+7 (701) 759 90 19
USD 418.67 EUR 507.64
RUB 5.71 CNY 64.74
Jańalyqtar

Asan Omarov: Abaı – rýhanı reformator

2020 jylǵy 10 qazan 09:46
Bólisińiz:
Asan Omarov: Abaı – rýhanı reformator

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqtyń oıshyl tulǵasy, birtýar perzenti Abaı Qunanbaıulyn san qyrynan zerttegen ǵalymdar az emes. Árqaısysy barynsha ashyp kórsetýge, taldap berýge umtylady. Saıyp kelgende, báriniń kózdeıtini Abaıdyń tereńdigin jáne urpaqqa silteıtin baǵyttaryn aıqyndap, jetkizý. Zertteýshi Asan Omarovpen áńgimelesip, Abaıdyń ǵylym men bilimge qatysty fılosofııasynyń taǵy bir aqıqatyna kóz júgirtýge tyrysqan edik.

Uqsas jańalyqtar
Atyraýlyqtar eń kóp oqıtyn ádebı kitaptar anyqtaldy Arystanbek Muhamedıuly belgili tulǵalardyń analary týraly kitap shyǵardy

Abaı adam bolýdy bilýi úshin balaǵa qandaı ǵylym-bilimdi úıretý kerektigin nusqaıdy jáne neni negizge alady?

Hakim Abaı «adam uǵylynyń minezderin» túbirinen zerttep-zerdelegen, sondaı-aq, onyń «adamshylyǵynyń kámálat tappaǵy» neden ekendigin anyqtap bergen has ǵulama. Qarapaıym tilmen aıtqanda, júrekke ımandylyq dánin ekken dıqanshy babamyz. Senseńiz, osy aqıqatqa kúmándiler kóp qazir. Sovettik kezeńde Abaı ádebıet sheńberinde qursaldy, sońǵy ondaǵan jyldar qazaq ǵylymy óship-sónýdiń az-aq aldynda tur. Sondyqtan Abaı dana, Abaı dara degenge: «Abaı fılosofııany bilip pe edi? Nesimen kemeńger? Asyra maqtap, ıdoldy qoldan jasadyq» desip tirese ketetinder kóptigi zańdylyq.

Abaıdyń fılosofııasy danalyq kómbesi, ásirese, «Tasdıq» (qazirgishe 38-shi qarasóz) atty eńbegi altyn sandyq. Ondaǵy tereńdik pen rýhanı-ıntellektýaldyq kúshke ǵajaptanasyń. Ol aspandaǵy temirqazyq juldyzy sııaqty kúlli adamzat órkenıeti damýyna adastyrmas baǵdarsham! Onyń dáleline tómende Abaıdyń bir ǵana tezısin taldap, talqyǵa salyp kóreıik. «Tasdıq»-tyń bissimilásin Abaı mahabbat uǵymynan bastaǵan, onan soń: «Qashan bir bala ǵylym-bilimdi mahabbatpen kókserlik bolsa, sonda ǵana onyń aty adam bolady « deıdi. Kórdińiz be, Abaısha adam bolý sharty – ǵylym-bilimge súıispenshilik. Sebebi, bilmekke qumarlyq taza jan qasıeti. Ekinshiden, «Ǵylym – Allanyń bir sıpaty, ol – haqıqat». Ǵylymnyń ıisi de joq el eshqashanda damı almaq emes. Abaıdyń ǵylymdy mahabbatpen kókseý – adamdyqtyń tuma bastaýy deýiniń bir astary osy arada.

Sonymen, adam bolýdy bilýi úshin balaǵa qandaı ǵylym-bilimdi úıretý kerek? Álemdik pedagogıka tirelgen túıindi Abaı bylaısha tarqatyp beredi: «Sonan soń ǵana Alla taǵalany tanymaqtyq, ózin tanymaqtyq, dúnıeni tanymaqtyq, óz adamdyǵyn buzbaı ǵana jálib mánfaǵat dáfǵy muzarratlarny (paıdalyny alý, zalaldydan qashý) aıyrmaqlyq sekildi ǵylym-bilimdi úırense, biler dep úmit qylmaqqa bolady». Keremet!

Danyshpan ustazdar álimsaqtan basyn qatyrǵan máseleniń túıini sheshilip jatsa, onan asqan danalyq jaryǵy bola ma? Sondyqtan bir aýyz tezısti talqyǵa salyp, ol týraly oıymyzdy ortaǵa salǵandy jón sanadyq.

Kórip otyrmyz, Abaı barsha ǵylym-bilim ataýlyny tórt arnaǵa jiktep, klassıfıkatsııalaǵan:

1. Alla taǵalany tanymaqtyq.

2. Ózin tanymaqtyq.

3. Dúnıeni tanymaqtyq.

4. Paıdaly men zalaldyny aıyrmaqlyq (is-áreket).

Tórttaǵandy júıeni durys taldaý mańyzdy. Jaratýshyny taný kerek, nege, onsyz pendeniń júregi jyly, kóńili ashyq bola almaıdy. «Ózin taný» she? Bul ilim adamnyń ózin rýhanı bolmys, ıaǵnı jan dep bilýi úshin kerek. Onsyz aqyly nurly bola almaıdy. Al, «dúnıeni tanymaqtyq» aıasyna kúlli tabıǵat, ıaǵnı Aı ústi (ǵarysh, juldyzdar álemi) jáne Aı asty jaratylys túgel kiredi. Dúnıeaýı ǵylymdar tirshilik lokomotıvi ekeni aıtpasaq ta aıan.

Sóıtip, atalǵan úsh tanymaqtyqta rýhanı jáne zattyq álemder tutas qamtylǵan. Balaǵa on segiz myń ǵalam úılesimin úıretetin, bolmys birligin bildiretin ǵylym-bilimniń úsh salasy osylar.

Ál-Farabı: «Áreketshil ıntellekt aldymen barlyqtyń eń kúrdelisin tanyp-biledi» deıdi (Fılosofskıe traktaty. – Almaty, 1970. – 37-bet). Bolmysty tanyp-bilýdiń rettiligi – kúrdeliden qarapaıymǵa qaraı eken. Mine, Abaı qoldanǵan tásil de osy («Tasdıq» traktatynyń mazmuny oǵan saıma-saı ekenin eskerte otyraıyq). Ǵylymı leksıkada bulaısha (joǵarydan tómen) oılaý tásili «dedýktsııa» degen atqa ıe.

Endi tórt satyly júıege qaıta oralaıyq. Úsh tanymaqtyqtan soń neni úıretý kerek? Abaı: «Paıdaly men zalaldyny aıyrmaqlyq sekildi ǵylym-bilimdi úırense» deıdi. Negizi, «aıyrmaqlyq» kúrdeli másele, muny qazaqtyń dertine, nadandyq háline Abaıdyń: «Jaqsy menen jamandy aıyrmadyń» («Qalyń elim, qazaǵym...») dep dıagnoz qoıǵanynan-aq ańǵarýǵa bolady.

Sóıtip, tereńine úńilsek, jaqsy menen jamandy aıyrýdyń tetigi – is-áreket, Abaı termıni boıynsha, qam-qaraket degen baılam týady. «Ne ekseń, sony orasyń» demekshi, is-áreketiń jaqsy bolsa, paıda alasyń, eger jaman bolsa, zalalǵa tap bolasyń. Durys pen burysty, obal menen saýapty aıyrý da tek adamnyń isinen bilinbek. Osyǵan shekti Abaıdyń «paıdaly men zalaldyny aıyrmaqlyq» degenin tek adamdyq tárbıe (etıka) dep túsinip, ony ómir súrý tártibi sheńberinde qarastyryp keldik. Bul jetkiliksiz. Onyń túbiri (genezısi) is-áreket dep bilsek qana Abaı ósıeti durys uǵylmaq.

Fılosofııalyq mańyzdy problema bul. Túsiniktemeleıik.

Áıgili úshkil (trıada) – Alla taǵala, adam jáne tabıǵat. Áýelgisi – Haq (máńgilik), ıaǵnı jan álemi, úshinshisi – halq (jaralys), ıaǵnı zattyq álem. Bul ekeýin biriktirýshi «kópir» – adam bolmysy. Adam balasy Jaratýshymen hám jaralyspen qarym-qatynasta. Já, ony qalaısha, qaıtip jasaıdy? Tek is-áreketi arqyly. Demek, qaraket qylý – turaqty sýbstantsııa. Al etıka (ekinshi aty – moral) turaqty emes, ol zamana aǵymyna beıimdelip otyratyn ózgermeli, ǵylym tilimen aıtsaq, aktsıdentsııalyq qasıetke ıe kategorııa.

«Dáleliń qaısy?» dersiz. Sýfızmniń klassıgi ımam Ǵazalı óziniń basty shyǵarmasy – «Ihıa» atty traktatynda aıtqan: «…Znanıe o potýstoronnem delıtsıa na Naýký povedenııa ı Naýký otkrovenııa. Pod posledneı ıa podrazýmevaıý to, chto trebýet tolko otkrytııa znanııa, a pod vtoroı – Naýkoı povedenııa – to, chto trebýet takje ı deıstvııa» (Ihıa ılm ad-dın. Orysshaǵa aýdarǵan V.Naýmkın. – M., 1980, – 275-bet).

Kelesi mysal, ál-Farabıdiń qııalyndaǵy qaıyrymdy qala turǵyndary, zeıin qoıyp oqysaq, izgi is-áreketke umtylýshylar. Qala basshysy, meıli, qalanyń qarapaıym turǵyndary deıik, bári de áreketshil ıntellekt ıeleri.

Abaıdyń ózine júgineıik. «Óziń úshin ıman keltirseń, já ınandyń, – deıdi oıshyl. – Ol ınanmaqtyǵyń qur ǵana ınanmaqtyqpen qalsa, saǵan paıda bermeıdi. Onyń úshin sen óziń ınanmaqtyǵyńnan paıda ala almadyń. Paıda alamyn deseń, paıda beredi, kámil ıman bolady». Baqsaq, ımandy bekitý de tek is-áreketpen. Onsyz kámil ıman da, ózge izgilikter de joq. Sol sııaqty Abaı: «Ǵumyr ózi – haqıqat» deıdi. Nege? Sebebi, qaraketshil adam bar, qaraketsiz adam joq, ıakı tiri ólik. Áıgili úsh qasıettiń biri – «ystyq qaırat» dep atalýy da osymen óz túsinigin tabady.

Sóıtip, tekseris nátıjesinde «paıdalyny alý, zalaldydan qashý» degen Abaı sóziniń mánisi – is-áreket ekendigi anyqtalyp otyr. Abaıdyń kórgisi kelgeni – qoǵamǵa paıdasy tıetin qareketshil urpaq. Paıdaly qareket (arabsha – «ǵamalýs-salıh») uǵymyna Abaı: «ıA dúnıeńnen, ıa aqylyńnan, ıa malyńnan ...bireýlerge jaqsylyq tıgizbek maqsatyń bolsyn» dep anyqtama beredi. Mine, úsh «tanymaqtyqty» oıshyldyń izgi is-áreketpen tolyqtyrýy jáne «óz adamdyǵyn buzbaı ǵana» dep eskertýi osymen óz túsinigin tabady.

Balanyń ǵylym-bilim úırenýi kórkem minez qalyptasýymen juptasýy shart. Abaı tezısi ekeýiniń birge órilýiniń, olardyń tutasqan sınteziniń kýási. Osy aıtylǵandar traktat kirispesin túsinýge jetkilikti sııaqty.

Sonymen, Abaı usynǵan júıede «Adam bol!» ıdeıasyn iske asyrýdyń teorııalyq negizi qalanǵan. Onyń «Abaı – rýhanı reformator» deýimizge myzǵymas arqatirektiń biri ekendigi de shúbásiz. Biraq ázirge túıe ústinen ot kósegen háldemiz. Abaı usynǵan kemel júıege sáıkes qaraket qyldyq dep maqtana almaımyz. Bótenniń qańsyǵyna qur eliktep, reforma jasaýdan kóz ashpaı kelemiz.

Abaıdy tanytý arqyly qazirgi qoǵamnyń dástúrli ulttyq sanasyna serpilis bere alamyz ba jáne qaı qyrynan túsindirgen durys dep esepteısiz?

Kúńkil kóp, «Abaı asyra madaqtaldy, qoldan kemeńger jasadyq» deıtin. Oǵan tosqaýyl tek ǵylymı izdenister ǵana. Sondyqtan Arıstotel men ál-Farabıdiń ǵylym-bilimdi júıege salǵan tájirıbelerin ekshep, zerdeleýge májbúrmiz. Komparatıvti ( salystyrmaly ) tásildi qoldanaıyq.

Arıstotel ǵylym-bilimdi úsh úlken topqa bólip jiktegen: teorııalyq, praktıkalyq hám shyǵarmashylyq dep. Birinshi top – fılosofııa, matematıka jáne fızıka, ekinshi top – etıka (moral) men saıasat, al, úshinshi top – óner, kásip jáne qoldanbaly ǵylymdar dep kórsetipti. Fılosofııa, falsafa desek te bolady, ózgeden joǵary. Nege? Oǵan Arıstotel «ol – barlyq ǵylymnyń basy» dep túsinik beredi. Fılosofııa – aqyl-oı men parasat ilimi, ózgesi «ıssledýıýt ne vechnye, a ve v otnoshenıı k chemý-to ı v nastoıaee vremıa» (Arıstotel. Metafızıka. – M., Mysl, 1976, t. 1. – 68-bet).

Qoryta kelgende, kóne grek ǵulamasy bylaı dep túıin túıedi: «Takım obrazom vse drýgıe naýkı bolee neobhodımy, nejelı ona, no – lýchshe net nı odnoı» (Sonda, 95-bet). Ózgeler qajettirek desek te, fılosofııadan qundy bola almaıtyny qalaı? Óıtkeni, ol túpki haqıqatty (Jaratýshy men jan álemin) tanytýshy ilim.

Arıstotel tujyrýynsha, álemniń paıda bolýynyń da, qozǵalystyń da eń alǵashqy sebebi bar, ol – Qudaı (Pervyı Sýıı). ıAǵnı Rýh, Sana alǵashqy, ıakı joǵarǵy, Materııa, Bolmys keıingi, ıakı tómengi.

«Allataǵalany tanymaqtyq» ilimin Abaı da aldyǵa qoıyp otyr.

Endigi rette «shyǵystyń Arıstoteli» atanǵan qypshaq dalasynyń týmasy ál-Farabı babamyzdyń eńbegine kóz salaıyq. Ol óziniń «Ǵylymdy klassıfıkatsııalaý týraly sóz» atty eńbeginde ǵylymdy bes túrge jiktegen eken: 1) til týraly ǵylym; 2) logıka (arabsha-mantyq); 3) matematıka; 4) fızıka jáne metafızıka; 5) azamattyq ǵylymdar jáne zań ilimderi.

Ǵulama atalǵan bes túrdiń árbirine kiretin ǵylym tarmaqtaryn tarqatyp aıtqan. Mysaly, matematıka ǵylymy aıasyna arıfmetıka, geometrııa, optıka, astronomııa, mýzyka, aýyrlyq jáne tıimdi tásilder týraly delingen jeti salany toptap árqaısysyna taldaý jasaǵan. Sóıtip, ál-Farabı júıesi ǵylymnyń sol zamanǵy salalary túgel qamtylýymen erekshelenedi.

«Sotsıalno-etıcheskıe traktaty» atty eńbeginde ekinshi ustaz atalǵan ǵulama: «Adamdy adam qylǵan es-aqyly (sanasy)» – dep kesip aıtqan (Atalǵan eńbek. – A., 1973, – 37-bet). Abaı: «Jandy haıýandardan aqyldy ınsandy (adamdy) jaratypty», «Aqyl – maǵlumdúr, ǵylymnyń bir aty ekendigi» jáne «Aqylmen bilmeı – ıman joq» dep bul tanymdy tolyqtyra túsedi. Biraq, aqyl zerek sáýleli bolsyn: «Aqylǵa sáýle qonbasa, Qaıýansha júrip kúneltpek».

Aqyl qýatymen adamnyń álemdi taný múmkindigi sheksizdigin moıyndaý – qos danyshpanǵa ortaq. Bul tanymdy senimnen (dinnen dep uǵyńyz) joǵary qoıǵandyq belgisi. Basqasha aıtqanda, ǵylymmen tapqan ıakını ıman ustazǵa erip qylǵan taqlıdı ımannan bıik.

Dinge ál-Farabıdiń bergen anyqtamasy qyzyq: «Relıgııa est narodnoe mırovozzrenıe, popýlıarnaıa, ýproennaıa ı obedostýpnaıa fılosofııa». Al, Qudaıdy aqylmen tanýdyń mánisi ózgerek: «Bojestvennaıa naýka»... vhodıt v grýppý teoretıcheskıh naýk ı bazırýetsıa na dovodah razýma, ıdet «pýtem dokazatelstv» (Izbrannye traktaty. – A., Ǵylym, 1994. – 64-bet).

Bul rette Abaıdyń: «Biz Jaratýshy emes, jaratqan kóleńkesine qaraı biletuǵyn pendemiz. ...Biz janymyzdan ǵylym shyǵara almaımyz, jaralyp, jasalyp qoıǵan nárselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip alatyn pendemiz» (45-sóz) degen tanymyn eske alsaq oryndy.

Sonymen, úsh ǵylymdyq júıege (avtory – Arıstotel, Farabı jáne Abaı) jasalǵan shaǵyn sholýdan shyǵar qorytyndy: Qudaıdy taný iliminiń orny tórde. Іlkide ony dedýktsııalyq oılaý metody degenbiz, ókinishke qaraı, osy zamanǵy ǵylymı progress súıengen metod – ındýktsııalyq oılaý (bolmysty tómennen joǵary qaraı zertteý), soǵan basymdyq berilgenin moıyndaýǵa týra keledi. «Sanany turmys bıleıdi» degen qaǵıdanyń kúsh alýy, ómirsheń bolýy osymen de óz túsinigin tabady.

Jaratýshy Ieni taný iliminiń orny nelikten tórde degen saýalǵa Abaı «Tasdıq» traktatynda naqtyly jaýap beredi. Bul eńbekte Alla taǵalanyń súbýtııa sıpattary arasynda ózgelerine «hareket beretuǵyn» – ǵylym men qudiret ekendigi alǵash ret ǵylymı negizde anyqtalǵan. Allanyń segiz sıpatynan: «Pendesinde de árbirinen óz hálinshe bar qylyp jaratypty» deıdi Abaı. Solardyń ishindegi bastysy – ǵylym, ıaǵnı adamǵa Qudaıdyń erekshe aqyl darytqandyǵy. Ekinshiden, kórkem esimderi boıynsha Jaratýshy «raqymdy, ǵadalátti» degen tujyrym jasaı kele, qudaıylyq osy úsh háslát (ǵylym, raqym, ǵadalát) ıesi bolý adamnyń kemeldený, ıaǵnı tolyq adam bolý sharty dep anyqtaý da – Abaı jańalyǵy. «Tasdıq» – qazaq falsafasynyń altyn sandyǵy hám álem oıynyń Everest shyńy bolmaǵy sodan.

Traktat kirispesindegi ǵylym-bilimdi úıretý júıesine qaıtyp oralaıyq. Joǵaryda bul júıe ozyq ári minsiz dep mysaldar aldyq. Ony qaıta túletý, tamyrynan tiriltý – Abaı enshisi deýge tolyq negiz bar (muny tııanaqtap jetkizý óz aldyna bólek taqyryp). Olaı bolsa, tórtkúl júıeni «Abaıdyń ǵylym-bilimdi úıretý zańy» dep atap, Farabı babamyz armandaǵan áreketshil ıntellekt tárbıeleýdi nege qolǵa almasqa?

Bul rette eskerter jáıt, «Alla taǵalany tanymaqtyq» degendi oqý-aǵartý júıesine teologııa, teosofııa nemese dintaný sııaqty bir pándi engizý dep uqsaq qatty jańylysqa urynamyz. Bil bul suhbatta qoǵamdyq sanany siresken ateıstik kózqaras tońynan aryltyp, jas urpaqqa «Qudaısyz qýraı da synbaıdy» degen dástúrli ulttyq sana, ulttyq tárbıe berý máselesin qozǵap otyrmyz. Sonda ǵana «Abaı joly» uǵymynyń ishin kórip, sáýlesin sezinetin bolamyz.

Abaıdyń tolyq adam deıtini bilim men tárbıeni boıyna qatar sińirgen urpaq bolýy kerek emes pe. Osyǵan qatysty Abaıdyń naqty qandaı paıymdaryn keltirýge bolady?

Batys álemi «Adam – eń basty qundylyq» dep jarııalap, adamgershilik qaǵıdattar qatań saqtalýyna qol jetkizdi. Áıtse de, «shirigen» uǵymynan aryla almady. Sebebi, Eýropa elderine Jaratýshysyz oılaý júıesi, ıaǵnı tek etıka jáne moral qundylyqtary arqyly ómir súrý qalyby tán.

Tek paıda tabý, baılyq ıesi bolýdy murat tutqan, ıaǵnı rýh tárbıesi álsiz qoǵamda Jaratýshy zańyna (meıirim men ádiletke) jol jabyq. Bul jaǵdaıda adamzat qaıtip bir baýyr bolmaq, azǵyndyq, qatigezdik azaımaq?

Reti kelgen soń aıtaıyq, tárbıesiz bilim alýdyń bir mysaly «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha shetelden bilim alǵan jas mamandar sııaqty. Otandyq oqý oryndary sol batystyq úlgige jaltaqtaǵan kóshirme esepti. Qudaıshylyq ta, ulttyq tárbıeniń de ıisi joq. Abaı «Qashyq bol!» dep úndegen zalaldy qaraketter aramshópteı qaýlap otyrǵany sol. Ózińiz de oılańyz, nege din fenomen, sebebi, adam Allaǵa muqtaj, Jaratýshy Ieni tanyp-bilý paryzy.

Osy turǵydan bilim berýdiń ózindik ulttyq úlgisin qalyptastyrý ózekti máselemiz. Sondaı-aq, gýmanıtarlyq ǵylymdar salasyn jańǵyrtýǵa, olardy túgeldeı jańa relske salýǵa asyǵaıyq.

Bul rette memleket basshysy Q.Toqaev: «Eń aldymen, bilim ıgerý. Biz búkil álemdi aqyl-oı men parasatty paıym arqyly ǵana moıyndata alamyz. Zaman talabyna saı bilim alý ıntellektýaldy ult qalyptastyrýǵa jol ashady. Ekinshi, tárbıe máselesi. Aqynnyń «Paıda oılama, ar oıla, talap qyl artyq bilýge» degen ósıetin árdaıym sanaǵa sińirý qajet», – dep kúrdeli kezeń tamyryn tap basyp, oqý-aǵartý júıemizge durys baǵyt berdi.

Demek, ulttyń ǵylym-bilimi damýy eń jandy másele! Sol ǵylym-bilim tárbıe berýmen ushtasqanda adamdyq qasıetter tolysyp, jetilýge múmkindik almaq. Uly Abaıdyń tolyq adam, úsh súıý ilimderine mán berý qajettigi mine osydan týady. «Abaı – rýhanı reformator» dep jar salýymyz da sonda shyndyqqa aınalmaq.

Qoryta aıtsam,Abaı danalyq oı-tanymdary – ómir súrýdiń Erejesi. Olardy zerttep-zerdeleý, ǵylymı taldaý qajettilik. Biraq, eń mańyzdysy – ómirde, tájirıbe júzinde qoldaný. Halqymyz rýhanı túlesin, ár qazaq adam degen atqa laıyq bolsyn! Sol úshin Abaı jolyna túseıik, qysqa ǵumyrdy meıirim, ádiletpenen súreıik, aǵaıyn, áıtpese joq.

Áńgimelesken Álimhan Qanatuly


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

#Bilim   #Ǵylym   #Ádebıet  
Bólisińiz:

Avtor:

Álimhan Qanatuly

Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT