Ustazdyń abyroı-bedeli onyń ózine baılanysty – Ásel Ermentaeva
2021 jylǵy 2 qazan 16:29

Ustazdyń abyroı-bedeli onyń ózine baılanysty – Ásel Ermentaeva

ORAL. QazAqparat – Ustazdyń abyroı-bedeli onyń ózine baılanysty. Bul týraly jýyrda respýblıkalyq «Úzdik pedagog» baıqaýynyń jeńimpazy atanyp, elge oralǵan Aqjaıyq aýdanyndaǵy Abaı atyndaǵy mektep-gımnazııanyń qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi Ásel Ermentaevamen QazAqparat tilshisi suhbattasqan edi.

-Ásel Satqanqyzy, Muǵalimder kúni qarsańynda dástúrli baıqaýda ozyp shyǵyp, óz salańnyń úzdigi atanyp otyrsyń, qutty bolsyn! Aldymen osy mamandyqty tańdaýyńa ne túrtki boldy, soǵan toqtalyp ótseńiz?

- Muǵalim bolýyma ata-anamnyń qoldaýy, mekteptegi ustazdarymnyń tamasha sabaqtary sebep boldy dep oılaımyn. Kishkentaı kezimizde mektepten kele sala, úıde muǵalim bolyp sabaq berip oınaıtynbyz. Ata-anamyzdyń tarapynan bul oıynymyzǵa qarsylyq bolmaıtyn. Búginde úıdegi úsh qyzdyń úsheýi de muǵalimbiz. Mamandyǵymyzdy maqtan etemiz. M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetinde belgili ádebıetshi ǵalym Serikqalı Ǵabdeshuly Sharabasovtyń tobynda bilim aldym. Men de sol kisiniń shekpeninen shyqtym dep aıta alamyn. Muǵalimdik jolymdy Aqjaıyq aýdandyq balalar shyǵarmashylyǵy ortalyǵynda qosymsha bilim berý pedagogi bolyp bastadym. 2010 jyldan beri ózim bilim alǵan altyn uıa mektebim – Abaı atyndaǵy mektep-gımnazııada qazaq tili men ádebıeti páninen dáris berip kelemin. Sondaı-aq dırektordyń beıindik oqytý jónindegi orynbasarymyn. 2015 jyly QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń alǵyshatymen, ótken jyly Qurmet gramotasymen marapattaldym. Oǵan qosa aýdannyń qoǵamdyq-saıası ómirine aýdandyq máslıhat depýtaty retinde atsalysyp júrmin.

-«Muǵalim – mekteptiń júregi» deımiz, osy oraıda ustazdyń maqsat-mindeti, abyroı-bedeli jóninde ne aıtar edińiz?

-Ustazdyń basty mindeti – adam tárbıeleý, shákirtin zaman talabyna saı bilimmen qarýlandyrý. Al muǵalimniń abyroı-bedeline kelsek, qazir muǵalim týraly qoǵamda san túrli pikir bar. Meniń oıymsha, ustazdardyń abyroıyn ustazdardyń ózderi asqaqtatýy kerek. Mamandyǵyna degen adaldyqty, oqýshylarǵa degen meıirimdi, bilim men úzdiksiz izdenisti aldyńǵy orynǵa qoısa, qoǵamnyń da kózqarasy oń bolary sózsiz.

-Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi retinde sizdi ne tolǵandyrady, tilimizdiń mártebesin kóterý úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?

-Árıne, til taǵdyry – el taǵdyry. Bul rette memlekettik til mártebesin kóterý baǵytynda az aıtylyp júrgen joq. Táýelsizdigimizdi ornyqtyra túsý úshin de ár qazaq óz tilinde sóılep, ata salt-dástúrin ustana bilse, sonyń ózi abyroı bolar edi. Ustaz retinde aıtarym, meni bárinen buryn kishkentaı búldirshinderimizdiń orys tilinde sóıleýi tolǵandyrady. Uıaly telefon arqyly orys tildi mýltfılmderdi qaraıdy, sodan balanyń tili, oılaýy - oryssha. Sondyqtan birinshi kezekte qazaqsha qyzyqty mýltfılmder, kontentter daıyndaýǵa kóńil bólinse deımin.

-Óz jumys-tájirıbeńizdi qalaı jetildirip júrsiz, qandaı ádebıetter, kitaptar, gazet-jýrnaldar janyńyzǵa jaqyn?

-Muǵalim bolý - ómir boıy oqý, izdený. Ózim kitap oqyǵandy jaqsy kóremin. Pedagogıkalyq, kórkem ádebı kitaptardy úzbeı oqımyn. Jýyrda ǵana Nesipbek Dáýtaıulynyń «Kisi ıesi» kitabyn oqyp shyqtym. Qazir Shyńǵys Muqannyń jetekshiligimen shyqqan «Kóshbasshylyq» kitabyn oqyp jatyrmyn. «Egemen Qazaqstan» gazetinen qol úzip kórgen joqpyn. «Ulan» gazetin mindetti túrde alamyn, óıtkeni jasóspirimderdi búginde ne qyzyqtyratynyn, olardy ne tolǵandyratynyn bile alamyn. Gazet-jýrnaldardy oqyǵanda, sabaqty josparlaýǵa tamasha ıdeıalar týyndaıdy.

-Sońǵy jyldary muǵalimderdiń eńbekaqysy kóterildi, bul qalaı áser etti?

-Naryq zamanynda eńbekaqynyń kóterilýi – qýanyshty jaǵdaı. Muǵalimniń alańsyz jumys isteýine áleýmettik jaǵdaıy da áser etetini sózsiz. Biz úshin bul - úlken qoldaý. Memleket qamqorlyǵyn sezinip otyrmyz.

-Pandemııaǵa baılanysty onlaın oqýdan offlaınǵa kóship jatyrsyzdar, olqylyqtardyń ornyn toltyrý baǵytynda ne jasalyp jatyr?

-Eń aldymen oqýshylarǵa emotsıonaldy qoldaý kórsetý mańyzdy. Sodan keıin olardyń bilimindegi olqylyqtardy joıý úshin qaıtalaý jumystaryna basa mán beremiz. Qazirgi oqý baǵdarlamalary shıyrshyq qaǵıdatymen júrgiziletindikten, sabaq ústindegi qaıtalaý jumystar tıimdi. Oǵan qosa qajettiligine qaraı qosymsha sabaqtar ótkiziledi.

-Aldaǵy arman-maqsattaryńyz qandaı?

-Muǵalim bolǵan soń, bizdiń arman-maqsattarymyz da negizinen osyǵan baılanysty. Eń bastysy, shákirtterimiz tereń bilim alyp, qalaǵan mamandyqtaryn meńgerip, ómirden óz oryndaryn tapsa, ustazǵa osydan artyq baqyt bolmasa kerek. Aldaǵy ýaqytta óz bilim-biligimdi jetildire otyryp, oqýshylarmen birlesip týǵan til, ádebıetimizdi súıýge jeteleıtin jobalardy oılastyryp, júzege asyrsam deımin.


Jańalyqtar

MURAǴAT