Aýyl kásipkerlerine sýbsıdııa bererde naqty mindetter qoıý qajet – Qumar Aqsaqalov
2022 jylǵy 26 qańtar 20:55

Aýyl kásipkerlerine sýbsıdııa bererde naqty mindetter qoıý qajet – Qumar Aqsaqalov

PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysy aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń alqa otyrysynda óńir basshysy Qumar Aqsaqalov sýbsıdııa alýshylarǵa jaqynda qarsy mindettemeler qoıylatynyn aıtty. Usynystar qazir Parlamentte talqylanyp jatyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

SQO ákimi Qumar Aqsaqalovtyń aıtýynsha, buǵan deıin zańnamaǵa paıdalanylmaı jatqan jerlerdi qaıtarý boıynsha ózgeris engizildi. ıAǵnı oń tájirıbe bar. Búginde aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge sýbsıdııa berý kezinde qarsy mindettemelerdi engizý boıynsha usynys qazir Parlament talqylaýyna jiberilgen.

«Birinshiden, eńbek ónimdiligin arttyrý úshin sýbsıdııa alýshylarǵa qatań shekteýler qoıý kerek, sondaı-aq jerdiń áleýetin durys qoldanbaı, az túsim alatyndar úshin sýbsıdııalar berýdi toqtatý qajet.

Ekinshiden, ósimdik sharýashylyǵymen aınalysatyndar mal sharýashylyǵyn qatar alyp júrýi kerek dep sanaımyz. Bul aýyl turǵyndaryn jyl boıy jumyspen qamtamasyz etedi.

Úshinshiden, «Jaýapkershiligi shekteýli seriktestikter týraly» zańnyń 44-babyna sáıkes negizgi quryltaıshy «esepti qarjy jyly aıaqtalǵannan keıin úsh aıdan keshiktirmeı jyldyq qarjylyq eseptilikti bekitýge arnalǵan jınalys ótkizýi tıis». Іs júzinde bul norma jumys istemeıdi. Aýylsharýashylyq qurylymdarynyń kópshiligi bul talapty saqtamaıdy. Ókinishke oraı, bul úshin zańda jaýapkershilik qarastyrylmaǵan. Ortaq úlesi bar jer paıdalanýshylar aldynda mindetti esep júrgizý boıynsha talaptardy qatańdatý qajet. Esep berý kezdesýleri shynymen jumys isteıtin qural bolýy kerek. Munda sondaı-aq aýyldyń áleýmettik máseleleri - úılerge sý tartý, muqtaj adamdarǵa kómek kórsetý, jastardyń bos ýaqyty, tómengi synyp oqýshylaryn tegin tamaqtandyrý, tazalyq pen tártip, baqshalardy jyrtý jáne t. b. máseleler talqylanýy tıis. Al aldaǵy esep týraly derbes jáne aldyn ala kem degende jarty jyl buryn habarlaý qajet. Barlyq osy talaptardy oryndamaǵandarǵa aıyppul túrinde jaýapkershilik qarastyrylýy kerek.

Budan basqa, ortaq úlestik jer paıdalanýdyń ıesi, kásipker jáne jergilikti atqarýshy bılik arasynda jyl saıyn úshjaqty memorandýmdy zańnamalyq túrde engizip, bekitken jón. Qujatqa qorytyndy esep berý kezdesýinde qol qoıylady.

Memorandýmnyń negizgi maqsaty – onyń qatysýshylary aýyl turǵyndarynyń ál-aýqatyn arttyrýǵa, ortaq úlestik jer paıdalaný ıeleriniń quqyqtary men múddelerin qorǵaýǵa ǵana emes, sondaı-aq taraptardyń ózara qarym-qatynastaryn nyǵaıtýǵa jáne áleýmettik máselelerdi sheshýge baǵyttalady», - deıdi Qumar Aqsaqalov.

Búgin aýyl turǵyndaryna mal jaıatyn jer tapshy. Biraq óńirde 411 myń ga aýyl sharýashylyq jeri, sonyń ishinde 147 myń ga jyrtylǵan jer bos jatyr.

«Sondyqtan bizdiń tórtinshi usynysymyz - eldi mekenderge irgeles aýyl sharýashylyǵy jerlerin mal jaıý úshin májbúrlep alyp qoıý rásimin jeńildetý.

Besinshiden, jaıylymdyq jerlerdiń tozýyna baılanysty halyqtyń malyn jaıý úshin máseleni sheshý qajet. Oblys boıynsha turǵyndardyń malyn jaıýǵa 442 myń ga qosymsha qajet. Ózderińiz bilesizder, mal jaıylymy basylyp, shóbi taýsylady. Osyǵan baılanysty, jaıylymdyq jerlerdi qalpyna keltirý úshin eldi mekenderdiń aınalasyndaǵy jaıylymdardy mindetti túrde túbegeıli jaqsartý jónindegi normalar qajet. Bul jumysty aýyl sharýashylyǵy qurylymdary júrgizýi tıis. Biz usynyp otyrǵan barlyq sharalar aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynyń jaýapkershiligin kúsheıtýge baǵyttalǵan, al bul óz kezeginde aýyldaǵy turmys sapasyn arttyrady», - dedi Qumar Aqsaqalov.


Jańalyqtar

MURAǴAT