Astana Finance Days: Energııa jáne azyq-túlik daǵdarysyn toqtatýda Qazaqstannyń róli qandaı
2022 jylǵy 29 maýsym 17:17

Astana Finance Days: Energııa jáne azyq-túlik daǵdarysyn toqtatýda Qazaqstannyń róli qandaı

NUR-SULTAN. QazAqparat – Álem sarapshylary Ýkraınadaǵy jaǵdaıǵa baılanysty energetıka jáne azyq-túlik qaýipsizdigi máselesin jıi kóterip jatyr. Osy oraıda elordada ótip jatqan «Astana Finance Days» V konferentsııasynyń qatysýshylary álemdegi turaqtylyqty qamtamasyz etýde Qazaqstannyń qandaı ról atqaratynyn talqylady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

QR Prezıdentiniń ekonomıkalyq damý jónindegi shtattan tys keńesshisi Ser Sýma Chakrabartı Qazaqstannyń jahandyq júıeniń bir bóligi ekenin, sondaı-aq, Reseıge engizilgen sanktsııalardan Qazaqstan tikeleı zardap shegetinin atap ótti. Sebebi biz Reseımen tyǵyz ekonomıkalyq jáne saýda qarym-qatynasyndamyz.

«Aldaǵy qıyn-qystaý kezeńge daıyn bolýymyz tıis. Bir jaǵynan syn-qater ártaraptandyrylǵan naryqtyq ekonomıkany damytý úshin jańa múmkindikter týǵyzady. Bul reformalar qysqa merzimde aýyr tıedi. Biraq orta jáne uzaqmerzimdi perspektıva úshin qaıtarymy mol», - dedi Ser Sýma Chakrabartı.

Qazirgi ýaqytta Qazaqstan - munaı eksporttaýshy iri el.

QR Energetıka mınıstri Bolat Aqsholaqovtyń málimetinshe, sońǵy 30 jylda Qazaqstanda munaı óndirý 1991 jylǵy 26,6 mln tonnadan 2021 jyly 86 mln tonnaǵa deıin 3,5 ese derlik artyp, munaı men gaz kondensatyn óndirý kólemi boıynsha 13-orynda turmyz.

Munaı eksportynyń kólemi 30-dan astam elge shıkizat jetkizý geografııasyn keńeıtip otyr. 1991 jyly 12 mln tonna bolsa, 2020 jyly 85 mln tonnaǵa deıin ulǵaıdy.

S. Chakrabartıdiń aıtýynsha, Eýropa úshin munaı men gaz baǵasynyń kúrt ósýi halyqaralyq energetıka júıesiniń mańyzyn kórsetip otyr.

Bul jaǵdaı kóptegen eldi balamaly kózderden, sonyń ishinde jańartylatyn kózderden, atom energııasy men sýtekten energııa óndirýge kúsh salýǵa májbúr etti.

«Keıbir damyǵan elder tipti kómir energııasyn óndirýdi qaıta qolǵa alyp jatyr. Energııa baǵasynyń kúrt ósýi Qazaqstan úshin utymdy bolsa da, tómen kómirtekti aýysýmen jáne taıaýdaǵy birneshe onjyldyqta kómirtekti beıtarap bolý mindettemesine baılanysty uzaqmerzimdi perspektıvada áreket etý qajet. Keı elder qazirdiń ózinde shamadan tys kómirtegi shyǵaryndylary úshin jaza qarastyratyn shara qabyldap jatyr. Mysaly, qazaqstandyq taýarlardyń iri ımporttaýshysy Eýroodaq qazirgi ýaqytta shamadan tys kómirtegini shekaradan asyrýǵa qatysty túzetý engizý tetigin izdep jatyr. Bul qazaqstandyq taýarlardy básekege qabiletti ete almaıdy», - dep túsindirdi QR Prezıdentiniń keńesshisi.

Onyń pikirinshe, Qazaqstannyń jańartylatyn energııa kózderi turǵysynan zor áleýeti bar.

Sonymen qatar spıker jańartylatyn jáne balama energııa kózderine ınvestıtsııa salýǵa jáne salany yntalandyrýǵa, energııany tıimdi paıdalanýǵa jáne «jasyl» qarjylandyrýdy ilgeriletýge keńes berdi.

Qazaqstan Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylov sońǵy jyldary munaı salasyna ınvestıtsııa úlesiniń tómendegenin, bul ekonomıkany ártaraptandyrýdy bildiretinin atap ótti.

Eger 2018-2019 jyldary bul kórsetkish 50% qurasa, al 2021 jyly 28% qurady. Táýelsizdik jyldary Qazaqstan $390 mlrd-tan astam tikeleı sheteldik ınvestıtsııa tartty.

Ótken jyly 24 mıllıard dollardy qurady, bul 2020 jylmen salystyrǵanda 38% joǵary.

Azyq-túlikpen qamtamasyz etýge qatysty Ser Sýma Chakrabartı máseleniń pandemııa bastala sala kúrdelengenin jáne Ýkraınadaǵy jaǵdaıǵa baılanysty máseleniń nasharlaǵanyn atap ótti.

Bul eki el álemdegi eń iri aýylsharýashylyq ónimderin óndirýshilerdiń biri. Keı baǵalaýǵa sáıkes, 2022 jyldyń sońyna qaraı azyq-túlik qaýipsizdiginiń bolmaýy saldaryn 2 mlrd-qa deıin adam tartady.

«Bul - úlken tsıfr. Ýkraınadaǵy jaǵdaı bastalǵaly beri 20-dan astam el eksportqa shekteý engizdi jáne basqa da kóptegen el osy ustanymdy qoldaýy múmkin. Bul elder arasyndaǵy azyq-túliktiń erkin qozǵalysy men azyq-túlik ınflıatsııasynyń ósýine keri áserin tıgizedi. 2022 jyldyń alǵashqy 4 aıynda ekonomıkasy damyp kele jatqan elderdiń shamamen 90% azyq-túlik baǵasynyń ınflıatsııasy 5% asty. Boljam boıynsha, bul úrdis biraz ýaqytqa sozylady. Bul problema negizinen halqynyń tabysy tómen jáne ortasha deńgeıdegi elderge qatysty. Óıtkeni olar ulttyq tabystyń kóp bóligin azyq-túlikke jumsaıdy», - dep túsindirdi QR Prezıdentiniń shtattan tys keńesshisi.

Ol Qazaqstan kúsh-jigerin ónimdilikti arttyrýǵa kómektesetin tıimdi jáne turaqty tehnologııalardy paıdalanýǵa baǵyttaýy kerek dep sanaıdy.

Sondaı-aq, fermerler óz ónimderin tutynýshylarǵa tıimdi jetkizý joldaryp qarap, qoımalar jáne qaıta óńdeý jabdyqtary sekildi ınfraqurylymǵa qarajat quıǵany abzal.

Fermerler úshin qarjylandyrýdy, onyń ishinde naryqqa baǵdarlanǵan sheshimder ázirleý úshin «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń kómegimen neǵurlym qoljetimdi etý qajet.

«Bizge saýda aǵynyn barynsha ashyq ustaý, eksportqa tyıym salýdy barynsha azaıtý jáne basqa eldermen sharalardy úılestirý qajet. Qazaqstan ekonomıkasy neǵurlym serpindi jáne áleýmettik órkendeýi zor el retinde qazirgi syn-qaterlerdi erkin eńseretinine senimdimin», - dep túıindedi Sýma Chakrabartı.

Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov halyqaralyq qarjy kontserentsııasynyń qatysýshylaryn Qazaqstanǵa ınvestıtsııa salýǵa shaqyrdy. Onyń aıtýynsha, el Úkimeti ınvestorlarǵa qolaıly jaǵdaı jasap, qoldaý kórsetip otyr.

Qazirgi ýaqytta respýblıkada jeńildetilgen ınvestıtsııalyq rejım kózdelgen. Qazaqstan - álemdik naryqqa shyǵýdyń qaqpasy jáne Ortalyq Azııadaǵy tranzıttik hab.

Jyldyq taýar aınalymy $100 mlrd-qa baǵalanady, óńirlik taýar aınalymynyń 53% Qazaqstanǵa tıesili.

Qazaqstan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq, Ortalyq Azııa elderi men Qytaıdy qosa alǵanda, naryqqa 1 mlrd-tan astam áleýetti tutynýshynyń qol jetkizýin qamtamasyz etedi.

Aıta ketsek, Nur-Sultan qalasynda úsh kún boıy (27-29 maýsym) «Astana Finance Days» V halyqaralyq konferentsııasy ótip jatyr.

«Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynda uıymdastyrylǵan aıtýly shara bıyl ornyqty damý, áleýmettik jaýapkershilik jáne ósý máselesin kóterdi.

Keshe Úkimet basshysy orynbasary Baqyt Sultanov Qazaqstannyń EO elderine shyǵaratyn eksport kólemi ulǵaıǵanyn málim etti.

Onyń aıtýynsha, búginde EO-men 216 jańa eksporttyq taýar paıda boldy.

Sondaı-aq, Eýroodaqtyń Qazaqstanǵa quıǵan ınvestıtsııasy sońǵy 10 jyldyń ózinde shamamen 270 mlrd eýrony qurap, 27 joba pysyqtalyp jatyr.


Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT