+7 (701) 759 90 19
USD 430.39 EUR 515.52
RUB 5.68 CNY 66.03
Jańalyqtar

Baýyrjan Shúkenov: Qazaq kınosyna jańasha úrdister qajet

2021 jylǵy 26 qańtar 15:49
Bólisińiz:
Baýyrjan Shúkenov: Qazaq kınosyna jańasha úrdister qajet

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqtyń kıno salasy syrtqy da, ishki de syn-qaterlerge beıimdelýi tıis. Pandemııa, kınoteatrlardyń jabylýy, odan keıingi ınternet-platformalarǵa degen úlken suranys – osynyń barlyǵy óndiristik kompanııalardy, kınoteatr ıelerin, dıstrıbıýtorlardy alańdatady. «Arman» kınoteatrynyń atqarýshy dırektory, «Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵy» KEAQ Basqarma Tóraǵasynyń keńesshisi Baýyrjan Shúkenov kınoındýstrııada qalyptasqan jaǵdaıǵa kózqarasyn bildirip, Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵynyń bastamalary týraly óz pikirimen bólisti.

- Baýyrjan Kamaluly, Kıno ortalyǵynyń aldaǵy josparynda bizdiń kınonyń ózekti máseleleri talqylanatyn ashyq qoǵamdyq pikirtalas alańyn iske qosý bar. Kınony damytý boıynsha barlyq tilekter, usynystar men ıdeıalar qamtylatyn epıtsentr bolsa kerek. Qalaı oılaısyz, bul quraldyń jumys isteýi múmkin be?

- Bul bastama oryndy jáne durys dep esepteımin. Memleket kıno óndirisin qarjylandyrady, sol kınony túsiretin táýelsiz kompanııalar paıda boldy, jeke kınoprokat bar, kınoteatrlar bar, osy protsesske qatysatyn kórermender de bar. Sondyqtan, kınony túsirýshiler ónimdi kim úshin jáne ne úshin jasap jatqandaryn, al prokattaýshylar men satýshylar kıno óndirý salasynda qandaı jańashyldyqtar bar ekenin túsinýleri úshin, kórermender ekranda ne kórgileri keletindikterin jetkize alýy úshin mundaı júıe mindetti túrde qajet.

Kınoteatraldy prokattyń kúshti básekelesi ınternet, strımıng alańdary ekenin jaqsy bilemiz. Ol jerde kınoteatrdaǵydaı kontentti kórýge bolady. Eger buryn kınoteatrlar «kınoteatrlyq tereze» túrindegi artyqshylyqqa ıe bolsa, ıaǵnı tusaýkeserlik kórsetilimderdi jasaǵan bolsa, qazir ol pandemııaǵa baılanysty artta qalyp barady. Sondyqtan, osyndaı pikirtalas alańyn qurý óte durys. Kıno ortalyǵy — ulttyq kınony qoldaý máselesimen aınalysatyn biryńǵaı operator, jáne ol jaqyn arada tıisti úrdisterdi qalyptastyrýy tıis.

- Kıno naryǵynyń tikeleı qatysýshysy retinde, osy platformanyń bazasynda qandaı ózekti jáne negizgi máseleler birinshi bolyp kóterilýi kerek?

- Barlyq qaýymdastyqtyń atynan sóıleý men úshin qıyn. Bul jerde jahandyq másele tur. Klassıkalyq kınematograf, mádenıettiń bir bóligi retinde, qazir qanshalyqty suranysqa ıe, bolashaqta ol qandaı formada bolady, qandaı tendentsııalar bar, kınoteatrlardyń monopolııasyn buzǵan ınternetti eskere otyryp qandaı jolmen júrý kerek. Bul jahandyq másele ekendigin qaıtalap aıtamyn. Ekinshisi – ol kınoteatrǵa kelýge daıyn, biraq óte talapshyl kórermen. Ol kez-kelgen ýaqytta strımıng platformalarynda birdeı kontentti kóre alady, olardyń óndiristik múmkindikteri kınostýdııalarǵa qaraǵanda áldeqaıda joǵary.

Qazirgi zamanda, adamdardyń ózin-ózi kórsetý múmkindikteri kóbirek, jańa kıno tili, jańa vızýaldy tizbek paıda bolady, ol kórermenderdiń talǵamyn qalyptastyrady. Árıne, kórermen oǵan úırenip, sol nárselerdi kınoteatrdaǵy ekranda kórgisi keledi. Jáne ekranda keremet kórinýi úshin, «kıno» rejısserlary kórermenniń kózi úırengen týyndylar men óz týyndylary arasyndaǵy altyn qımany qalaı taba alady degen suraq týyndaıdy. Ol tipti kórermen kútpegen nárse bolýy da múmkin. Biraq, jańa sheshimderdi, jańa ıdeıalardy, tıisti ınvestıtsııalardy izdeý qajet. Jaǵdaı osyndaı.

Al eger dıstrıbıýtorlardyń kózqarasynan aıtatyn bolsaq, bul jerde dıstrıbıýtorlyq ınstıtýt az suranysqa ıe bolady dep naqty boljanýda. Nege? Óıtkeni, ınternet, zamanaýı strımıng alańdary kınoteatrlarǵa óz repertýaryn dıstrıbıýtorsyz, kórermenderge qyzyqty etip qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Kınoteatr qaı fılmniń keń álemdik prokatqa shyǵatynyna táýeldi bolmaıdy, ol tek óz qalasynda, onyń aýdanynda turatyn kórermenge onyń kınoteatryna kelýge qyzyqty bolýyna múddeli bolady. Mine, úrdister osyndaı, jáne olarǵa daıyn bolý kerek. Sondyqtan, bárimiz de ózgerýimiz kerek.

- Degenmen, oıyńyzdy tereńirek qazbalap kórsek, qaı baǵytta ózgerýimiz kerek? Bul jerde básekelestikte jutylyp ketpeı, «aman qalý» týraly suraq turǵan joq pa? Pandemııa áli de sozylatynyna baılanysty, daǵdarysqa qarsy josparlar bar ma?

- Durys aıtasyz, qazir tek bir jospar bar – osyndaı jaǵdaılarda «tiri qalý». Aınalanyń bárinde shekteý qoıylýda. Kınoteatrlar ashylmasa, kontent bolmasa, álemdik stýdııalar barlyq iri tusaýkeserlerdi keıinge qaldyryp jatsa, mundaı jaǵdaıda tek aman qalý mindeti tur. Kınoteatr – bul repertýarsyz, jeke ózi ǵana jumys isteı almaıtyn qubylys. Degenmen, kez-kelgen daǵdarys – bul jańa joldar men sheshimderdi izdeý, kórermendermen jumys jasaýda ındýstrııa sýbektileriniń eski, tanys qatynastaryn buzý, ony kınoǵa qalaı qyzyqtyrýǵa bolatyndyǵyn izdeý, sonymen qatar kıno kórsetý jáne kıno óndirisi tehnologııalaryndaǵy ózgeristerge daıyn bolý múmkindigi.

Kıno jáne kıno jabdyqtarynyń iri óndirýshisi Christie ótken jyly kınoteatrǵa kontentti kórermen zalynda emes, úıde otyrǵan kórermenge, onyń gadjetterine, telefonyna, kompıýterine, teledıdaryna jetkizýge múmkindik beretin strımıng serverin patenttedi. Mundaı múmkindikke HBO, Disney+, Netflix, Amazon sııaqty ataqty alańdar ǵana emes, kınoteatrlar da ıe bolady. ıAǵnı, kınoteatrdyń jeke róli artady. Kınoteatrdyń «kitaphanasy» qanshalyqty aýqymdy jáne qyzyqty, kórermen úshin qanshalyqty tartymdy, kınoteatr fılmdi kórsetýge jáne onyń janynda turatyn tutynýshylary úshin tusaýkeserdi kórsetýge qanshalyqty múmkindikteri bar?! Mine, osyndaılardy eskere kelsek, qazirdiń ózinde, kórermendi kınoǵa qalaı tartý kerektigi týraly kózqaras ózgerýi kerek. Biz, árıne, bolashaq týraly aıtyp jatyrmyz, biraq mundaı úrdisterge qazirden daıyndalý kerek, osy qyzyǵýshylyqty qalyptastyrý qajet.

- Teorııadan tájirıbege qalaı kóshemiz? Mysaly, Kıno ortalyǵynyń «Qazkıno» qurylymyn ashý týraly bastamasy bar eken. Bul dıstrıbýtsııaǵa, jalǵa berýge, barlyq bastamalardy júzege asyrýǵa jaýap beretin uıym. Mundaı qurylym qajet pe, ol siz aıtyp otyrǵan máselelerdi sheshýge kómektese me?

- Jalpy, Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵy sııaqty organdy qurý, «Kınematografııa týraly» tutas Zańnyń qabyldanýy, eń aldymen, kıno salasynda bolyp jatqan protsesterdi retteýdi, qurylymdaýdy, memlekettik qoldaýdy, memlekettik basqarýdy jetildirýdi kózdeıdi. Óndiris, dıstrıbýtsııa, kınokórsetilim, basqa da bastamalar máselesi, sondaı-aq, qazirgi kezdegideı barlyq ózgerister men daǵdarystarǵa der kezinde áreket etý osyndaı jaǵdaılarda bizdiń qazaqstandyq kınoındýstrııanyń barlyq sýbektileriniń qyzmetin jetildirýdi kózdeıdi. Meniń bilýimshe, bolashaqta «Qazkıno» sııaqty qurylym kınokórsetilim áli kúnge deıin qoljetimsiz bolyp otyrǵan aýdan ortalyqtarynda, monoqalalarda jáne eldi mekenderde kınozaldar qurylysyn sýbsıdııalaý máselelerin sheshý joldaryn izdeıtin bolady. Sondaı-aq, «100 halyq kınoteatry» bastamasy jarııalanǵan. Ony iske asyrý kınofıkatsııalaý salasynda da, joǵaryda atalǵan eldi mekenderde mádenı bos ýaqytty uıymdastyrýdyń ótkir máselesin sheshýde de eleýli serpilis bolady.

Qazaq kınosynyń «altyn qoryn» keıinnen tsıfrlandyra otyryp, Reseıdiń Memlekettik Kıno Qorynan qaıtarý jáne osy negizde Frantsııada jasalǵan jáne tabysty jumys isteıtin tsıfrlyq Sınematıkany qurý máselesi óte mańyzdy. Biz bul máselege qatysty kóptegen jyldar boıy belgili bastamalardy estip kelemiz, biraq áli de túbegeıli sheshimdi kórip otyrǵan joqpyz.

Men kóptegen suhbattarymda bizdiń búgingi kınomyz, tek festıvaldik qana emes, barlyq jaǵynan alǵanda reseılik jáne eýropalyq kınolardy otandyq kıno naryǵynan shyǵaryp, mańyzdy oıynshyǵa aınalǵanyn birneshe ret atap óttim. Meniń oıymsha, qazir ózimizdi eń mańyzdy halyqaralyq kıno naryǵynda jarııalaıtyn, ıaǵnı bizdiń fılmderimizdi basqa elderge satý boıynsha jumysty retke keltiretin ýaqyt keldi. Mundaı jumys buryn júrgizilgen joq dep aıtýǵa bolmaıdy, biraq memlekettiń qoldaýy men onyń úzdik mamandardy tartý boıynsha múmkindikterine ıe bola otyryp, «Qazkıno» sııaqty qurylym bizdiń kınony elden tys ilgeriletý boıynsha mańyzdy oıynshy bola alady, sondaı-aq óziniń yqpaly boıynsha Qazaqstanda jumys isteıtin iri gollıvýdtyq kompanııalardyń ókilderin de basyp ozýy múmkin.

Mundaı qurylymdy qurý jónindegi bastama durys, salmaqty kózqaraspen jáne saýatty iske asyrylsa, eldiń kınoındýstrııasyn nyǵaıta alar edi.

- Baýyrjan Kamaluly, qalaı oılaısyz, naryq sapa, janr, zamanaýı tehnologııalar jáne t. b. jaǵynan ózgerister jasaýǵa daıyn ba? Mysalǵa, Kıno ortalyǵynyń basshysy Esetjan Qosybaev televızııalyq jáne oıyn formatyndaǵy kınospektaklderdi túsirýdi usynyp otyr.

— Bul negizinen qıyn suraq. Menińshe, sapa, janr, zamanaýı tehnologııalar jaǵynan ózgerister jasap kórmesek, biz aman qala almaımyz, jáne qazirgi daǵdarys bul týraly baıyppen oılanýǵa ıtermeleıdi.

Siz aıtyp otyrǵan kınospektaklder – alternatıvti kontent. Bul bizdiń mádenıetimiz úshin óte qyzyqty, ol bar jáne kınoteatr belgili bir mádenıetti kóterip, qalyptastyra bastaıtyn taǵy bir alańǵa aınalady, biraq bizdiń jergilikti mazmunymyzda. Teatr, opera, balet, spektaklderdiń kınoteatrlarda kórsetý tájirıbesi de bar - biz muny jasadyq. «Armanda» da, basqa jelilerde de kórsettik. Nelikten biz «La Skala», «Koroldik opera», orys nemese aǵylshyn teatrlarynyń eń jaqsy dramalyq qoıylymdaryn kórsetemiz, biraq ózimizdiń týyndylardy, ónerimizdi kórsete almaımyz? Bizdiń de kórsetýge turarlyq týyndylarymyz bar, sol «Astana opera», «Astana balet», Almatydaǵy opera jáne balet teatry, Ǵ. Músirepov atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatry jáne taǵy basqalary da tolyp jatyr. Negizinde, mazmun bar, ol ár túrli, endi ony praktıkalyq ıdeıalarǵa jınaqtaý kerek, sosyn ári qaraı damyp, júre alamyz. Jáne osynyń barlyǵy jıyntyǵynda birtindep bizdiń ındýstrııamyzdyń jańa tulǵasyna aınalýǵa tıis, kınoteatr barǵan saıyn kóbirek ózgerýge, transformatsııalanýǵa tıis. «Nevafılm» kompanııasynyń basshysy Oleg Berezın aıtqandaı, «mýltıpleksten» «mýltımádenı platformaǵa» deıin, máseleniń osyndaı tujyrymynan týyndaıtyn úrdister bar.

- Suhbatyńyzǵa rahmet!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Qanat Mámetqazyuly

Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT