+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Atajurttaǵy ulylar shańyraǵy - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

2020 jylǵy 3 mamyr 14:52
Bólisińiz:
Atajurttaǵy ulylar shańyraǵy - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat- «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar

Qazaq kıiz úıiniń «túrlenýi» - Jenmın jıbao (People Daily)

Aǵymdaǵy aptada qytaılyq «Jenmın jıbao» aqparat portalynda osyndaı taqyrypta jazba jarııalandy.

Qytaılyq BAQ-tyń deregine súıensek, Shynjańnyń Kúnes aýdanyndaǵy qazaqtar kıiz úıden dástúrli qonaq úı ashyp, sharýashylyǵyn dóńgelentip otyr eken.


Kıiz úı – «Atamyz – Alash, keregemiz – aǵash», «Kıiz týyrlyqty, aǵash ýyqty qazaqpyz» dep, ataly sóz aıtyp qaldyrǵan ata-babalarymyzdyń negizgi baspanasy. Kıiz úı – tek qazaq halqynyń ǵana emes, búkil túrki halyqtaryna ortaq baspana bolsa da, ony qasterlep ustap, ǵasyrdan ǵasyrǵa mán-mańyzyn ózgertpeı jetkizgen qazaq halqy ekeni belgili.

«Kúnes aýdanynda turatyn Qaınar esimdi qazaq azamaty 2018 jyldan beri kıiz úı sharýashylyǵymen aınalysyp keledi. Ol óz aýlasyna 5 kıiz úı tikken. Tabıǵaty tamasha Kúneske qydyra kelgen týrıster onyń úıine soqpaı ketpeıdi. Jaqynǵy jyldardan beri burynǵy kóship, qonyp júrgen qazaqtar mal sharýashylyǵymen ǵana aınalyspaı, bazarǵa bet burǵan. Atalǵan aýdanda kóptegen malshylar demalys oryndarynda kıiz úı tigip, dástúrli qonaq úıler asha bastaǵan. Qazir bul jerde kıiz úı qazaq ultynyń mádenı murasy, jergilikti oryndaǵy ulttyq salt-dástúrdiń aıyryqsha belgisi sanalady» dep jazady «Jenmın jıbao».

Qazaq malshylary myńǵyrǵan malymen birge kókteýge kóshti - Tıanshannet

Sáýir aıynyń 15-nen Shynjańnyń Altaı aımaǵy Býryltoǵaı aýdanyndaǵy qazaq baqtashylary kókteýge kóshti, dep habarlaıdy Qytaıdyń Tıanshannet aqparat portaly.

Atalǵan aqparat kóziniń deregine súıensek, sáýir aıy kirisimen Altaı aımaǵynyń Býryltoǵaı aýdanyndaǵy malshylary ár jyly osy ýaqytta kóshi-qon jumysyn bastap ketedi. Bul aýdanda bıyl 700-den astam malshy otbasy 480 myń bas maldy qystaýdan kókteýge kóshirgen.

«Jergilikti úkimet pármendi sharalar qoldanyp, halyqty kedeılikten qutqarý úshin dástúrli sharýashylyqty damytyp, malshylardyń turmys jaǵdaıynyń jaqsarýyna kómektesýde» dep jazady Tıanshannet.


Olımpıada chempıony 2 jylǵa jarystan shettetildi - ÓzA

Halyqaralyq aýyr atletıka qaýymdastyǵy osy sport túrinen Rıo-2016 Olımpıadasynyń rekordshy jeńimpazy, ózbekstandyq Rýslan Nýrıddınovty dopıngke qarsy erejeni buzǵany úshin 2 jylǵa barlyq jarystardan shettetti, dep habarlaıdy «ÓzA».

Mundaı sheshim 2012 jylǵy London Olımpıadasy oıyndaryndaǵy dopıng analızderdi 2018 jyly qaıta saraptaý nátıjesinde qabyldanǵan.

ÓzA-nyń keltirgen deregine súıensek, 2019 jyl Sport jónindegi arbıtraj soty (CAS) ózbekstandyq aýyr atletshi Rýslan Nýrıddınovti dopıngke qarsy erejeni buzǵany úshin London-2012 Olımpıadasynda alǵan júldesi, toptaǵan upaıy, medal jáne syılyqtaryn qaıtaryp alǵan. Sondaı-aq, sportshynyń kelesi mansabyna baılanysty sheshimdi qabyldaý úshin Halyqaralyq aýyr atletıka qaýymdastyǵyna jiberilgen bolatyn. Qaýymdastyq aýyr atletke eki jyl barlyq jarystardan shettetý jazasyn qoldaý jaıly sheshim qabyldap, jaza merzimin 2018 jyl 18 jeltoqsannan 2020 jyl 17 jeltoqsanǵa deıin etip belgilegen.

«Ándijan oblysynyń týmasy Rýslan Nýrıddınov London-2012 Olımpıadasynda 105 keli salmaqta 4-oryndy ıelengen edi. Al dopıng daýyna baılanysty jaǵdaı onyń 2016 jyl Rıo-de-Janeıroda ótken Olımpıadada alǵan marapatyna áser etpeıdi», dep túıindeıdi ózbekstandyq BAQ.


Iranda 76 myńnan astam adam koronavırýstan jazylyp shyqty - Fars

Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń málimetinshe, osy ýaqytqa deıin Iranda koronavırýs juqtyrǵan 76 myńnan astam adam emdelip, aýrýhanalardan shyǵaryldy, dep habarlaıdy parstoday .

Atalǵan aqparat kóziniń dereginshe, koronavırýspen kúrestiń ekinshi kezeńinde elde 23 mıllıon adamǵa skrınıng jasalǵan.

«Fars» aqparat agenttiginiń keltirgen deregine súıensek, Iranda 95 000-nan asa adam qaýipti indetti juqtyrǵan. Búgingi kúnge deıin 76 318 naýqas saýyǵyp, aýrýhanalardan shyǵarylǵan.

Juma kúni Irannyń densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń qoǵammen baılanys jáne aqparat ortalyǵynyń jetekshisi Kııanýsh Jahanpýr COVID-19 statıstıkasy boıynsha sońǵy 24 saǵat ishinde 1,006 jańa naýqastyń tirkelgenin málimdedi. Onyń aıtýynsha, Iranda koronavırýsty juqtyrǵandardyń jalpy sany 95,646 adamǵa jetken.

«Kııanýsh Jahanpýr sońǵy 24 saǵat ishinde 63 adamnyń qaıtys bolǵanyn aıta kele, Iranda koronavırýs aýrýynan qaza tapqandar sany 6 091 adamǵa jetkenin habarlady», dep jazdy ırandyq BAQ.

Mońǵolııada munaı eksporty 80.6% azaıdy - Kaznews

Mońǵolııanyń sáýir aıynyń alǵashqy aptasyndaǵy taýar eksporty - 148.5 mıllıon dollar, al ımport kólemi - 198,5 mıllıon dollardy quraǵanyn habarlaıdy mońǵolııalyq Kaznews aqparat portaly.

«Eksport kólemin ótken jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda kómir 5,855 myń tonnaǵa (62.4 paıyz), mys kontsentraty 61 myń tonnaǵa (14.6 paıyz), shıki munaı 1,498 myń barrel ıaǵnı 80.6 paıyzǵa azaıǵan», dep jazady mońǵolııalyq BAQ.


1600 jyldyq tabyt tabyldy - TRT

Tabyttyń uzyndyǵy - 1 metr 75 santımetr, eni - 33 santımetr, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

Mysyrlyq arheologtar Mysyrdyń ońtústigindegi Lýksor qalasynda perǵaýyndar dáýirinen qalǵan 1600 jyldyq tabyt tapqan.

Túrkııa Radıo Televızııa agenttiginiń habaryna qaraǵanda, Mysyrdaǵy Lýksor qalasynyń Zıra Ábý Neje aımaǵynda júrgizilgen qazbalarda 17-shi perǵaýyn áýleti dáýirine tıesili shamamen 1600 jyldyq taqtaıdan jasalǵan tabyt jaryqqa shyǵarylǵan.

«Tabyttyń ishinde balzamdalǵan 15-16 jasar bir áıel jatqany, qulaǵynyń birinde dóńgelek baqyrdan syrǵa bar ekeni aıtyldy. Mysyr týyndylary Joǵary basqarmasynyń tóraǵasy Muhammed Abdýlbedı atalǵan mýmııanyń moınynda asyl tastardan jasalǵan tórt monshaq bar ekenin aıtty», dep jazady túrkııalyq aqparat kózi.


Atajurttaǵy ulylar shańyraǵy - Kaznews

«Atajurtym shalǵaıda, asyǵa jeter kún qaıda?» dep atalar áńgimesin bastaǵanda-aq saqaldary saǵynyshtyń móldir kermegine malshynyp shyǵa kelýshi edi» dep bastalady Kaznews -tegi maqala.

«Qutty atajurt – Qazaqstan memleketiniń táýelsizdik alyp, shekarasyn shegendegennen keıin 1992 jyly 28 qyrkúıekten 4 qazanǵa deıin Dúnıejúzi qazaqtarynyń tuńǵysh quryltaıy ótti. Sol quryltaıda Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń «Qushaǵymyz baýyrlarǵa ashyq» atty joldaýy shettegi qazaqtarǵa «uly kóshtiń» tıegin aǵytqany málim. Áıtkenmen, sheteldegi qandastar atajurtqa biryńǵaı kóship te ketken joq. Keıbireýleriniń jaǵdaıy kelmedi, keıi mekendep qalǵan jat eldegi úırenshikti jerin qıyp kete almady», deıdi jazba avtory.

Tuńǵysh prezıdent N. Nazarbaevtyń qandastarymyzdy otanyna oraltýda bilim izdegen qazaq jastarynyń uly otanǵa degen yntasyn oıatqany baıandalady.

«Sonyń nátıjesinde biz sekildi atamekennen bilim alýdy armandaǵan jastarǵa birtalaı utymdy da jaıly jaǵdaı jasaldy», deıdi avtor.

Bul maqalada ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ sóz bolady.

Avtor atalǵan joǵary oqý ornynyń uzaq tarıhyn aıta kele, QazUÝ-de qazaqtyń uly tulǵalarynyń sabaq berip, ustazdyq mindet atqarǵanyn, osynda oqyp bilimin shyńdaǵan birtýar daryn ıeleriniń qatary az emes ekenin tilge tıek etedi. Munda aldymen Muhtar Áýezovtyń tálimin alǵan Zeınolla Qabdolov, Qırabaevtar eske túsetinin aıtady.

«Qazaq zııalylarynyń mańdaı aldy mańmańgerleri de osy ýnıversıtettiń qabyrǵasynda bilim alǵan. Atap aıtar bolsaq, B. Kenjebaev, Á. Kekilbaev, M. Maǵaýın, Dýlat Isabekov, Q. Myrza-Áli, T. Moldaǵalıev, T. Jurtbaı, J. Erman, N. Orazalın, O. Súleımenov, Á. Nurshaıyqov, R. Alshanov sekildi dańqty tulǵalardy tizbektep aıta berýge bolady», dep jazady avtor.

Maqala sońynda Qazaqstannyń atalmysh joǵary oqý orny 2001 jyldan bastap JOO-na daıyndyq kýrstaryn ashqany aıtylady.

«2001 jyldan beri daıyndyq kýrsy ashylyp, atamekenin ańsap kelgen sheteldegi bilimge jany qushtar qazaq dıasporasyn qanattandyryp keledi. Órken jaıa ber, ulylardy ushyrǵan qara shańyraǵym» dep túıindeledi bul maqala.




Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

#Qandastar   #BAQ  
Bólisińiz:

Avtor:

Beısen Sultan

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT