Azyq-túlik nege qymbattap jatyr
2022 jylǵy 25 maýsym 11:54

Azyq-túlik nege qymbattap jatyr

NUR-SULTAN. QazAqparat - Reseı men Ýkraına arasyndaǵy geosaıası jaǵdaı álemdik azyq-túlik qaýipsizdigine, energetıka jáne qarjy salasyna aıtarlyqtaı keri ácer etip otyr. Buǵan deıin mamandar kórshi elderdegi jaıttarǵa baılanysty álemde ashtyq bolýy múmkin ekenin aıtqan edi. Dúnıejúzilik Azyq-túlik baǵdarlamasynyń baǵalaýynsha, zardap shegetin adamdar sany pandemııaǵa deıingi 135 mıllıonnan sońǵy eki jyl ishinde 276 mıllıonǵa deıin jetip, eki esege ósken. Biraq ókinishke qaraı, Ýkraınadaǵy jaǵdaıdyń saldarynan bul san 2022 jyly 323 mıllıonǵa deıin artýy múmkin ekeni boljanyp otyr. Osydan-aq jaǵdaıdyń álemdik deńgeıde ýshyǵyp ketkenin kórýge bolady.

Osyǵan baılanysty BUU ókilderi qazir ýkraındyq jáne reseılik azyq-túlik ónimderin álemdik naryqqa qaıtarý óte mańyzdy ekenin aıtyp, dabyl qaǵyp otyr. Jalpy álemdegi jáne Qazaqstandaǵy ınflıatsııa men azyq-túlik baǵasynyń ósimi, onyń saldary, sonymen qosa memleket tarapynan qolǵa alynǵan sharalar jóninde QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.

«Álem buryn-sońdy bolmaǵan daǵdarystyń aldynda tur»

BUU-nyń Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh «Ýkraınadaǵy jaǵdaıdyń azyq-túlik, energetıka jáne qarjy júıelerine jahandyq áseri» atty baıandamasynda bul jaıt dúnıejúzindegi kóptegen basqa daǵdarystyń saldaryn kúsheıtetinin aıtyp otyr. Máselen, klımat, COVID-19 jáne pandemııadan keıingi qalpyna keltirýge bolatyn resýrstarǵa qol jetkizýdegi jahandyq teńsizdik máseleleri ýshyǵyp jatyr.

«Reseı men Ýkraınadaǵy geosaıası jaǵdaı bastalǵaly beri biz jańa jaǵdaımen betpe-bet kelip otyrmyz. Ýkraınada qalǵandardyń jaı-kúıi nasharlap, kún ótken saıyn jaǵdaı qıyndap bara jatyr. Al dúnıejúzindegi adamdar úshin bul geosaıası jaǵdaı basqa problemalarmen birge ashtyq pen kedeıliktiń, áleýmettik jáne ekonomıkalyq haostyń jáne buryn-sońdy bolmaǵan daǵdarystyń bolý qaýpin tóndirip tur», - dedi BUU Bas hatshysy.

Álemdegi azyq-túlik baǵasy rekordtyq deńgeıge jaqyndady

BUU-nyń málimetinshe, álemdegi azyq-túlik baǵasy qazirdiń ózinde rekordtyq deńgeıge jaqyndaǵan, al tyńaıtqysh quny eki eseden astamǵa artyp otyr. Tyńaıtqyshtar baǵasynyń ósimi júgeri men bıdaı tapshylyǵyna ákeledi, bul óz kezeginde Azııa men Ońtústik Amerıkadaǵy mıllıardtaǵan adamnyń ómirine qaýip tóndiredi jáne barlyq negizgi daqyldyń tapshylyǵyna ákelip soǵýy múmkin.

Máselen, EYDU elderinde azyq-túlik ınflıatsııasy bir jyl ishinde 1,68%-dan 11,51%-ǵa deıin, EO-da 0,1%-dan 8,6%-ǵa deıin artqan.

Azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymynyń málimeti boıynsha, búkil álemde azyq-túlik baǵasynyń ındeksi 2021 jylǵy sáýirdegi 122,1%-dan 2022 jylǵy sáýirde 158,5%-ǵa deıin ósti. Et baǵasynyń ındeksi uqsas kezeńde 104,3%-dan 121,9%-ǵa deıin, sút ónimderine baǵa ındeksi – 119,1%-dan 147,1%-ǵa deıin, dándi daqyldarǵa – 126,2%-dan 169,5%-ǵa deıin, ósimdik maılaryna – 162,2%-dan 237,5%-ǵa deıin, qantqa – 100%-dan 121,8%-ǵa deıin artqan.

Al EYDU elderindegi energetıka segmenti taýarlaryna ınflıatsııa deńgeıi bir jylda 16,47%-dan 32,53%-ǵa deıin ósti. Azyq-túlik pen energetıka segmentinen basqa taýarlar men qyzmetterdiń baǵasy da aıtarlyqtaı ósim kórsetip otyr.

«Bıylǵy daǵdarys saldyrynan azyq-túlik ónimderi naryqqa jetpeı jatyr. Biraq kelesi jyly azyq-túlik tapshylyǵy bolýy múmkin»,-degen edi BUU Bas hatshysy.

BUU-nyń málimetinshe, 94 elde turatyn shamamen 1,6 mıllıard adam kem degende daǵdarysqa ákelip soqtyrǵan sebepterdiń birine ushyraǵan jáne onymen kúresýge qaýqarsyz. Antonıý Gýterrısh halyqaralyq quqyq pen BUU Jarǵysyna sáıkes saıası sheshim qabyldaýǵa shaqyrǵan bolatyn.

BUU-nyń málimetinshe, bul daǵdarys barlyq aımaq pen sýbóńirlerge áser etpeıdi. Biraq bul tótenshe jaǵdaı men kedeılik Taıaý Shyǵys pen Soltústik Afrıkadaǵy 2,8 mıllıon adamnyń ómirine qaýip tóndirýi múmkin. Qazir aptap ystyqtan qınalyp otyrǵan Ońtústik Azııada 500 mıllıon adam azyq-túlik pen qarjy daǵdarysynan qatty zardap shegýde. Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azııa elderine Reseıden aýdarylatyn qarjy men energııa eksportynyń mańyzdy ekenin eskersek, olardyń energetıkalyq jáne qarjylyq aspektilerge táýeldi ekenin kóremiz.

Qazaqstanda azyq-túlik 19% qymbattady

Qazaqstan úkimeti de álemdik daǵdaryspen kúresý, eldegi azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý baǵytynda birqatar is-sharany qolǵa alyp jatyr. Máselen, naýryz aıynda ótken úkimet otyrysynda QR saýda jáne ıntegratsııa birinshi vıtse-mınıstri Erlan Battaqov baǵany turaqtandyrý quraldaryn jetildirý maqsatynda jańa tásilder ázirlenip jatqanyn atap ótken bolatyn. Onyń sózinshe, áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń satyp alý kólemin ulǵaıtýmen úsh baǵyt boıynsha taýarlar bólinisinde azyq-túlik satyp alý usynylǵan.

Birinshi – uzaqmerzimdi saqtaý taýarlaryn (kúrish, qant, tuz jáne qaraqumyq jarmasy) turaqtandyrý qorlaryna jergilikti atqarýshy organdardyń tikeleı jáne forvardtyq satyp alýy arqyly satyp alý usynylady. Ekinshi – «Aınalym shemasy» sheńberinde kókónisterdi, etti, sút ónimderin jáne kúnbaǵys maıyn satyp alý. Úshinshi – un, nan jáne rojkı óndirisin arzandatý úshin bıdaıdy «Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy» AQ arqyly satyp alý usynylady. Sondaı-aq atalǵan ınstıtýtty astyq jáne kúnbaǵys tuqymdaryn satyp alý úshin tartý usynylǵan.

«Joǵaryda atalǵan tásilder halyqty ónimmen jetkilikti kólemde jáne qoljetimdi baǵamen qamtamasyz etýge múmkindik beredi»,-dedi Erlan Battaqov.

Budan bólek bıylǵy qańtar aıynyń basynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov Memleket basshysynyń baǵany turaqtandyrý týraly tapsyrmasyn oryndaý aıasynda Úkimet mynadaı sharalardy qolǵa alǵanyn málimdegen edi.

- kommýnaldyq qyzmetterge tarıfter toqtatyldy;

- jekelegen taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan shyǵarýǵa tyıym salyndy;

- janar-jaǵarmaı materıaldaryna shekti baǵa belgilendi jáne avtomobıl kóligimen benzındi, dızeldik otyn men munaı ónimderiniń jekelegen túrlerin eksporttaýǵa 6 aıǵa tyıym salyndy;

Degenmen, osy jyldyń aqpan aıynyń sońynda oryn alǵan jaıtqa deıin jasalǵan barlyq is-shara tıimdi bolýy múmkin edi, alaıda geosaıası jaǵdaıdyń saldarynan qabyldanǵan is-sharalar álemdik daǵdarysqa tótep bere almaýy múmkin dedi mamandar. Máselen, elimizdegi azyq-túlik taýarlary bir jyldyń ishinde 19%-ǵa, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar – 11,9%-ǵa, aqyly qyzmetter – 9,1%-ǵa qymbattap otyr. Munyń ózi sarapshylardyń kórshi elderdegi jaǵdaıdyń saldary tutas eldiń ekonomıkasyna, azyq-túlik qaýipsizdigine mindetti túrde áser etedi degenine dálel bola alady.

Jýyrda Sankt-Peterbýrgte ótken XXV Halyqaralyq ekonomıkalyq forýmda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqty sapaly jáne qaýipsiz tamaq ónimderimen qamtý máselesin kótergen bolatyn. Ol BUU Azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymynyń derekterine silteme jasap, Reseı men Qazaqstan álemniń osy saladaǵy jetekshi elderi ekenine toqtaldy. Prezıdent óz sózinde: «Halyqty sapaly jáne qaýipsiz tamaq ónimderimen qamtý ishki turaqtylyqty saqtaýdyń birinshi kezektegi mindeti jáne faktory bolyp qala beredi... Sondyqtan azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý tásilderin barlyq qatysýshy memleketterdiń qajettilikteri men múddelerin eskere otyryp, EAEO-ny qosa alǵanda, ulttyq deńgeılerde de, óńirlik birlestikter aıasynda da ázirleý kerek... Bizdiń memleketterimizdiń áleýeti naryqtarymyzdy qajetti azyq-túlik taýarlarymen turaqty jáne tolyq qamtamasyz etýge múmkindik beredi»,-degen edi Memleket basshysy.

Sonymen qosa jaqynda QR Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen TMD Úkimet basshylary keńesiniń kezekti otyrysy ótti. Qazaqstan premeri álemdegi daǵdarys jaǵdaılary azyq-túlik naryǵyna teris áser etip otyrǵanyn atap ótken bolayn. Máselen, BUU FAO derekterine sáıkes álemdegi azyq-túlik baǵasynyń ındeksi bıyl sáýir aıynda byltyrǵymen salystyrǵanda 30% ósken. Azyq-túlik qaýipsizdigi problemalaryn sheshý úshin Álıhan Smaıylov kezeń-kezeńimen keshendi ekonomıkalyq uıymdastyrý sharalaryn iske asyrýǵa, atap aıtqanda, agrarlyq naryqtarda, onyń ishinde birlesken azyq-túlik teńgerimin ázirleý jáne júrgizý arqyly negizsiz memleketaralyq básekelestikti tómendetýge; aýyl sharýashylyǵynda ınvestıtsııalyq-ınnovatsııalyq jobalardy júzege asyrý úshin memleketaralyq birlestikterdi nemese birlesken kásiporyndardy qurýǵa; ótpeli taýar ótkizý júıesin damytýǵa shaqyrǵan edi.

Jalpy azyq-túlik baǵasynyń ósimi eldegi ınflıatsııanyń da artýyna ákelip otyr. 16 maýsymda ótken Senat otyrysynda Ulttyq bank tóraǵasy Ǵalymjan Pirmatovtyń sózinshe, aqpanda ınflıatsııa 8,7%-dy quraǵan bolsa, mamyr aıynda 14%-ǵa jetken. Al tómendegi kesteden ótken jyldyń sáýir aıyndaǵy 7%-dan bıylǵy mamyr aıynda eki esege artqanyn kórýge bolady.

«Syrtqy sektordaǵy geosaıası jaǵdaıdyń nasharlaýy kezinde el ekonomıkasy úshin syrtqy daǵdarys saldaryn barynsha azaıtý, baǵa turaqtylyǵyn saqtaý jáne jergilikti valıýtadaǵy aktıvterdi qorǵaý maqsatynda Ulttyq bank 2022 jylǵy 24 aqpanda bazalyq mólsherlemeni 13,5%-ǵa deıin kóterdi»,-dep eske salyp ótti Ǵ.Pirmatov.

Bul rette aıta ketý kerek, azyq-túlik saıasatyn júzege asyrý sheńberinde birqatar jedel shara qabyldandy. Máselen, 2022 jylǵy 24 aqpanda QR Ulttyq Banki bazalyq mólsherlemeni 10,25%-dan 13,5%-ǵa deıin, 2022 jylǵy 26 sáýirde - 14%-ǵa deıin kóterdi, al 6 maýsymda 14% deńgeıinde saqtap qaldy.

Azyq-túlik baǵasynyń eń joǵary ósimi Mańǵystaý oblysynda tirkeldi

Al aımaqtardaǵy azyq-túlik baǵasyna toqtalatyn bolsaq, bıylǵy mamyrdaǵy derekke sáıkes, eń kóp ósim Mańǵystaý oblysynda tirkelgen. QR Ulttyq bankiniń Aqsha-kredıt saıasaty departamenti naqty sektor monıtorıngi basqarmasynyń bastyǵy Igor Osıpovtyń málimetinshe, óńirler boıynsha jyldyq ınflıatsııa 15 óńirde qarqyn alsa, 2 oblysta báseńdegen.

Eń kóp ósim Mańǵystaý (sáýirdegi 13,9%-dan mamyrda 15,2%-ǵa deıin), Qaraǵandy ​​(13,5%-dan 14,8%-ǵa deıin) jáne Batys Qazaqstan (12,2%-dan 13,5%-ǵa deıin) oblystarynda tirkelgen. «Mamyrda azyq-túlik baǵasynyń ósý qarqyny bir jylda 19%-ǵa deıin ósti (sáýirde – 17,9%). Osy toptaǵy taýarlar baǵasynyń eń joǵary ósimi Mańǵystaý oblysynda (21%) tirkelgen»,-dedi ol.

Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasynyń ósý qarqyny jyl saıyn 11,9%-ǵa (sáýirde 11,1%) deıin ósti. Eń joǵary kórsetkish Nur-Sultanda (14,3%), al eń tómengi kórsetkish Shymkentte (10,2%) tirkelgen. Al aqyly qyzmet kórsetý baǵasy mamyrda bir jyl ishinde 9,1%-ǵa (sáýirde – 8,9%) ósti, bul rette baǵalar Shyǵys Qazaqstan oblysynda respýblıkalyq deńgeıden aıtarlyqtaı joǵary (11,4%), Jambyl oblysynda (6,3%) aıtarlyqtaı tómen boldy.

Bıylǵy mamyrda eldegi aılyq ınflıatsııa 1,4%-dy quraǵan. Aı saıynǵy ınflıatsııanyń eń joǵary qarqyny da Mańǵystaý oblysynda (2,2%) tirkelip otyrǵanyn atap ótken jón.

Jalpy qoryta kele, elimizde azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý, baǵany turaqtandyrý boıynsha birqatar shara qabyldanyp, iske asyp jatyr. Buǵan deıin atap ótkenimizdeı, kommýnaldyq qyzmetterge tarıfter toqtatylyp, jekelegen taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan shyǵarýǵa tyıym salynǵan bolatyn. Sonymen qosa janar-jaǵarmaı materıaldaryna shekti baǵa belgilendi jáne avtomobıl kóligimen benzındi, dızeldik otyn men munaı ónimderiniń jekelegen túrlerin eksporttaýǵa 6 aıǵa tyıym salyndy. Memleket basshysy atap ótkendeı, azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda EAEO-ny qosa alǵanda, ulttyq deńgeılerde de, óńirlik birlestikter aıasynda da arnaıy tásilderi ázirlense, bul daǵdarystyn shyǵýdyń bir tetigi bolar edi.

Nazerke Súıindik


Uqsas jańalyqtar

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT