Muǵalimge qurmet te, mártebe de qajyrly eńbekpen keledi – Dámetken Baenova
2021 jylǵy 2 qazan 18:36

Muǵalimge qurmet te, mártebe de qajyrly eńbekpen keledi – Dámetken Baenova

ORAL. QazAqparat – Muǵalimge qurmet te, mártebe de qajyrly eńbekpen keledi. QazAqparat tilshisine suhbat bergen respýblıkalyq «Úzdik pedagog» baıqaýynyń jeńimpazy, oblystyq daryndy balalarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan aqparattyq tehnologııalar mektep-lıtseı-ınternatynyń fızıka páni muǵalimi Dámetken Baenova osylaı dedi.

-Bıyl «Úzdik pedagog» baıqaýynda ozyp shyǵyp, tańdaýlylar qataryna ilindińiz, bul da Muǵalimder kúnine oraı jasalǵan qurmet dep biletin shyǵarsyz?

- «Úzdik pedagog» baıqaýy 2012 jyldan beri qaraı úsh kezeńmen (aýdandyq, oblystyq, respýblıkalyq) ótkizilip keledi. Baıqaýdyń sharttary men krıterııleri, qatysýshylarǵa qoıylatyn talaptar óte joǵary, muǵalimniń kásibı qyzmetiniń barlyq qyrlaryn jan-jaqty zertteýge, saraptaýǵa negizdelgen. Úsh kezeńnen súrinbeı ótken myqtylar ǵana Muǵalimder kúni merekesi qarsańynda «Úzdik pedagog» atanyp, qurmetke bólenedi, mártebege ıe bolady. Demek, qurmet te, mártebe de qajyrly eńbektiń nátıjesimen keledi. Bázbireýler oılaǵandaı, bul marapat bilim berý uıymdary usynysymen berile salatyn marapat emes. Meniń osy baıqaýda ozyp shyǵyp, tańdaýlylar qataryna ilinýim – bul 42 jyl boıy shyǵarmashylyqpen, izdenispen, úzdiksiz jasaǵan kásibı qyzmetimniń jemisi. 65 jastaǵy zeınetker ustaz bolsam da, jeńimpaz atanýym bul konkýrsta shekteý joq ekendigin kórsetedi. Tek qatysýshynyń pedagogıkalyq ótili bes jyldan kem bolmaýy kerek.

-Oblystyq daryndy balalarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan aqparattyq tehnologııalar mektep-lıtseı-ınternatynda qaı kezden beri jumys jasap kelesiz, onyń basqa bilim ordalarynan basty erekshelikter qandaı?

-Men bul mektepte 2010 jyldan beri fızıka páni muǵalimi bolyp jumys jasaımyn.

Mundaı mektepter elimizdiń barlyq aımaqtarynda bar. Onyń basty erekshelikteri mynada.

Birinshiden, oblystyq mártebesi bar mektep bolǵandyqtan, tikeleı oblystyq bilim basqarmasynyń quzyrynda. Ekinshiden, oblystyń daryndy balalary ár oqý jylynyń mamyr aıynda respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq «Daryn» ortalyǵy uıymdastyratyn qabyldaý emtıhandarynyń qorytyndysy boıynsha 7-synypqa mektepke qabyldanady jáne shalǵaı aýdandardan kelgen oqýshylardyń ınternatta tegin jatyp, bilim alýyna barlyq jaǵdaı jasalǵan.

Úshinshiden, aqparattyq-tehnologııalar lıtseıi bolǵandyqtan, matematıka, fızıka, hımııa, bıologııa jáne ınformatıka pánderi tereńdetilip oqytylady.

Tórtinshiden, mekteptiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy qazirgi zamanǵy oqytý talaptaryna tolyqtaı sáıkes. Fızıka, hımııa, bıologııa, mýltımedııalyq birneshe kabınetter, tsıfrlyq zerthanalar, robototehnıka zerthanasy jumys jasaıdy.

Besinshiden, 10-11 synypta oqýshynyń tańdaýy boıynsha beıindik pánder anyqtalyp, beıindik oqytý júzege asyrylady.

Altynshydan, daryndy balalarmen jumys jasaýdyń erekshelikteri men ol jumystardy uıymdastyrýdyń júıesi men baǵyty qalyptasqan.

Jetinshiden, «Daryndy balaǵa – daryndy ustaz» qaǵıdasy men ustanymy qashanda mańyzdy. ıAǵnı daryndy balanyń qabileti jan-jaqty ashylýy úshin ustazdyń da bilim-biligi joǵary deńgeıde bolýy shart.

-Qyryq jyldan astam jumys ótilińiz bar eken. Endeshe, óz tájirıbeńizben bólisseńiz?

- Sizdiń bul saýalyńyz meniń kópshilik áriptesterimniń kókeıinde júrgen «Úzdik pedagog» ataǵyn alý úshin ne isteý kerek? degen suraqpen úndesetin tárizdi. Sonymen, men qalaı «Úzdik pedagog» atandym?

Baıqaý sharttaryna sáıkes 1-bólimde úsh sabaqtyń beınejazbasyn jasadym, «Meniń júregimdegi mektep» taqyrybyndaǵy tehnıkalyq sharttarmen sáıkesetin 1 mınýttyq beınerolık jáne «Pedagogıkalyq sheberlik tárbıe men oqytý óneri retinde» taqyrybyndaǵy esse (beınerolık pen esse taqyrybyn jyl saıyn Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi aıqyndaıdy) jazdym.

Ekinshi bólimde kórsetilgen qurylym boıynsha portfolıo daıyndadym. Portfolıoda kásibı qyzmetimniń kórsetkishterin tórt baǵyt boıynsha usyndym. 1-baǵyt boıynsha ózim týraly jalpy málimet berdim, onda marapattarym tolyqtaı qamtylǵan.

2-baǵyt boıynsha pedagogtik qyzmetimniń sońǵy bes jyldaǵy monıtorıngin jasadym.

3-baǵyt boıynsha ǵylymı-ádistemelik qyzmetimdi baıandaıtyn naqty faktiler men qujattarǵa negizdelgen barlyq aqparatty usyndym.

4-baǵyt boıynsha sabaqtan tys qyzmetimdi (oqýshylardyń shyǵarmashylyq jumystaryn, beınetaspaǵa jazylǵan pikirlerdi, Qaratóbe aýdanyndaǵy bilim berý isi týraly «Іzgilikti iz» dep atalatyn tarıhı-tanymdyq anyqtamalyqty qurastyrýǵa qatysqanymdy, Jaıyq óńiriniń aıtys ónerine qosqan úlesim týraly) kórsettim.

-Meıram kúni shákirtterińizden ne kútesiz?

-Meniń aldy Aq Jaıyq óńirine tanymal, ár salada qyzmet atqaryp júrgen shákirtterim óte kóp. Mysaly, qala ákimi Abat Shynybekov, jýrnalıst Ertaı Bımuhanov – shákirtterim, ekeýi bir synypta oqydy, men olardyń synyp jetekshisi boldym. Ertaıdy aıtys ónerine baýlyǵan ustazymyn. Meıram kúni shákirtterimnen ystyq yqylas pen iltıpatqa, qurmetke, jyly lebizge, alǵysqa toly quttyqtaýlar kútemin. Sansyz quttyqtaýlardy qabyldaýdamyn. Ustazǵa osydan artyq abyroı joq dep oılaımyn.

-Muǵalim mártebesin kóterý baǵytynda áli de ne jasalý kerek dep oılaısyz?

-Memlekettik deńgeıde «Muǵalim mártebesi týraly» zań qabyldanyp, zań tetikteri birtindep iske qosylyp jatyrǵanyn baıqaımyz. Budan artyq ne jasalýy kerek, zańnyń ár baby, tarmaǵy praktıkada oryndalyp otyrsa, jetkilikti jáne eshbir zań eldiń barlyq muǵalimine mártebe alyp bere almaıdy dep oılaımyn. Muǵalimniń tulǵasy men bedeli qalaı qalyptasady? Muǵalimniń tulǵasy óz pánin, mamandyǵyn sheksiz jaqsy kórip dáripteýinen, shákirtke jan-tánimen qyzmet etýinen, kıim kıisi, júris-turysynan, sóıleý mádenıetinen, jalpy ishki mádenıetinen, kez kelgen problemanyń sheshimin taba alatyn quzyrettiliginen kórinedi jáne ony kishkentaı shákirttiń qyraǵy kózi birden baıqaıdy. Sóıtip tulǵasy arqyly bedel jınap, mártebege ıe bolady. Muǵalimge eshqandaı zań mártebe ápermeıdi, muǵalim óz mártebesin ózi qalyptastyrady. Meniń kóp jyldyq tájirıbemnen biletinim, muǵalim sol mártebesi men bedeli arqyly óz pánine qyzyqtyra otyryp oqyta da, tárbıeleı de alady.

Eske sala keteıik, budan buryn Ásel Ermentaevanyń ustazdyń abyroı-bedeli onyń ózine baılanysty ekenin aıtqanyn jazǵan bolatynbyz.


Jańalyqtar

MURAǴAT