Jekenge erip, qazaq malshylarynyń kóshi-qonymen tanysaıyq - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý
2022 jylǵy 29 mamyr 12:12

Jekenge erip, qazaq malshylarynyń kóshi-qonymen tanysaıyq - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Ankaradaǵy qazaq ǵalymyna «Alash» syılyǵy berildi - TRT

Ankaradaǵy Qajy Baıram Velı ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Gúljanat Qurmanǵalı Erdjılasýn «Alash qaıratkeri Barlybek Syrttanuly» medalimen marapattaldy, dep habarlaıdy «Túrkııa Radıo Teledıdar» aqparattyq agenttigi.

Atalǵan basylymynyń dereginshe, «Qyr balasy» qoǵamdyq qory Álıhan Bókeıhan atyndaǵy «Alash» ǵylymı-zertteý ınstıtýty Ǵylymı keńesiniń sheshimimen taǵaıyndalǵan marapat túrik elinde qazaq tarıhyn zerttep, nasıhattap júrgen qazaq qyzyna tabys etildi.

Aıta keteıik, Túrik eliniń elordasynda ǵylymı-zertteý jumysymen aınalysatyn Gúljanat Qurmanǵalı óziniń Túrkııada jaryq kórgen «Keńes dáýirindegi Qazaqstan tarıhnamasy: mıfter men shyndyq» atty kitabynda uly Alash qaıratkeriniń shyǵarmasyna oryn bergen.

Atap aıtatyn bolsaq, ol qazaqtyń alǵashqy Konstıtýtsııasynyń avtory Barlybek Syrttanulynyń «Qazaq eliniń ýstavy» dep atalatyn 4 bólim, 28 baptan turatyn eýropalyq stıldegi quqyqtyq-saıası mańyzy zor zań jobasyn túrik tiline aýdarǵan.

Gúljanat Erdjılasýn ǵylymı eńbeginde ony taldap, ýnıversıtetterdegi dáristerinde oqytyp, jas urpaqqa nasıhattaý arqyly Alash ıdeıasynyń Túrkııada tanystyrylýyna orasan zor úles qosyp keledi.

«1914 jyly aýyr naýqastan qaıtys bolyp, Alash avtonomııasynyń jarııalanǵanyn kóre almaı ketken Syrttanuly - til janashyry, aǵartýshy, pýblıtsıst, túrkitanýshy, shyǵystanýshy. Alash qaıratkeri zańger retinde tarıhta qalǵan mańyzdy eńbegi - Qazaq eliniń alǵashqy konstıtýtsııasyn 1911 jyly Peterborg qalasynda Alash kósemi Álıhan Bókeıhannyń tapsyrmasymen búrkenshik atpen jazyp shyqqan», - dep túıindeıdi TRT.

Qazaq-Ózbek shekaralyq keden beketteriniń ótkizý qabileti artady - «ÓzA»

Bul týraly osy aptada Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttiginde jarııalandy.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Ózbekstan men Qazaqstan shekaralyq keden beketteriniń ótkizý qabiletin arttyrýǵa kelisti. 26 ​​mamyrda Ózbekstan men Qazaqstannyń keden qyzmetteri arasynda beınekonferentsııa túrinde kezdesý ótken. Jıynǵa eki eldiń keden qyzmetiniń salalyq jáne aýmaqtyq departamentteriniń, sondaı-aq shekaralyq keden beketteriniń basshylary qatysty.

Onda keden beketteriniń áleýetin arttyrýdyń ózekti máseleleri jáne aldaǵy birlesken mindetter, keden beketterin rekonstrýktsııalaý jáne jańǵyrtý, ózbek-qazaq shekarasy arqyly ótetin júrgizýshiler men azamattarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý qarastyryldy.

«Búginde ózbek-qazaq shekarasynda 10 keden beketi men 2 kedendik baqylaý beketi jumys istep, kúnine orta eseppen 2700 kólik pen 7200 jolaýshy ótedi», - dep jazady ózbekstandyq BAQ.

Mońǵolııa qazaqtarynyń halyq ónerpazdary arasynda baıqaý ótedi - Kaznews

Apta sońynda Kaznews portalynda osyndaı mazmundaǵy aqparat jaryq kórdi.

Atalǵan BAQ-tyń málimetine súıensek, baıqaýdyń maqsaty - el arasynda umytylyp bara jatqan halyq án, kúılerin qaıta jańǵyrtyp, kópshiliktiń nazaryna usyný. Sondaı-aq el ishindegi daryndy azamattardy anyqtap, nasıhattaý.

Baıqaý el arasyndaǵy daryndy ónerpazdardy izdeý, anyqtaý, nasıhattaýǵa baǵyttalǵandyqtan, aımaqtyq mýzykalyq drama teatry, aýdandardyń mádenıet ortalyqtarynda jumys isteıtin kásibı ánshiler men kúıshiler qatysa almaıdy. Baıqaýǵa tek kámelet jasyna tolǵan qarapaıym azamattar qatysady.

Baıqaýdyń sharttary halyq jáne dástúrli án atalymyn negiz etken. Bul atalymǵa azamattar Mońǵolııa qazaqtarynyń halyq jáne dástúrli ánderin naqyshyna keltirip oryndaý talap etiledi.

Al kúı atalymy boıynshada Mońǵolııa qazaqtarynyń kúıleri men áýenderin dombyra, qobyz, sybyzǵy, syrnaı, t.b. ult aspaptarynyń súıemeldeýimen oryndaýy kerek.

«Jyrshy» dep atalatyn úshinshi atalymynda da Mońǵolııa qazaqtarynyń batyrlyq, tarıhı, ǵashyqtyq jyrlaryn maqammen oryndaý talap etiledi eken.

Atalǵan baıqaýdyń tórtinshi sharty - tańdalyp alynǵan týyndy halyq arasynda kómeskilenip, umyt bolyp bara jatqan án, kúı, jyr bolýy kerek.

Aıta keteıik, halyq ónerpazdary baıqaýynyń jeńimpazdary 1 shilde kúni anyqtalady.

Jekenge erip qazaq malshylarynyń kóshi-qonymen tanysaıyq – «Halyq gazeti»

Qazirgi ýaqytta zaman talabyna saı Qytaıdaǵy qazaq baqtashylary burynǵydaı túıemen kóship-qonyp júretin kóshpeli dástúrdi artqa tastaǵany belgili. Degenmen, osy kúnge deıin qazaqtyń kóshi-qon mádenıetiniń murageri retinde túıemen kóshýdi jalǵastyryp júrgen qandastarymyz da bar. Solardyń biri - Jeken Rasbaıuly. «Halyq gazeti» aqparattyq portalynda Jekenniń kóshi-qony týraly vıdeo aqparat jarııalanǵan eken. Qytaılyq qandasymyz bul vıdeo aqparatta qazaqtyń kıiz úıdi jyǵý, túıege júkti artý erejelerin qysqasha tanystyrǵan. Sondaı-aq, J. Rasbaıuly ultymyzdyń dástúrli kóshi-qon dástúri zaman aǵymynan qalyp qoımaı, jalǵasa berse degen armany bar ekenin aıtady.

Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, kóshi-qon Shyńjańdaǵy qazaq malshylary úshin kúndelikti turmystyń bir bóligi edi. Qazirgi ýaqytta qazaq malshylarynyń sol kóship-qoný ádet-ǵuryptary avtonomııalyq ólke deńgeıindegi materıaldyq emes mádenı muralar tizimine engizildi.



«Altaı aımaǵy, Býryltoǵaı aýdany, Kókaǵash eldi mekeninde turatyn Jeken Rasbaıuly ómiriniń kóp bóligin otbasymen birge qys qystaý, jaz jaılaýda ótkizgen, qazaqtyń kóshi-qon mádenıetiniń murageri. Búgin Jáken Rasbaıuly otbasy men tórt túligin, jaılaýdan kúzeýge qaraı kóshiredi. Qazirgi tańda kóptegen malshylar kóshi-qon úshin motorly kólik paıdalana bastasa da, Jeken osy bir dástúrli kóship-qoný mádenıetin qorǵaý qajet dep sanaıdy», - dep jazady Qytaıdyń «Halyq gazeti».

Iran men Qazaqstan arasyndaǵy ekijaqty qarym-qatynastar keńeımek – Parstoday

Bul týraly osy aptada Irannyń Parstoday aqparat agenttigi habarlaǵan bolatyn.

Irannyń Ónerkásip, ken jáne saýda mınıstri Seıed Reza Fatemı Amın dúısenbi kúni Qazaqstannyń Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri ári Premer-mınıstriniń orynbasary Baqyt Sultanov kezdesýinde eki el arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq almasýlardy damytýdyń jol kartasyn ázirleý qajettigi aıtyldy.

Irandyq BAQ-tyń dereginshe, Baqyt Sultanov Irannyń logıstıkalyq múmkindikterin paıdalaný arqyly Transkaspıı dálizin nyǵaıtýdy kózdeıtinin málimdegen.

Aıta keteıik, Kaspıı teńizindegi kórshiles Iran men Qazaqstan qurlyqtaǵy shekarasy bolmaǵanymen, eki eldiń de ekonomıka men saýdanyń, energetıkanyń, ónerkásip pen aýyl sharýashylyǵynyń jáne basqa da salalarda joǵary múmkindikteri men áleýeti bar. Sondyqtan Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıingi sońǵy onjyldyqtarda ekijaqty qarym-qatynastardy keńeıtýge únemi mán berip keledi.

«Qazaqstan Ortalyq Azııadaǵy eń iri memleket, munaı men gaz óndirý men eksporttaýdan basqa, mıneraldy eksport sııaqty basqa salalarda da joǵary orynǵa ıe. Iran da Ortalyq Azııanyń osy uly elimen qarym-qatynasyna erekshe mán berip, ony múmkindiginshe keńeıtý qajettigin únemi qýattap keledi. Eki el arasyndaǵy qarym-qatynastyń mańyzdy oqıǵalarynyń biri ótken jyldardaǵy qazaqstandyq munaıdy Iranmen aıyrbastaý boldy. Baqyt Sultanovtyń Tehranǵa sapary jáne Irannyń joǵary laýazymdy tulǵalarymen, sonyń ishinde Vıtse-prezıdent Mohammad Mohbermen kezdesýi qarym-qatynastardy odan ári damyta alady», - dep jazady Irannyń Parstoday aqparat agenttigi.


Uqsas jańalyqtar

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT