Baspana baǵasy ınflıatsııaǵa ilesip otyrady - sarapshy
2022 jylǵy 29 mamyr 13:00

Baspana baǵasy ınflıatsııaǵa ilesip otyrady - sarapshy

NUR-SULTAN. QazAqparat – Halyqtyń qalada ómir súrip, urpaq tárbıeleýge degen umtylysyn baspana naryǵy qanaǵattandyra almaı kele jatqanyna biraz jyldyń bederi boldy. Bul turǵyda memlekettiń ustanyp otyrǵan saıasaty tıimdi me? Qurylys naryǵynyń oıynshylary nege suranysqa jalpaq jurttyń tólem qabiletine saı keletin usynyspen jaýap bermeı otyr? QazAqparat tilshisi osy suraqtarǵa jaýap izdep kórdi.

Ekonomıst Andreı Chebotarevtiń paıymynsha, Qazaqstanda ıpoteka naryǵy joq deýge bolady.

«Ulttyq banktiń 2019 jylǵy esebinde ıpoteka naryǵynyń 99,2%-y memleketke tıesili ekeni aıtylǵan. Memleket «Otbasy bank» jınaqtary men memlekettik baǵdarlamalar arqyly naryqqa monopolııa ornatyp alǵan. Bul negizi jaqsy emes. Óıtkeni ıpoteka – bankterdi asyrap otyrǵan negizgi kommertsııalyq ónimderdiń biri. Osyny eskersek, qazir Qazaqstanda kommertsııalyq ıpotekaǵa degen suranys joq. Óıtkeni 2019 jyly onyń jyldyq mólsherlemesi 14-15% bolǵan. Al qazir bazalyq mólsherlemeniń ózi 14%-ǵa jetkendikten, kommertsııalyq ıpotekanyń paıyzdyq mólsherlemesi 17, 18, 20% arasynda qubylyp tur. Tıimsiz bolǵandyqtan, eshkim almaıdy. ıAǵnı, kommertsııalyq ıpotekanyń damýy memlekettiń saıasatyna tikeleı baılanysty, - deıdi sarapshy.

Onyń sózine qaraǵanda, memleket arzan ıpotekalarymen birge bul naryqtan ketip, sektordy bankterge ótkizip berýi qajet. Sondaı-aq, aýyldan qalaǵa aǵylǵan kósh jýyq arada tolastaı qoımaıdy.

«Jyljymaıtyn múlik naryǵyna birneshe faktor qysymmen tónip tur. Birinshiden, baspanaǵa degen suranys pen ýrbanızatsııa ınfraqurylymynyń sáıkespeýi. Qazaqstan burynǵy sovet odaǵy elderiniń arasynda da, álem elderiniń arasynda da ýrbanızatsııa boıynsha tómen kórsetkishte tur. BUU boljamy boıynsha 2050 jyly ýrbanzıatsııanyń úlesi 70 paıyzǵa jetýi múmkin. Qazirdiń ózinde 50 paıyzdan joǵary. ıAǵnı, aýyl halqy áli de qalaǵa aǵylady degen sóz. Sonyń áserinen baspanaǵa suranys ósedi. Suranystyń artýyna memlekettik arzan ıpoteka da áser etýde. Biraq pandemııa kezinde halyqtyń jartysy 42 500 teńgeden járdemaqy alyp jatqanda «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha ıpoteka rásimdeý rekordtyq mejege jetti. Óıtkeni mólsherleme naryqtaǵydan tómen boldy», - deıdi ekonomıst.

Sondaı-aq, ol ishki-syrtqy ınflıatsııanyń áserin aýyzdyqtaýǵa baǵyttalǵan qazirgi aqsha-kredıt saıasaty ıpoteka naryǵyn aınalyp ótip jatqanyn aıtady. Bul bir jaǵynan halyqtyń baspanaly bolýyna jaǵdaı týǵyzatyndaı kóringenimen, el ishinde suranystyń bar-joǵyna qaramastan baǵanyń toqtaýsyz ósýine jol ashyp otyrǵan kórinedi.

«Qazir tipten biregeı ahýal qalyptasyp otyr. Ipoteka mólsherlemesi ınflıatsııa deńgeıinen eki ese tómen. Bazalyq mólsherlemeden de tómen. Mysaly, 1-2 bólmeli páterdiń kredıtine qyzmet kórsetý quny onyń aılyq arenda qunynan tómen. Bulaı bolmaýy kerek, bul durys emes. Osy eki faktor baǵanyń ósýine qysym jasap tur», - deıdi spıker.

Onyń aıtýynsha, baspana baǵasynyń ósýine alypsatarlyqtyń erekshe bir túri qatty áser etýde.

«Baǵanyń ósýine taǵy qyzyqty faktor áser etip tur. Ony eskerip jatqandar shamaly. Bul – jemqorlyq pen kóleńkeli ekonomıka. Bizde áli de bolsa qolma-qol aqshaǵa páter satyp alýǵa bolady. Bul jymqyrylǵan qarjyny qolma-qol aqshaǵa aınaldyrýdyń eń ońaı jolyna aınalǵan. Qurylys kompanııalary aqsha jylystatýǵa qarsy sharalar qabyldaýǵa mindetti emes. Bankke baryp 20 mln teńgeni shotyńyzǵa salǵyńyz keletinin aıtsańyz, qarjynyń qaıdan alynǵanyn suraıdy jáne aqshanyń kózin dáleldeýińiz kerek. Al qurylys kompanııalaryna baryp, 20 mln teńgege páter alamyn deseńiz, op-ońaı aqshany qabyldap alady. Onyń qaıdan alynǵanyn suramaıdy da. Sondyqtan páter saýdasy aqsha jylystatýǵa paıdalanylyp jatyr. Keıin ol páterdi qaıta satady. Osylaısha jymqyrylǵan aqsha tap-taza bolyp shyǵa keledi. Bári ádemi oılastyrylǵan», - dedi Andreı Chebotarev.

Prezıdent bul problema týraly eki jyl buryn aıtqan edi. Búkil álemdegi sııaqty páter men kólikti qolma-qol aqshaǵa satyp alýǵa tyıym salý kerektigin atap ótken.

«Meniń boljaýymsha, baspana baǵasy ınflıatsııa deńgeıine qaraı qubylyp otyratyn sııaqty. Zeınetaqy jınaǵyndaǵy birjolǵy tólemniń jetkilikti mólsherin aıtarlyqtaı tómendetý sııaqty sýper baǵdarlama qabyldamasaq qazirgi ahýal ózgere qoımas. ıAǵnı, men ataǵan faktorlar ózgerissiz qalsa, aldaǵy 1-2 jylda baspana baǵasy ınflıatsııamen qatar jyljyp otyrady», - deıdi ekonomıst.

«Iopoteka naryǵynda shekten tys nesıelendirý tendentsııasy baıqalmaıdy»

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń mamandary qazaqstandyqtar óz atyna rásimdegen neıselerdiń 16,8 paıyzy ıpoteka ekenin aıtady. Rásimdelgen ıpotekalardyń sany keıingi úsh aıda 0,6 paıyz artqan.

«2022 jyldyń 1 naýryzyǵyndaǵy jaǵdaı boıynsha, baspana salý men satyp alýǵa 3 trln 590,7 mlrd teńge nesıe berilgen. Onyń ishinde ıpoteka qaryzynyń kólemi 3 trln 414,3 mlrd teńge boldy. Bul jalpy 3 aıda berilgen búkil nesıeniń 16,8%-y degen sóz. Jyl basynda bul kórsetkish 16,2% bolǵanyn eskersek, ósim – 0,6%.

Byltyrǵy kezeńge qaraǵanda baspana salý men satyp alýǵa bıyl berilgen nesıe kólemi 149,9 mlrd teńgege kóp. Onyń 143,9 mlrd teńgesi ıpoteka retinde rásimdelgen», - dep jazylǵan agenttik joldaǵan jaýapta.

Jyl basynan beri ekinshi deńgeıdegi bankterde rásimdelgen kredıttiń 60,6%-y «Otbasy bankke», 16,2%-y «Sberbankke», 12,1%-y «Tsentr kredıt bankine», 6,1%-y «Halyq bankke» tıesili.

Óńirler arasynda baspana salý men satyp alý maqsatyndaǵy nesıeniń kóbi Nur-Sultan qalasynda berilgen – 29,6%. Almaty qalasynyń úlesi – 23,7%.

Ipoteka qaryzdarynyń ishinde merziminen keshiktirilgen nesıelerdiń úlesi – 3,9%. Al jalpy boryshtardyń ishinde merziminen keshiktirilgen qaryzdardyń úlesi – 6,7%. Onyń ishinde merzimi 90 kúnnen asa keshiktirilgen boryshtardyń úlesi – 1,6%. Jalpy qaryzdardyń ishinde bul shama – 3,5%.

«Búkil qazaqstandyqtardyń arasynda 388 myń adam baspana salýǵa nemese satyp alýǵa qaryz alǵan. Onyń 16,5 myńy boryshyn merziminen keshiktirip tólep jatyr. Al keshigý merzimi 90 kúnnen asqan 6,4 myń nesıe alýshy bar. Osy aıtylǵandardyń bárin eskerip, Qazaqstanda halyqtyń ıpotekalyq nesıesi bastan asady dep aıtýǵa kelmeıdi. Nesıeniń dál osy túri boıynsha shekten tys nesıelendirý tendentsııasy joq», - dep jazady agenttik mamandary.


Jańalyqtar

MURAǴAT