+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Batys Qazaqstannyń eń basty máselelerin sheshý úshin júıeli baǵdarlama kerek – Vıktor Kııanskıı

2020 jylǵy 12 shilde 16:31
Bólisińiz:
Batys Qazaqstannyń eń basty máselelerin sheshý úshin júıeli baǵdarlama kerek – Vıktor Kııanskıı

ORAL. QazAqparat – Ár óńirdiń ózindik ereksheligi bolatyny belgili. Osy oraıda Batys Qazaqstan oblysynyń eń basty máselelerin sheshý úshin ne isteý kerek? Bul jóninde QazAqparat tilshisi belgili ǵalym, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor, halyqaralyq ekologııa akademııasynyń akademıgi Vıktor Kııanskıımen suhbattasqan edi.

-Vıktor Vladımırovıch, Oraldan basqa qalada turǵyńyz kelmeıdi. Sebebin aıtsańyz? Jaıyq óńiri týraly oı-pikirińizdi bildirseńiz? Bul óńir nesimen ystyq?

Batys Qazaqstan oblysy – aıryqsha óńir. Eýropa men Azııa qurlyǵyn qosyp jatyr. Aýdandarynyń jartysy Eýropa bóliginde bolsa, jartysy Azııa jaq betinde. Mysaly, Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy shekara 7500 shaqyrymdy alyp jatqan bolsa, ol qurlyq boıynsha álemdegi eń úlken shekara syzyǵy ekeni daýsyz. Sonyń ishinde Jaıyq óńiriniń de úlesi mol. Batys Qazaqstan Reseıdiń bes aımaǵymen, ıaǵnı, Astrahan, Volgograd, Saratov, Samara jáne Orynbor oblystarymen shektesip jatyr.

Bul óńirdiń tabıǵaty sulý, jer asty qazba baılyǵy da mol. Eń bastysy, tatý-tátti ómir súrip, eńbek etip jatqan halqy bar. Kóptegen ult ókilderi turady. Halqynyń qonaqjaılylyq minezi aıryqsha. Árbir sanaly adam qıyndyq kezdeskende bir-birine kómektesýdi azamattyq paryzym dep sanaıdy.

Ózim basqa jaqqa bara qalsam, Jaıyq óńirin ańsap turamyn. Mysaly, 2007-2016 jyldar aralyǵynda QR Parlamenti Májilisiniń IV jáne V shaqyrylymdaryna depýtat bolyp saılandym. Elordada turdym. Esildiń jaǵasynda jaıaý júretinmin nemese vılosıped tebýdi jaqsy kórdim. Nur-Sultan ǵajap qala ǵoı! Oǵan sóz joq. 2016 jyly qańtarda depýtattyq qyzmetim aıaqtalǵan soń, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor retinde meni astanadaǵy birneshe ýnıversıtet ózderine jumysqa shaqyrdy. Qalýymdy surady. Biraq men olarǵa shynaıy alǵysymdy bildirip, eshqandaı oılanbastan, ózim úırengen, ósip jetilgen jerim Oralǵa birden tartyp kettim.

Men úshin Oralǵa jetetin jer joq! Ár adamǵa týǵan jeri ystyq qoı. Alys ketseń, shaqyryp turady. Basqa jaqtan kelgen adamdar úshin ol ǵajaıyp kórikti qala emes shyǵar. Alaıda, maǵan Jaıyq óńiri bar bolmysymen unaıdy.

-Siz Batys Qazaqstan oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaı-kúıin jan-jaqty bilesiz. Osy óńirde týyp-óskendikten, oblystaǵy ərbir jaqsy jańalyqqa qýanatynyńyz anyq. Búginde Jaıyq boıynda irgeli ister atqarylýda. Óńirdi damytý turǵysynda qandaı usynystaryńyz bar?

-Árıne, oblysta ondaǵan jyldar boıy «emi» tabylmaı, mura bolyp kele jatqan «aýrý-syrqaýlar» bar. Olardy sapaly sheshýdiń joldary kóp adamdy tolǵandyrýy tıis. Bul – eń aldymen, oblys pen aýdandar jáne eldi mekender arasyndaǵy avtokólik joldarynyń máselesi. Oblystyń taǵy bir ereksheligi, Oral qalasy óńirdiń soltústiginde ornalasqan, al biraz aýdandary ońtústik jaǵynda, ara qashyqtyǵy – 350, 400, 500 shaqyrymdaı. Zamanaýı joldardy saldyrý jalǵyz ákimniń ǵana mindeti emes. Bul iske oblystyq, aýdandyq bıýdjetterdi bekitetin barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattary da atsalysýy qajet. Respýblıkalyq bıýdjet jobasy qaralǵan kezde osy óńirden saılanǵan Májilis pen Senat depýtattary da avtokólik joldaryn jaqsartýdyń máselesin únemi kóterip keledi.

Mysaly, elimizdiń soltústigin, ońtústigi men ortalyǵyn aralap kórseńiz, joldary taqtaıdaı. Árbir mekenge deıin tas jol tóselgen. Al bizdiń batys óńiri ol jaǵynan kenje qalyp qoıǵan. Oral Qazaqstannyń Eýropaǵa shyǵatyn qaqpasy ǵoı. Sheteldik týrıster, saıahatshylar ashyq kúnde shańy burqyrap jatqan, al jańbyr jaýǵanda mı batpaqqa aınalǵan joldarymyzdy kórip: «Mynaý qandaı jol, qandaı oblys?!» dep jaǵalaryn ustaıdy. Sondyqtan óńirde týrızmdi paıda əkeletin salaǵa aınaldyrý úshin naqty qadamdar jasalǵany jón. Sebebi tarıhy baı, tabıǵaty sulý Aq Jaıyq aımaǵyn tamashalaǵysy keletinderdiń qatary óte kóp. Sonyń ishinde sheteldikter de qyzyǵýshylyq tanytýda. Degenmen buǵan joldyń nasharlyǵy bóget bolyp tur.

Bul óńirde negizgi joldarǵa áldeqashan asfalt tóselýi tıis edi. Qazir Oral-Qaztalov-Jánibek-Saıqyn baǵytyndaǵy kúre jol respýblıkalyq bıýdjet qarajatyna salynyp jatyr. Degenmen qarqyny baıaý. Sol jolǵa jaqyn iri mekenderge de tas jol tartý máselesi áli sheshimin taba qoıǵan joq. Muny oblys óz kúshimen iske asyrsa, oryndy bolar edi.

Sondaı-aq Bókeı ordasy aýdanynyń ortalyǵy – Saıqynǵa Jańaqala aýdany arqyly baratyn kúre jol greıder kúıinde jatyr. Oral-Jańaqala arasyndaǵy 250 shaqyrymdyq jol asfalttalǵan. Arǵy jaǵyndaǵy 260 shaqyrymdyq joldyń boıynda eldi mekender az emes. Jalpy, órkenıetke qaraı qadam basqan el joldaryn túzeıdi. Biz úshin qaı jol da artyq etpeıdi. Sondyqtan keleshekte Jańaqala-Saıqyn jolyna asfalt tóseýdi qolǵa alatyn bolsaq, odan utylmaımyz. El-jurttyń yrys-berekesi arta túseri sózsiz.

Sonymen qatar bul aımaqta tarıhı jáne kıeli oryndar qanshama? Aıtalyq, Han ordasy aýyly Oraldan 550 shaqyrym jerde ornalasqan. Tunyp turǵan tarıh. Qaraǵaıly ormandy kórikti óńir. Reformator Jáńgir han qala saldyrǵan jáne osy óńirdegi órkenıetke bastar jol da, bilim men ǵylymǵa baǵyt alǵan aǵartýshylyq qyzmet te sol Ordadan bastalady. Bir Ordanyń ózinen qoǵam qaıratkerleri, batyrlar, ǵalymdar, qalamgerler óte kóp shyqqan. Eger oǵan baratyn jolda adamdar azap shegip jetetin bolsa, Ordanyń ormanyn kórgisi keletin, Han saraıy men mýzeıler keshenin tamashalaýǵa baratyn týrısterdi qalaı tarta alamyz?

-Budan shyǵar jol bar ma?

-Meniń oıymsha, osy aımaqtyń eń basty problemalaryn sheshý úshin júıeli baǵdarlama qajet. Sonyń ishinde ınfraqurylym men ekonomıkany damytýdy, ekologııa jáne týrızmdi jaqsartýdy birtustas alyp qaraıtyn tarmaqtar bolýy tıis. Jáne de ol oblystyń barlyq qoǵamdyq uıymdary men jurtshylyǵynyń qoldaýymen jáne bıznes ókilderiniń qatysýymen iske asyrylýy kerek. Múmkin, muny memlekettik-jekeshelik áriptestik joba negizinde jasaýǵa da bolady.

Sol sekildi sýarmaly jer alqabyn qaıta jandandyrý kerek. Ol aýa raıynyń qolaısyzdyǵyna qaramastan jaqsy ónim alýǵa múmkindik beretini anyq. Aıta keteıin, bul óńirde erterekte kóktemdegi qar sýyn saqtap qalýdyń ońtaıly tájirıbesi bolǵan edi. Onyń sýyn jazdy kúnderi egis jáne ormandy alqaptardy, shabyndyq jerlerdi sýarýǵa paıdalanyldy. Sondaı-aq shaǵyn ózenderdiń sýyn únemmen paıdalanýdyń mańyzy zor.

Batys óńiri mal sharýashylyǵyn órkendetýge óte qolaıly. Joǵary ónim alý úshin tıimdi tásilderdi qoldanyp, malshylardy yntalandyrýdyń jańa joldaryn tabýdyń mańyzy zor.

Biz aty ańyzǵa aınalǵan Jaıyq ózeniniń jaǵasynda turamyz. Sońǵy jyldary Jaıyq sýynyń birneshe esege tartylyp ketkeni jasyryn emes. Ony saqtaýǵa óz deńgeıinde kóńil bólinip otyr dep aıta almaımyz. Sharýashylyq úshin sýyn únemdep paıdalaný, týrızm men balyq aýlaý dástúrin damytý kerek. Bul – birinshi kezektegi mindet. Jalpy, oblystaǵy ózen-kólderdi tıimdi paıdalanýǵa, ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan keshendi baǵdarlama qajet-aq. Munyń barlyǵy oblys basshylyǵyna halyqtyń aıtar tilegi men amanaty dep oılaımyn. Bul ejelden beri qaraı qordalanyp qalǵan máseleler desek te, erte me, kesh pe, báribir olardyń oń sheshimin tabýǵa bar kúsh-jigerimizdi salýymyz qajet. Óıtkeni óńirdegi kúrdeli máselelerdi sheshý arqyly ǵana alǵa basa alamyz. Sonda óndiris te, aýyl sharýashylyǵy da órkendeıdi.

Oblysta atqarylýǵa tıisti isterdiń ishinde BQO Qazaqstan halqy assambleıasy jumysyna basa kóńil bólinip, qoldaý jasalǵanyn qalar edim. Jaıyq óńirinde ultaralyq kelisimdi saqtaý qashanda mańyzdy máselelerdiń biri boldy. Óıtkeni birligi, yntymaǵy bar jerde is te alǵa basady.

-Siz aıtyp otyrǵan problemalardy sheshý oblys basshylyǵynyń iskerligine, maqsatkerligine tikeleı baılanysty emes pe?

-Álbette. Ótken aıda oblys əkimi Ǵalı Esqalıevtiń taǵaıyndalǵanyna bir jyl toldy. Óńirdi damytý jóninde jaqsy isterdi qolǵa alyp jatqanyn estip júrmiz. Degenmen az ýaqyttyń ishinde onyń jumysyna baǵa berý qıyn. Bárine ýaqyt – tóreshi. Qalaı desek te, oǵan bul óńir jaqsy tanys. Ol osy oblysta týyp-ósti, Batys Qazaqstan aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn bitirgen. El qatarly eńbek etti. Oblysqa basshy etip taǵaıyndaǵanda, bárin de nolden bastaǵan joq. Jınaqtaǵan mol tájirıbesi men biliminiń arqasynda birden iske kirisip ketti. Tipti ony oblys jurtshylyǵy jyly qabyl aldy. Óıtkeni turǵyndar 1986-1993 jyldar aralyǵynda onyń ákesi, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, dıplomat Nájimeden Yqsanuly Esqalıevtiń oblysqa basshylyq jasaǵanyn umyta qoıǵan joq. Óte kúrdeli kezeńde, elimiz jańa ǵana táýelsizdigin alyp jatqan tusta, ishki qarjy daǵdarystary beleń alǵan shaqta ol oblystyń ekonomıkalyq-áleýmettik jaǵdaıyn turaqty ustaýǵa kóp eńbek sińirgenin bári biledi. Óńirdi jańa ekonomıkalyq qatynasqa kóshý joldaryna beıimdep, qıyndyqtardan shyǵý úshin bar kúsh-jigerin jumsaǵan edi.

Alaıda, kúrdeli kezeńder, synaqtar qaıtalanyp turady. Qazir de ońaı kezeń emes. Jahandy áýrege salǵan koronavırýs dertimen kúres jaǵdaıynda oblystyń ekonomıkalyq-áleýmettik turaqtylyǵyn saqtap, halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartý úshin túıindi máselelerdi der kezinde sheship otyrý qaı ákimge de ońaıǵa soqpaıtyny anyq. Aldaǵyny boljaı otyryp jumys jasaý bilikti basshynyń ǵana qolynan keledi. Árbir máseleniń obektıvti jáne sýbektıvti sebepteri bar. Oıǵa alǵan josparlaryńdy iske asyrý barysynda oılamaǵan jerden týyndaıtyn kedergilerdiń de kóp bolatyny jasyryn emes. Degenmen ákimniń jumysy durys baǵytta júrip kele jatyr dep oılaımyn.

Tutastaı alǵanda, irgeli isterdi júzege asyrýǵa tolyq múmkindik bar. Óıtkeni oblystyń ekonomıkalyq áleýeti óte zor.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Eljan Eraly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT