Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 379.19 EUR 426.63
RUB 5.92 CNY 56.54
Jańalyqtar

Avtonesıeniń jańa túri: «7-20-25»-pen kólik alýdyń tıimdi tustary qandaı

2019 jylǵy 12 aqpan 18:04 5097
Bólisińiz:
Avtonesıeniń jańa túri: «7-20-25»-pen kólik alýdyń tıimdi tustary qandaı

ASTANA. QazAqparat - QR Ulttyq banki «7-20-25» baǵdarlamasy negizinde avtonesıe berý júıesin iske qosý qajettigin buǵan deıin habarlaǵan. Bas bankır Danııar Aqyshevtiń sózine qaraǵanda, aǵymdaǵy jyldyń ekinshi jartysynda jańa bastama qolǵa alynady. Bálkim, sol kezde ekinshi deńgeıli bankter avtonesıeniń jańa túrin berýdi bastaıdy. Sonda qazirgi 4 protsenttik avtonesıe qaıda ketedi? Onyń basty artyqshylyǵy qandaı? Jańa baǵdarlama nesimen tıimdi? QazAqparat tilshisi osy saladaǵy shet elderdiń tájirıbesin pysyqtap, «7-20-25» baǵdarlamasynyń tıimdi tustaryn saraptap kórgen edi.

Uqsas jańalyqtar
Qańtar-aqpanda Qazaqstanda 153 mynan astam jeńil kólik tirkeldi Ár azamatta jol memlekettiki emes, meniki degen túsinik bolýy kerek- Qazjol ǴZI

Reseıde avtonesıeler qalaı beriledi?

Kórshi Reseı Federatsııasynda avtonesıeniń mólsherlermesi 17 protsentke deıin barady eken. Alaıda keıbir bankter protsentsiz nesıelerdi de usynady. Ony alý úshin bastapqy jarna quıý qajet. Sonda bank avtosalonǵa qalǵan aqshany aýdaryp beredi. Al kólikti alǵan adam ol aqshany bankke birtindep qaıtarady. Bankter protsentsiz nesıeniń kólemine shekteý qoımaýy da múmkin. Sonyń arqasynda qymbat sheteldik kólikti de alýǵa múmkindik bar. Degenmen, protsent bolmasa, bankter qalaısha paıda tabady? Negizi, protsentsiz nesıe berilgende avtosalon men bank aldyn ala kelisimshartqa otyrady. Oǵan sáıkes, bank kólik alǵan adamnyń qaryzyn ózine satyp alady. Biraq bank úshin ol qaryzdyń mólsheri azdaý bolady. Mine, bankter osy aıyrmanyń esebinen paıda tabady.

Kólik satyp alǵan adam bolsa, resmı baǵanyń ekinshi jartysyn bankke asyqpaı qaıtarady. Ondaı nesıeniń protsenti bolmasa da, nesıeni rásimdegeni úshin mindetti túrde aqy alynady. Budan bólek, bank esepshotyna qyzmet kórsetkeni úshin, aı saıynǵy tólem úshin, qaryzdy aldyn ala ótegeni úshin, nesıe kartasyn jasap berse, oǵan qyzmet kórsetkeni úshin de protsent jazylýy ábden múmkin. Álbette, tólemdi keshiktirgeni úshin de mindetti túrde ósimaqy bolady. Protsentsiz avtonesıeniń alǵashqy jarnasy kóp jaǵdaıda 50 protsenttiń mólsherinde belgilenip otyrady. Al nesıeniń merzimi qysqa. Budan bólek, «KASKO» atty avtosaqtandyrýdy rásimdeý kerek. Onyń baǵasy sál qymbattaý bolady. Osylaısha, bankter óz paıdasyn kórip otyrady.

Avtonesıeniń jańa túri: «7-20-25»-pen kólik alýdyń tıimdi tustary qandaı

Degenmen, protsentsiz nesıeniń tıimdi tustary da az emes. Máselen, aı saıyn negizgi qaryzdy jaýyp otyrýǵa múmkindik bar. Avtonesıeniń klasıkalyq túrine qaraǵanda protsentsiz nesıe tıimdi. Al protsenti bar nesıelerdiń mólsherlemesi merzimine qaraı jazylady. Bir jylǵa deıin 14 protsent bolsa, 3-5 jylǵa alynǵan avtonesıe úshin 16 protsent tóleýge týra keledi.

Aıtpaqshy, Reseıde kólikti jeńildikpen satyp alýdyń memlekettik baǵdarlamasy da bar. Bizde osy ispetti baǵdarlama aıasynda avtonesıeniń protsenttik mólsherlemesi tómendetilse, kórshiler kóliktiń baǵasyn azaıtady, biraq protsenttik mólsherleme sol kúıinde qalyp otyrady. Kórshi elde atalǵan baǵdarlama taǵy eki jylǵa uzarypty. Oǵan sáıkes, kóliktiń baǵasy 1,5 mln rýblden (qazirgi kýrspen 8,6 mln teńge - avt.) aspaýy tıis. Baǵdarlama aıasynda kólikti satyp alǵan adamǵa 10 protsenttik jeńildik beriledi. Biraq ondaı jeńildikter barlyǵyna birdeı jasalmaıdy. Azamattardyń naqty eki sanaty bar. Avto satyp alýshynyń alǵashqy kóligi bolsa ǵana baǵdarlamaǵa qatysýǵa múmkindik bar. Sosyn satyp alýshy adamnyń kámelettik jasqa tolmaǵan eki balasy bolsa, 10 protsenttik jeńildik beriledi. Osylaısha, reseılikter baǵa jaǵynan jeńildik alyp, jańa kólik mine alady. Alaıda protsenttik mólsherleme jaǵynan jeńildik joq, olarda.

AQSh-ta avtonesıe sharttary qandaı?

Amerıkada árbir shtatta avtonesıeniń protsenttik mólsherlemesi ártúrli. Degenmen, kádimgi klasıkalyq nesıeniń ózin 0,5 protsentke alýǵa bolady eken. Árıne, ondaı nesıeni rásimdeý ońaı emes. Sebebi bank bolsyn, dıler bolsyn, qaryz alýshynyń kredıttik tarıhyn, jalaqy mólsherin jáne taǵy basqa máselelerdi jan-jaqty zerdeleıdi. Biraq nesıe beretin basqa uıymdardyń mólsherlemesi de úlken emes, 1,4-3,5 protsenttiń aınalasynda. Sosyn adamdardyń mamandyǵy men isteıtin jumysyna qaraı avtonesıe beretin ortalyqtar az emes. San alýan saıttardar «deals»-tardy, ıaǵnı tıimdi usynystardy da tabýǵa bolady. Ásirese, jańa kólikterge beriletin «deals»-tar kóp. Biraq onyń ózi naqty bir markalarǵa ǵana taralýy múmkin. Al 2 protsenttik avtonesıeniń ózin 4 jylǵa alýǵa múmkindik bar.

Negizi, AQSh-ta avtonesıege degen suranys birtindep azaıyp keledi. Sońǵy jyldary halyq jeńil kólikterdi lızıngke kóptep ala bastady. Ondaı qyzmettiń tıimdi tustary kóp. Birinshiden, tehnıkalyq qyzmet, qysqy shına, maı aýystyrý, jyl saıyn kólik salyǵyn tóleý jáne taǵy basqa jumystarǵa ýaqyt ketirip, bas qatyrýdyń qajeti joq. Barlyǵyn arnaıy lızıngtik kompanııa jasaıdy. Adam kólikti jalǵa alǵandaı bolady, aı saıyn tólemaqysyn tóleıdi. Basqasyna alańdamaıdy. Eki-úsh jyldan keıin kóliktiń qalǵan somasyn tólep, tolyǵymen jeke menshikke aýdarýǵa bolady. Biraq amerıkalyqtardyń kóbisi olaı istemeıdi. Olar jańa kólikti lızıngke ala salady. Osylaısha, temir tulparlaryn únemi jańartyp otyrady.

Avtonesıeniń jańa túri: «7-20-25»-pen kólik alýdyń tıimdi tustary qandaı 

Bir jaǵynan avtonesıe de, lızıng te kólikti jeke menshikke satyp alýǵa múmkindik berip otyr. Biraq lızıngtiń artyqshylyǵy basym. Onyń aı saıynǵy tólemderi kóp jaǵdaıda tómen bolady. Al aqsha aýdarý kesteleri adamnyń yńǵaıyna qaraı jasalady. Kelisimshartty jasaý da op-ońaı, kóp qujat jınaýdyń qajeti joq. Lızıngti mobıldi qosymsha arqyly usynatyn kompanııalar da bar. Al, eń bastysy, eki-úsh jylda eskirgen kólikti jańasyna aıyrbastaı salýǵa bolady. «Sóz joq, kez kelgen adam ádemi ári zaman talabyna saı kólikti qalaıdy. Al qazirgi tehnıkalyq progress zamanynda avtomodelder jyldam jańarady. Keshe ǵana shyǵarylǵan kólik markasy bir-eki jylda moraldyq turǵyda eskirip qalady. Sol sebepti zańdy bir suraq týyndaıdy. Eki-úsh jyldan keıin mashınany aýystyramyn deseń, nesıe alyp, onyń tolyq somasyn tóleýdiń qajeti qansha? Lızıngke alyp, artynan jańasyn ala salǵan tıimdi emes pe? Tehnıkalyq baıqaý, avtosaqtandyrý jáne taǵy basqa artyq shyǵyndar shyqpaıdy», - deıdi sarapshylar. 

Búginde jeńil kólikterdi lızınge alý jaǵynan AQSh kósh bastap tur. Onda  jańa kólikterdiń úshten biri jalǵa beriledi. Eýropa halqy da solaı isteıdi eken.

Qazaqstannyń «7-20-25» avtonesıesi nesimen tıimdi?

Aǵymdaǵy jyldyń ekinshi jartysynda Ulttyq bank «7-20-25»-tiń negizinde avtonesıe baǵdarlamasyn iske qosýdy kózdep otyr. Osy oraıda mańyzdy bir saýal týyndaıdy. Jańa bastama qolǵa alynsa, qazirgi 4 protsenttik avtonesıe baǵdarlamasy toqtap qalmaı ma? Negizi, atalǵan nesıeniń tıimdi tustary barshylyq. Protsenttik mólsherlemesi tómen, artyq tóleıtin aqshasy da kóp emes. Degenmen, oǵan jyl saıyn bıýdjetten qosymsha qarajat bólip otyrý qajet. Onsyz 4 protsenttik avtonesıeni berý qıyn. Bıyl da solaı bolyp tur. Qazirgi kezde ekinshi deńgeıli bankter qosymsha qarajatty kútip otyr. Sodan keıin nesıelerdi berýdi bastaımyz deıdi. Byltyrdan beri kezekke turǵan adamdardyń sany da kóp eken. Sondyqtan ótinish bergen kúnniń ózinde birshama ýaqyt kútýge týra keletin sııaqty. Qazaqstannyń avtobıznes qaýymdastyǵynyń málimetine sáıkes, 4 protsenttik avtonesıe baǵdarlamasy qolǵa alynǵaly beri 13 056 jeńil avtokólik atalǵan sharttarmen satyldy.


Avtonesıeniń jańa túri: «7-20-25»-pen kólik alýdyń tıimdi tustary qandaı

Jańa baǵdarlamanyń mólsherlemesi 7 protsent bolady. Atalǵan nesıeni qaıtarý merzimi de uzaq - 25 jyl. 4 protsenttik avtonesıe ary ketse 7 jylǵa beriledi. Biraq onyń artyq tóleıtin aqshasy kóp emes, ary ketse, 600 myńnan asady. Alǵashqy jarnasy da 10 protsent. Al «7-20-25»-pen avtonesıe beretin bolsa, aqshanyń 20 protsentin quıý qajet. Sosyn 25 jyldyń ishinde biraz aqshany artyǵymen tóleýge týra keledi. Degenmen, aı saıynǵy tólemniń mólsheri az bolady. 

Sonymen, jańa avtonesıe baǵdarlamasynyń basty artyqshylyǵy - aı saıynǵy tólemniń tómen bolýy. Shamamen, 25-35 myń teńge. Al qazirgi 4 protsenttik avtonesıeniń jaqsy jeri, bankke artyq aqshany kóp tólemeısiń. Biraq ekeýin de iske qosý úshin bıýdjetten qosymsha qarjy qajet ekeni belgili. Ulttyq bank jańa baǵdarlamany júzege asyrýǵa múddeli bolsa, 4 protsenttik avtonesıe qalyp qoıýy ábden múmkin.

Avtonesıeniń jańa túri: «7-20-25»-pen kólik alýdyń tıimdi tustary qandaı

Resmı málimetke sáıkes, ótken jyly qazaqstandyqtar 60 myń jańa kólikti satyp aldy. Sonyń teń jartysy - óz elimizde qurastyrylǵan avtomobılder. Jalpy, byltyr Qazaqstan xalqy jańa kólikterdi satyp alýǵa 547 mlrd teńge jumsady. Bul 2017 jylmen salystyrǵanda 24 protsentke artyq. Árıne, atalǵan kórsetkishke eski kólikterdi ýtılızatsııalaý baǵdarlamasy da, 4 protsenttik avtonesıe de oń yqpalyn tıgizdi. Endi, kólikter «7-20-25» prıntsıpi boıynsha nesıege beriletin bolsa, jańa kólikterge degen suranys artady degen senim bar. Sóz joq, otandyq óndiris te kúsheıe túsedi. Bálkim, bolashaqta bizdiń de sanamyz ózgerip, kólikke jeke menshik emes, taza júrip-turýdyń quraly retinde qaraıtyn bolamyz. Sol kezde AQSh-tyń turǵyndary sııaqty mashınany lızıngke alyp, temir tulparyzdy eki jyl saıyn aýystyratyn bolamyz...  

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kólik, QR Ulttyq banki,
Bólisińiz:

Avtor:

Arman Asqarov

Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
MURAǴAT