazir adamzattyń ıadrolyq qarýdan qashan tolyqtaı bas tartatynyn bilmeıtinin, sebebi, álemniń óte kúrdeli kezeńdi bastan keship otyrǵanyn jetkizdi. «Desek te, Astana tórinde ótkizilip otyrǵan jıyn máseleniń durys baǵytta júrýine yqpal etedi dep oılaımyn. Bul máselege, ásirese, jastardy kóbirek tartý kerek. Jastar bizdiń tájirıbemizge súıene otyryp, buǵan deıingi júrgizilgen jumystardy odan ári nátıjeli túrde jalǵastyrady dep oılaımyn», dedi óziniń sózinde O.Súleımenov.

Ońtústik Afrıkadan kelgen «Dinder beıbitshilik úshin» uıymynyń vıtse-prezıdenti Ela Gandı ıadrolyq qarýdan bas tartqan Qazaqstannyń búkil álemge úlgi bolyp otyrǵanyn aıtty. Máselen, ol: «Biz Qazaqstanmen bul máselede birgemiz. Bizdiń bul jaǵynan pikirimiz uqsas. Bizdi qoldaıtyn elder bar. Demek, bul máselede biz jalǵyz emespiz dep oılaımyn. Sondyqtan, ıadrolyq qarýdan bas tartý tóńiregindegi júıeli jumystardy jalǵastyra berýimiz kerek. Ol úshin, eń aldymen, bizde ony júzege asyramyz degen senim bolýy kerek. Senim bolǵan jerde oıǵa alǵan isimizdi nátıjeli túrde júrgize alamyz. Kesh bolmaı turǵanda, ortaq kelisimge kelgenimiz jón», dese, Armenııa Ulttyq assambleıasy Halyqaralyq ister jónindegi komıtetiniń tóraǵasy Artak Zakarıan osyndaı mańyzdy jıyndy ótkizgeni jáne qonaqjaılyǵy úshin Qazaqstan tarapyna alǵysyn bildirdi.

«Bıyl Qazaqstan da, Armenııa da ózderiniń táýelsiz memleket atanýlarynyń 25 jyldyq mereıtoıyn atap ótedi. Osy oraıda, Qazaqstan halqyn osynaý aıtýly oqıǵamen quttyqtaımyn», dedi bul oraıda ol. Sonymen qatar, A. Zakarıan Qazaqstannyń ıadrolyq qarýǵa tyıym salý baǵytynda kótergen bastamalaryn joǵary baǵalaı kele, elimizdiń tájirıbesine súıene otyryp, basqa memleketterdiń de osy úderisti odan ári jalǵastyrý qajettigin atap ótti. «Armenııa Ortalyq Azııada ıAdrolyq qarýsyz aımaq qurý ıdeıasyn qoldaıdy. Sebebi, bul halyqaralyq jáne óńirlik aýqymdaǵy kúsh-jigerdi biriktirer edi», dedi A.Zakarıan.

Úndistan Parlamenti Joǵarǵy palatasynyń múshesi Vınaı Sahasrabýdhe Úndistannyń ıadrolyq qarýsyzdaný máselesi boıynsha BUU minberinen bastama kóteretin, onyń qaýip-qaterin azaıtý máselesin kún tártibine qoıyp júrgen elderdiń biri ekenine toqtaldy. Úndistan ıadrolyq qaýipsizdikke arnalǵan 4 birdeı sammıtke qatysty. Sol arqyly bul qaterden arylýdyń joldaryn usynǵan elderdiń birine aınaldy. Qazaqstan men Úndistan bul baǵytta júıeli jumystar júrgizip keledi. Biz Qazaqstannyń ıadrolyq qarýsyzdaný baǵytyndaǵy is-sharalaryna jan-jaqty qoldaý bildiremiz, dedi V.Sahasrabýdhe.

AQSh-tan kelgen laýazymdy ókil - «Dinder beıbitshilik úshin uıymy» Bas hatshysynyń orynbasary Kıochı Sýgıno «Álem. XXI ǵasyr» manıfesiniń mańyzyn, onyń qazirgideı kúrdeli kezeńde usynylý ózektiligin atap ótti. «Biz ózgelerdiń qaýipsizdigine qaýip tóndirý arqyly ózimizdiń qaýipsizdigimizdi saqtaı almaımyz. Mundaı túsinik álem qaýipsizdigine nuqsan keltiredi», deı kele, beıbitshilikti saqtaý jolynda álemdik qaýipsizdikti aldymen qorǵaý qajettigin alǵa tartty. «Sebebi, meniń qaýipsizdigim sizderdiń elderińizdiń qaýipsizdigine tikeleı baılanys­ty. Kez kelgen eldiń qaýipsizdik qalqany álsiz bolsa, bul tıisinshe álemniń qaýipsizdigine áser etedi. Sondyqtan, bul jerde kúsh-jigerdi biriktirý máselesi kún tártibine shyǵady. Osyny árdaıym nazarda ustaǵanymyz jón», dedi K.Sýgıno.

Bul kúni jıynǵa qatysýshylar, sondaı-aq, «ıAdrolyq qarýǵa ulttyq deńgeıde tyıym salý jáne ıadrolyq qarýdan azat aımaqtar. Ornyqty álem geografııasy» jáne «Bastamalar men is-qımyldar» - zań shyǵarýshylar, dinı lıderler jáne azamattyq qoǵam» taqyryptary boıynsha ótken sessııa otyrystarynda da álemdi tolǵandyryp otyrǵan másele tóńireginde óz oı-paıymdarymen bólisti.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT