+7 (701) 759 90 19
USD 421.58 EUR 496.83
RUB 5.53 CNY 62.2
Jańalyqtar

Ashat Nurmashev: Eń qıyny – úı beriletin otbasylardy tańdaý

2020 jylǵy 29 aqpan 12:42
Bólisińiz:
Ashat Nurmashev: Eń qıyny – úı beriletin otbasylardy tańdaý

NUR-SULTAN. QazAqparat - Asar-ume qoǵamdyq qory halyq jınaǵan qarajatqa qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylarǵa turǵyn úı salyp nemese satyp alyp berýmen aınalysady. Olar sońǵy 9 aı ishinde 18 otbasy, 124 balaǵa baspanaly bolý baqytyn syılady. «QazAqparat» tilshisi osy qordyń negizin qalaýshy Ashat Nurmashevti áńgimege tartqan edi.

BASPANALY BOLÝ – TURMYSTYQ QIYNDYQTARDY TOQTATADY


- Asar-ume qoǵamdyq qory qashan quryldy jáne maqsaty ne?

- Qoǵamdyq qor 2019 jyly mamyr aıynda quryldy. Uıym quramynda ártúrli jastaǵy, túrli saladaǵy adamdar, atap aıtqanda: blogerler, vaınerler, rejısserler, prodıýserler, kásipkerler bar. Maqsatymyz – ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylarǵa úı salyp nemese satyp alyp berý. Ázirge Almaty oblysy boıynsha ǵana jumys isteımiz, bolashaqta ár qalada osyndaı ıgi ispen aınalysatyn volonterler bolýyna yqpal etemiz.

- Ne úshin basqa emes, baspana túrinde kómektesýge sheshim qabyldadyńyzdar?

- Baspanaly bolý – mektep aýystyrý, járdemaqy ala almaý, emotsıonaldy qajý, ajyrasý jáne basqa da turmystyq qıyndyqtardy toqtatyp, jańa ómir bastaýǵa múmkindik beredi. Bizge osy ıdeıany aıtqan adam – 20 jyl boıy qaıyrymdylyq jasaýmen aınalysqan metsenat Jaharger apa. Onyń aıtýynsha, Balalar úıindegi balalardyń analary bar, olar qalanyń ekinshi shetinde jumys isteıdi, kúndelikti kórisip turýǵa múmkindigi joq, tipti ómirlik synaqtardy jeńe almaı, sońynda balalaryn túbegeıli tastap ketýge májbúr bolady. Ol mundaı jaǵdaıda baspanaly bolý ǵana balalar men anasyn qaýyshtyryp, birge turýǵa, balalardyń jetim bolyp qalmaýyna kómektesetinin túsingen. Osylaısha Jahanger apa bizge jer telimin berip, úı salýǵa kirisý kerek ekenimizdi aıtty.

BASTAPQY AIDA 150 MYŃ TEŃGE ǴANA JINALDY


- Úı beriletin otbasylar qalaı tańdalady?

- Eń qıyny – úı beriletin otbasylardy tańdaý. Mysaly, 50-ge jýyq otbasydan bir ýaqytta hat keledi. Onyń ishinen qaısysy úıdi birinshi bolyp alýǵa laıyqty ekenin iriktep alamyz. Bastapqyda jalǵyzbasty, kópbalaly analarǵa birinshi kezekte úı bersek, qazir kópbalaly, ajyraspaǵan otbasylarǵa da úı beremiz. Mysaly, qurylys jumysynda qulap qalyp, múgedek bolyp qalǵan ákeleri nemese aýyr dertke shaldyqqan sábıleri bar otbasylar bar. Olarǵa dál qazir kómektespeseń – keıin kesh bolady.

- Qazirgi ýaqytta qaıyrymdylyqpen aınalysatyn, otbasylarǵa baspana berip kómektesetin uıymdar qatary kóbeıip keledi. Sizderdiń jobalaryńyzdyń ereksheligi – bloger, vaıner, ánshi, kásipker sııaqty halyqqa tanymal adamdardy tarta otyryp jumys isteısizder. Bul ıdeıa neden týyndady?

- Jaharger Ahatqyzy osy oıyn aıtqan kezde óz kúshimizben ary ketse 2-3 úı ǵana sala alatynymyzdy túsindik. Eń durysy – tanymal adamdar men halyq kómegin qoldana otyra úı salý boldy. «Jumyla kótergen júk – jeńil» dep beker aıtylmaǵan ǵoı. 9 mamyrda qurylys jumystary bastalyp ketti. Sol kezde bloger, vaınerlerdi shaqyra bastadyq. Olar áleýmettik jeli arqyly jaǵdaıdy túsindirip, halyqtan kómekke muqtaj otbasylarǵa kómektesý kerek ekenin aıtqannan keıin oqyrmandary tarapynan aqshalaı kómek kóbeıe bastady. Biz úsh baǵytta jumys isteı bastadyq. Birinshi top qurylys jumystarymen, ekinshi top úı alýǵa muqtaj jandardy izdeýmen, úshingi top mátin jazyp, qurylys jumystarynyń barysyn túsirip, ony áleýsmettik jelilerge ornalastyryp, qoldaıtyn adamdardy izdeýmen aınalysty. Bastapqy kezde qaıyrymdylyq qoryna 1 aı ishinde 150 myń teńge jınalsa, qazirgi ýaqytta 2 kúnde 10 mıllıon teńge jınalady. Munyń bári tanymal adamdardyń volonterlikpen aınalysýynyń arqasy.

SADAQANYŃ ÚLKEN-KІShІSІ BOLMAIDY


- Qaıyrymdylyq qoryna kelip túsken sadaqanyń eń az jáne eń kóp mólsheri qandaı?

- Eń azy 100 teńge, eń kóbi 4 mıllıon teńge. Sadaqanyń úlken-kishisi bolmaıdy. Bireý aqshalaı kómektesse, endi biri qolyndaǵy 3-4 mıllıon teńgege baǵalanatyn shveıtsarııalyq úsh saǵatyn berip, «Osyny satyp, aqshasyn qurylysqa jumsańdar» deıdi. Keıbir kásipkerler qurylys materıaldarymen kómeksetedi. Jalpy, asarlatý qazaq halqynda jaqsy jolǵa qoıylǵan. Bul dástúr – ejelden kele jatqan dástúr bolǵandyqtan, ony jandandyrý qıynǵa soqqan joq.

- Alǵash salynǵan úıge qandaı otbasy kelip qonystandy?

- 2019 jyly kúzde 4 bólikten turatyn úı salyp boldyq. Oǵan 4 otbasy qonystandy. Úıdiń ár bóligi 50 sharshy metr. Onyń ishinde qonaq bólme, jatatyn bólme jáne jýynyp-shaıynatyn bólmesi bar. Sol úıdiń bir bóligine qonystanǵan áıeldiń qursaǵynda 7 aılyq balasy boldy. Onyń basqa da birneshe balasy bar edi. Ol aıy-kúni jaqyndap qalǵanyna qaramastan jaldanyp ydys jýyp, tynbaı eńbek etip júrdi. Qıyndyqqa moıymaı, eńbek ete bilgeni úshin de oǵan osy úıdiń bir bóligi buıyrǵan bolar. 2019 jyldyń kúzinen bastap muqtaj otbasylarǵa úı satyp alyp berýdi qolǵa aldyq. Kómekke muqtaj otbasy úı qaı jerden kerek ekenin ózderi sheshedi, ıaǵnı úıdi mektepke, jumysqa jaqyn jerde ornalasqan jerden satyp bere bastadyq. Ol úı balanyń ata-anasynyń jáne úıdiń kenjesiniń atyna jazylady. Demek, úıdiń kenjesi 18 jasqa tolǵansha ata-ana úıdi sata almaıdy.

JUBAILAR BAR ÁŃGІMESІ TAÝSYLǴAN...


- Áleýmettik jelide qaıyrymdylyqpen aınalysatyndary týraly jazatyn ártúrli uıymdar bar. Qaı uıym adal eńbek etetinin, qaı uıymda nátıje jaqsy bolatynyn qalaı anyqtaýǵa bolady?

- Biz úı salý nemese úı satyp alý barysynda bolatyn barlyq protsess týraly esep beremiz. Áleýmettik jeli arqyly dál qazirgi kezde ne istelip jatqany týraly baıandap, foto, vıdeoesep salyp otyramyz. Odan keıin jumysymyzdyń nátıjesin, qansha qarajat jınalyp, ol nege jumsalǵanyn aıtamyz. Qaltańyzdan aqsha shyǵaryp, qaıyrymdylyq qoryna jiberer kezde osy nársege basa nazar aýdarý kerek.

- Bul ǵasyr – ózińdi tulǵalyq jaǵynan jan-jaqty damytýǵa múmkindik kóp ǵasyr dep oılaımyn. Bilim alý úshin, áldeneni meńgerý úshin aıshylyq alys jerlerge barmaı-aq – ǵalamtor arqyly meńgerýge jáne ony iske jaratyp, tabys tabýǵa bolady. Soǵan qaramastan ómirde óz oryndaryn taba almaı júrgen otbasylar, tipti synaqqa shadamaı ajyrasyp ketken otbasylar kóp. Munyń sebebi nede dep oılaısyz?

- Basty sebep – otbasylardyń ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolýlary. Mundaı jaǵdaıǵa tap boldyratyn sebepterdiń biri – erli-zaıyptylar arasyndaǵy ózara túsinistiktiń bolmaýy. Mundaı otbasylar áıeldiń nemese otaǵasynyń rólin, qundylyǵyn durys bilmeıdi. Kóbi otbasy qurýdy toı jasaý, saqına salý, bal aıyna barý dep oılaıdy, shyn máninde osy salt-joralǵylar ótkennen keıin baryp naǵyz otbasylyq ómir bastalady. Jas jubaılar kóp jaǵdaıda oǵan daıyn bolmaıdy. Bul usaq-túıek nárse bolyp kórinýi múmkin, biraq shyn máninde olaı emes.

JALǴYZDYQTAN QORQYP, ÚShІNShІ RET TURMYSQA ShYǴADY

- Sizder baspana syılaǵan otbasylardyń kóbi mundaı jaǵdaıǵa qalaı túsken?

- Men otbasylardy tolyqqandy jáne tolyqqandy emes otbasy dep ekige bólemin. Tolyqqandy otbasyda erli-zaıyptylar 15-20 jyl birge turǵan jáne 5-6 balalary bar. Jumystan shyǵyp qalýy, múgedek bolyp qalýy jáne basqa da sebeptermen er adam qaryzǵa kirip, ishkilikke salyna bastaıdy. Soǵan qaramastan olar ajyraspaı, otbasylaryn saqtap qalýǵa tyrysady. Olar úılengen kezde kúnderdiń bir kúni qoǵamdyq qorynan kómek alyp, ony búkil Qazaqstan kórip otyrady dep oılady ma? Oılaǵan joq, árıne.

Ekinshi jaǵdaı, keıbir otbasylardyń oılaý qabileti, sanasy tómen bolady. Mysaly, otaǵasy turaqtylyqty jaqsy kóredi. Kúzetshi bolyp ornalasyp, aıyna 50 alyp tursam jetedi dep oılaıdy, sol sebepti de ol otbasynyń turmystyq jaǵdaıy tómendeı beredi.

Úshinshi jaǵdaı, 5-6 balasy bar, kúıeýi qaıtys bolǵan jesirler bar. Biz olarǵa sózsiz kómektesemiz.

Tórtinshi jaǵdaı: ajyrasqan áıelder. 7-8 balasy bar jalǵyz basty analarǵa qatysty jurt «Ol ne sebepti kóp bala tapty?» dep oılaıdy. Kóp jaǵdaıda áıel 7-8 balany birneshe kúıeýden tapqan bolyp shyǵady. Ondaı áıelderdiń bilim deńgeıi tómen bolady. Ár turmysqa shyqqan saıyn bári jaqsy bolyp ketedi dep oılaıdy. Olar «Týysqandarǵa sálem bersem, úı jınap, tamaq pisirsem bári jaqsy bolady» dep senedi. Biraq onyń shańyraqqa birinshi nekedegi balalarymen kelgeni ata-enesi, kúıeýiniń týǵan-týysqandaryna jaqpaýy múmkin. Ondaı jaǵdaıda eki ottyń arasynda qalǵan er adam ishkilikke salynyp, qumar oıyndaryna áýestenip ketýi múmkin. Sóıtip erkek úıge keledi de áıeline «Sen aqymaqsyń. Seniń kesirińnen men jumyssyz qaldym!» dese, áıeli oǵan «Men emes, sen aqymaqsyń! Sen meni baqytty ete almadyń. Aldadyń!» deıdi. Osylaı bul áıeldiń eki kúıeýinen 4-5 balasy bolǵan kúıde jalǵyz qalady. Mundaı áıelder sengish bolady jáne jalǵyzdyqtan qorqady, sol sebepti úshinshi ret turmysqa shyǵady. Úshinshi kúıeýinen taǵy 1-2 bala týady. Ýaqyt óte kele ol úshinshi kúıeýi aldyńǵy nekeden týǵan balalaryn alalaıtynyn baıqaıdy. Sol kezde úshinshi ret ajyrasady. Mundaı kezde biz kómekke kelmesek, jaǵdaı ne bolary belgisiz. Mundaı kúıge túskenderine erli-zaıyptylar bir-birin kinálap jatady. Oǵan ekeýi de kináli ekenin túsingenshe ómirleri jaqsy jaqqa ózgermeıdi.

VAINERLER ARQYLY 5-10 MILLION QARAJAT JINALADY


- Siz ne úshin basqa emes, osy salaǵa bet burdyńyz? Ómirlik tájirıbeńizden sebep boldy ma?

- Meniń de ata-anam 1990 jyldary jyly ajyrasqan. Anam úısiz, aqshasyz, balalarymen jalǵyz qaldy. Ol tyǵyryqtan shyǵýǵa tyrysty, biraq qanshalyqty tyrysqany densaýlyq jaǵdaıynan, minezinen kórinis tapty. Áıel qylyqty, názik, meıirimdi bolýy kerek bolsa, anam turmystyń aýyrtpashylyǵyn óz moınyna alǵandyqtan boıynda er adamdarǵa tán minez paıda bola bastady. Mundaı jaǵdaıdy men jaqsy túsinemin.

- Vaınerler ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylarmen kezdesken kezde qandaı áserde bolady?

- Olardyń keıbiri bastapqyda «Ne isteýim kerek? Qansha teńge jınaý kerek? Men asyǵys edim, ýaqytym joq» dep turǵanmen, kómekke muqtaj otbasylardy kórgen kezde múlde basqa kúıge túsedi. Olarǵa «Mine, sen oqyrmandaryńdy kómekke shaqyrǵannan keıin 5 mıllıon teńge jınaldy» dep skrınshot jibergen kezde – qýanyp, qashan da osylaı kómektesip turýǵa daıyn ekenderin aıtady.

VOLONTERLERGE 5 KEŃES


- Jumys barysynda kóńilińizge qatty áser etip, júregińizdi dir etkizgen oqıǵalar bolyp turatyn shyǵar. Bir mysal aıtyp bere alasyz ba?

- Biz byltyr qazan aıynda 7 balasy bar jalǵyz basty ananyń jaldap jatqan úıine bardyq. Úıge kirgen kezde tabanym birden sýlanyp ketkendeı boldy. Kilemdi ashyp qalyp edim, jerden syz tartyp tur eken. Balalarynyń úlkeni oqýshy, kenjesi endi eńbektep júrgen bala. Ol áıeldiń eńbekqor bolǵany sondaı, kez kelgen jumysty isteı beredi. Qysta qudyqtan sý tasyp, qolyn sýyq sýmen jýatyndyqtan, bir qoly sal bolyp qalǵan. Ol soǵan qaramastan toqtap qalǵan emes. Tanystarynan qaryzǵa aqsha surap, qalanyń ekinshi shetindegi ashanalardyń birin jalǵa alǵan. Onda satylatyn barlyq tamaqty ózi daıyndaıdy. Bazarǵa baryp, jaramsyz ydys aıaqtardy surap alyp, ony jóndep, OLH-ke qoıyp satady. Al uly ony satyp alatyn adamnyń úıine velosıpedimen jetkizip salady. Osy jaǵdaı meniń esimde erekshe saqtalyp qaldy.

- Bıyl Volonterler jyly dep jarııalandy. Volonterlikpen aınalysýdy qolǵa alatyn adamdarǵa qandaı keńes beresizder?

- Birinshiden, nıet túzý bolýy kerek. Ýaqytyńdy Alla razylyǵy úshin qurban ete bilýiń kerek. Ekinshiden, kásibılik. Kóptegen volonter jobalar belgili bir nátıjege jetpeı jatyp jabylyp qalady, sebebi uıymdastyrýshylar sózben aıtqandaryn is júzinde júzege asyrýǵa qaýqary joq. Uıymdy qurǵan kezde kásibı mamandardy jınaý kerek. Úshinshiden, nátıje kórsetý. Metsenat nemese halyqtan kómekke aqsha suraý úshin aldymen jumys nátıjeńdi kórsetýiń kerek. Tórtinshiden, esep berip otyrý kerek.

ELBASY SABAQQA ARBAMEN BARYP, ShAHTADA JUMYS ІSTEGEN


- Ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylardy ómir súrip jatqan balalarǵa qandaı keńes aıtasyz?

- Múmkin qazir arzan pıdjak, jyrtyq aıaq kıim kıip júrgen bolarsyń. Ol úshin arlanba! Múmkin sende synyptastaryńmen birge qydyrý múmkindigi joq shyǵar. Ol úshin namystanýshy bolma! Elbasynyń ózi mektepke arbamen baryp, eńbek jolyn shahtada bastaǵan. Eń bastysy – armandaı bil, aldyńa aıqyn maqsat qoıa bil. Mektepke muǵalim «Jóndeý jumystaryna bári aqsha ótkizip qoıdy. Sen taǵy da ótkizgen joqsyń!» dese, «Muǵalim, mende aqsha joq. Nege báriniń kózinshe osylaı sóıleısiz? Nege ashýlanasyz?» dep aıt. Osyndaı jaǵdaıda balalardyń kóbi qatarynan qalyp bara jatqany úshin anasyn, ákesin kinálaıdy. Bul – durys emes. Osyndaı otbasynda ómirge kelse de, kózinde oty bar balalar da kóp. Mysaly, biz kómektesken otbasylardyń birindegi oqýshy qyz úı alǵannan keıin alǵys aıtyp, biz basqa otbasylarǵa úı alyp bergen kezde tort daıyndap ákeledi. Osyndaı jaǵdaılara kýá bolǵan kezde eńbegimiz dalaǵa ketpeıtinin túsinemiz.

- Suhbatyńyz úshin rahmet!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Zarına Qaharman

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT