+7 (701) 759 90 19
USD 426.32 EUR 496.24
RUB 6.04 CNY 66.74
Jańalyqtar

Aılyǵy ósetin 600 myń adam qalaı irikteledi

2021 jylǵy 10 qyrkúıek 13:08
Bólisińiz:
Aılyǵy ósetin 600 myń adam qalaı irikteledi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 1 qyrkúıektegi halyqqa Joldaýynda kelesi jyldan bastap eń tómengi jalaqy mólsherin 60 myń teńgege, 2022-2025 jyldar aralyǵynda 600 myń azamattyq qyzmetkerdiń aılyǵyn 20 paıyzǵa kóterýdi tapsyrdy. QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Eńbek jáne áleýmettik áriptestik departamentiniń dırektory Qymbat Álıakparqyzy «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigine bergen suhbatynda osy tapsyrmanyń qalaı iske asatynyn túsindirdi.

- Qymbat Álıakparqyzy, Memleket basshysynyń tapsyrmasyna kóshpeı turyp eń tómengi jalaqy degen uǵymǵa anyqtama bere ketseńiz. Eń tómengi jalaqy qandaı sanattaǵy adamdarǵa tólenip júr?

- Sońǵy on jylda eń tómengi jalaqy mólsheri 3,1 ese ósti. Eger 2009 jyly ol 13 717 teńge bolsa, 2019 jyly 42 500 teńgege jetken edi. Sońǵy ret eń tómengi jalaqy QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha arttyryldy. Sodan beri 42 500 teńge kóleminde bolyp keledi. Bul shara ekonomıkanyń barlyq salalarynda jáne ártúrli menshik nysanyndaǵy kásiporyndarda jumys isteıtin 1,3 mln adamǵa, onyń ishinde bıýdjet salasynyń 275 myń qyzmetkerin qamtydy. Eń tómengi jalaqy – bul qalypty ýaqyt rejıminde jáne qalypty jaǵdaıda istelgen, eshqandaı biliktilikti talap etpeıtin, qarapaıym jumys úshin tólenetin qarajattyń kepildendirilgen mınımým shegi. Qyzmetkerge aı saıyn eńbekaqynyń eń tómengi kepildendirilgen kólemi dese de bolady.

- 2022 jyldan bastap eń tómengi jalaqy ósetin boldy. Bul naqty kimderdiń ómirine ózgeris ákeledi jáne neshe adamdy qamtıdy?

- 2022 jyldyń 1 qańtarynan bastap Prezıdent Joldaýyn iske asyrý aıasynda eń tómengi jalaqy mólsherin 42 500 teńgeden 60 myń teńgege deıin arttyrý josparlanýda. Bul shara 1,6 mln jumyskerdiń, onyń ishinde 430 myń azamattyq qyzmetshiniń aılyǵyn ósiredi. Búgingi tańda biliktiligi joq qarapaıym qyzmetker – azamattyq qyzmetshi eń tómengi jalaqy retinde 49 myń teńge alyp júr. Solardyń aılyǵy keler jyldan bastap 60 myń teńge bolady. Bul rette 2025 jylǵa qaraı biliktiligi joq qarapaıym qyzmetkerdiń, azamattyq qyzmetshiniń eń tómengi jalaqysy jyl saıyn birtindep óse otyryp, 98 myń teńgege jetedi.

Qarapaıymdap aıtsaq, buǵan deıin 60 myń teńgeden tómen aılyq alyp kelgenderdiń báriniń eńbekaqysy 2022 jyldan bastap kóteriledi. Olardyń sany 1,6 mln qyzmetker ekenin aıttyq.

- Halyqtyń bilgisi keletini mynaý sııaqty. Eger eń tómengi jalaqy kóterilse, barlyq azamattardyń (azamattyq qyzmetkerlerge jatpaıtyn) jalaqysy birge ósýi kerek. Solaı ma?

- Eń tómengi jalaqy mólsheriniń ulǵaıýy basqa qyzmetkerlerdiń jalaqysyn ósirmeıdi. Mysaly, eger qyzmetkerdiń jalaqysy 200 myń teńge bolsa, bul onyń da jalaqysyn kóterý kerek degendi bildirmeıdi. Bul shara eń aldymen jalaqysy 60 myń teńgeden tómen adamdardyń tabysyna áser etedi. Jalaqysy 60 myń teńgeden joǵary jumysshylardyń basqa sanattary úshin atalmysh sharanyń tabysyna áseri joq.

2020 jyly júrgizilgen taldaý boıynsha, aýyl sharýashylyǵy, orman jáne balyq sharýashylyǵy qyzmetkerleri 60 myń teńgeden tómen jalaqy alyp kelgen. Shamamen 47%-y osyndaı aılyq alady. Bul 131 myń adam degen sóz. Qyzmet kórsetý, qonaqúı jáne tamaqtaný salasyndaǵylardyń 44%-y da osy sanatta, shamamen 68 myń adam. Kóterme-bólshek saýda salasynda 413 myń adam, ıaǵnı 45%-y 60 myń teńgeden az alyp júr.

- Eńbek mınıstrligi eń tómengi jalaqyny arttyrý aıasynda qandaı sharalar qabyldap jatyr?

- Biz qazir azamattyq qyzmetshilerdiń jalaqysyn kóterýge bıýdjettik ótinimder jınap jatyrmyz. 2022 jyldyń 1 qańtarynan bastap 60 myń teńgeden az alyp kelgen qyzmetkerlerdiń aılyǵy osy ótinimder negizinde kóteriledi.

Qyzmetkerdiń jalaqysynyń naqty mólsheri onyń biliktilik sanatyna, jumysynyń aýyrlyǵy men kólemine baılanysty. 60 myń teńgeniń ústine istep júrgen jumysynyń kólemi, aýyrlyǵy, eńbek ótili, biliktilik sanaty qosylady. Jalaqy osynyń báriniń negizinde kóteriledi.

- Endi azamattyq qyzmetshilerdiń jekelegen sanattarynyń jalaqysyn 2022-2025 jyldar aralyǵynda 20%-ǵa arttyrý sharasy týraly aıtsaq. Bul ózgeris kimderdi qamtıdy?

- Úkimet naqty ekonomıkalyq jáne qarjylyq múmkindikterge súıene otyryp, azamattyq qyzmetshilerdiń jalaqysyn arttyrý boıynsha jumys júrgizip keledi. 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap pedagogterdiń jalaqysyn kezeń-kezeńimen arttyrý bastaldy. Mysaly, pedagogtiń jalaqysy 2019 jyly 210 myń teńge bolsa, 2023 jyly ol shamamen 400 myń teńge alatyn bolady. ıAǵnı, 4 jyldyń ishinde eki ese ósedi. 2021 jyldan bastap áleýmettik sala qyzmetkerleri men medıtsına qyzmetkerleriniń jalaqysyn 2023 jylǵa deıin kezeń-kezeńmen arttyrý bastaldy. Mysaly, medbıkeniń jalaqysy buryn 115 myń teńge bolsa, 2023 jylǵa qaraı jalaqy 215 myń teńgege jetedi. Al áleýmettik qyzmetker jalaqyny kótergenge deıin 94 myń teńge alsa, 2023 jylǵa qaraı onyń jalaqysy 248 myń teńge bolady. Osy sharalardyń bári shamamen 600 myń azamattyq qyzmetshiniń tabysyna áser etedi.

Alaıda, osy ózgeristerge ilinbeı qalǵan sanattar bar. Prezıdenttiń bıylǵy Joldaýynda sol sanattaǵy qyzmetkerlerdiń aılyǵyn kóterý bastamasy aıtyldy. Osylaısha Joldaý aıasynda 2022 jyldyń 1 qańtarynan bastap azamattyq qyzmetshilerdiń jekelegen sanattarynyń, mysaly, býhgalter, baǵdarlamashy, tehnıkalyq maman, murajaı qyzmetkeri, muraǵatshy, kitaphanashy sııaqty jalpy qyzmet salalarynyń ókilderi úshin aılyq ósedi. Máselen, kitaphanashylardyń jalaqysy qazir 89 myń teńge bolsa, birtindep kóterýdiń arqasynda 2025 jylǵa qaraı 178 myń teńgege jetedi.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Azamattyq qyzmetshilerdiń jalaqysyn arttyrý, sondaı-aq olardyń jalaqysyn retteý jónindegi jol kartasyn ázirledi. Qazirgi ýaqytta óńirlerden bıýdjettik ótinimder jınalyp jatyr. Atalmysh sanattaǵy azamttardyń aılyǵyn kóterý boıynsha esepter ázirlenýde. Sonyń nátıjesinde kelesi jyldan bastap jańa atalǵan mamandardyń aılyǵy kezeń-kezeńmen kóteriledi.

- Naqty sany 600 myń adam ba?

- Qazaqstanda 1,2 mıllıonǵa jýyq azamattyq qyzmetshi bar. Onyń 600 myńy buǵan deıin aılyǵy ósirilgen pedagogter men dárigerlerdiń, áleýmettik qyzmetkerlerdiń sanatyna jatady. Qalǵan 600 myńdaıynyń aılyǵy ol kezde ózgerissiz qalǵanyn aıttyq. Bul Joldaýda solar týraly aıtylǵan.

Jalpy azamattyq qyzmetshilerge eńbekaqy tóleý týraly arnaıy qaýly bar. Sol qaýlyda jumysshylardyń sanattary basqarýshy, negizgi personal, ákimshilik personal, jumysshy mamandyqtar dep, kestemen belgilengen. Buryn biz basqarýshy qyzmetkerlerdiń jalaqysyn kótersek, bul joly tehnıkalyq jáne jumysshy mamandyq ıeleriniń aılyǵyn ósirý josparlanýda. ıAǵnı, júrgizýshiler, tazalyqshylar, sanıtarlar, kútýshiler degen sııaqty. Biryńǵaı jalaqy bolady degenmen, bul jerde de eńbek ótili eskeriledi.

-Jyl aıaǵyna deıin osynsha adamnyń tizimin qalyptastyryp, ketetin qarajatty eseptep úlgeresizder me?

- Esepteýler bitken soń derekterdiń bárin Qarjy mınıstrligine engizemiz. Sonyń negizinde joba daıyndalady. Bıýdjettik ótinimderdi daıyndap, respýblıkalyq bıýdjet komıssııasynyń maquldaýynan ótýimiz kerek. Sodan keıin baryp ózgerister engizý týraly tıisti qaýly jobasy daıyndalady. Ol Úkimettiń maquldaýynan ótýi kerek. Osy istiń bárin jyl sońyna deıin bekitý josparlanǵan.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Esimjan Naqtybaı

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059

MURAǴAT