+7 (701) 759 90 19
USD 425.07 EUR 494.14
RUB 6.06 CNY 66.55
Jańalyqtar

Kenesarynyń myltyǵy Omby ólketaný murajaıynda saqtaýly - Reseı tarıhshysy

2021 jylǵy 18 shilde 11:40
Bólisińiz:
Kenesarynyń myltyǵy Omby ólketaný murajaıynda saqtaýly - Reseı tarıhshysy

OMBY. TASS-QazAqparat – Qazaqtyń sońǵy hany Kenesary Qasymulynyń qarýy Omby tarıhı-ólketaný mýzeıiniń arhıvinde saqtaýly. Bul týraly Omby tarıhshysy, óńirlik Ólketanýlyq aqparat ortalyǵynyń jetekshisi Alekseı Sorokın aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat TASS agenttigine silteme jasap.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev 30 maýsymda Máskeýde Reseı basshysy Vladımır Pýtınmen ótken kezdesýde odan Kenesary hannyń súıegin izdeýge jáne qaıtarýǵa kómek suraǵan bolatyn. Ol jaıynda Nazarbaevtyń baspasóz hatshysy Aıdos Úkibaı habarlaǵan edi.

Birqatar tarıhı derekter XIX ǵasyrda Reseı ımperııasyna qarsy kóterilis jasaǵan jáne Qyrǵyzstanda óltirilgen hannyń súıegi Reseı Federatsııasyna jiberilgenin kórsetedi.

Nazarbaevtyń ókiliniń aıtýynsha, Pýtın ony Reseı tarapynyń bul máselede kómek kórsetetinine sendirgen.

«Ólketaný murajaıynda XIX ǵasyrdyń ortasyndaǵy qazaq aqsúıekterine tıesili birneshe bilteli myltyq bar. Sonyń biri - bederli bilteli myltyq týraly murajaıdyń burynǵy qyzmetkerleri bul Kenesary hannyń myltyǵy ekenin aıtty. Al Orys Geografııalyq qoǵamynyń Batys-Sibir bóliminiń muraǵatynda general-gýbernator Kolpakovskıı (XIX ǵasyrda qazirgi Qazaqstan aýmaǵynda jáne Batys Sibirdiń bir bóliginde Reseı ımperııasynyń Dala general-gýbernatorlyǵyn basqarǵan Gerasım Kolpakovskıı) 1897 jyly murajaıǵa Kenesary hannyń myltyǵyn shynymen bergeni týraly qujat bar», - dedi Sorokın.

Onyń pikirinshe, murajaıǵa qazaqtyń sońǵy hanynyń myltyǵy berilgen dep aıtýǵa negiz jetkilikti.

«Kolpakovskıı - Qazaqstandaǵy asa qurmetti adam, Vernyı qalasynyń negizin qalaýshylardyń biri (qazirgi Almaty), Orta Azııany zertteýshi jáne kóptegen jarııalanymdardyń avtory. Ol ólketaný murajaıyna biraz eksponattar bergen, ol kezde murajaı Orys geografııalyq qoǵamynyń Batys Sibir bóliminiń murajaıy boldy»,-dedi ólketanýshy.

Ol qazir murajaıda saqtalǵan molynan áshekeılengen myltyqtardyń qaısysy hanǵa tıesili ekenin naqty aıtý múmkin emes ekenin atap ótti.

«Revolıýtsııa boldy, barlyq jazbalar eski kitaptarda boldy, kelip túsken eksponattardyń qalypty sanaǵy Uly Otan soǵysynan keıin júrgizile bastady», - dep túsindirdi Sorokın.

Kenesarynyń súıegin izdeý

Kenesary Qasymuly Qazaq handyǵynyń sońǵy hany boldy. Ol 1837 jyldan 1847 jylǵa deıin sozylǵan qazaq halqynyń Reseı ımperııasyna qarsy eń iri kóterilisin basqardy.

1847 jyly sáýirde ol Qyrǵyzstan aýmaǵynda óltirildi. Keıbir málimetter boıynsha, hannyń basy Batys Sibirdiń general-gýbernatory Petr Gorchakovqa Ombyǵa jiberilgen.

Alaıda Sorokınniń aıtýynsha, buǵan eshqandaı qujattyq dálel joq.

«Andreı Fedorovıch Palashenkovtyń (1943-1957 jyldary Omby ólketaný murajaıynyń dırektory) úzindi kóshirmelerinde keıbir eskertpeler bar, biraq úzindi kóshirmeler jasalǵan túpnusqa mátin tabylǵan joq», - dep naqtylady ólketanýshy.

Sorokınniń pikirinshe, eger hannyń bas súıegi Ombyda bolsa, onda ol revolıýtsııa, azamat soǵysy kezinde, sondaı-aq Omby muraǵaty men murajaıy birneshe ret kóshken kezde joǵalǵan.

«Jalpy, bassúıek Ombyda bolǵan dep sanaýǵa jetkilikti negiz joq. Palashenkovke qurmetpen qaraımyn, biraq ol bassúıek týraly naqty derekterdi emes, áldebir ańyzdy jazǵan», - dep qorytyndylady Sorokın.


Foto: omsklib.ru

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıaýlym Altynbek

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059

MURAǴAT