+7 (701) 759 90 19
USD 425.75 EUR 499.32
RUB 5.85 CNY 65.88
Jańalyqtar

Álemdik munaı óndirý bıylǵy jyldyń ortasyna qaraı  jyldam qarqynmen ósedi – Ulttyq bank

2021 jylǵy 15 maýsym 18:17
Bólisińiz:
Álemdik munaı óndirý bıylǵy jyldyń ortasyna qaraı  jyldam qarqynmen ósedi – Ulttyq bank

NUR-SULTAN. QazAqparat - Elderdiń vaktsınalaý jáne qarjylyq qoldaý jónindegi belsendi saıasaty, bir jaǵynan, álemdik ekonomıkany tez qalpyna keltiredi, ekinshi jaǵynan baǵanyń ósýin jedeldetýge jáne damyǵan elderde yntalandyrý sharalarynyń neǵurlym jyldam qysqarýyna baılanysty birqatar táýekelderdi iske asyrý yqtımaldyǵyn arttyrady.

Uqsas jańalyqtar
Memleket basshysy Aqtaýda kommýnaldy jáne kóterme bazarlar salýdy tapsyrdy «Bastaý Bıznes» arqyly 55 myń adam óz kásibin ashty – Abylaı Myrzahmetov Jeńis Qasymbek Qaraǵandy oblysynyń qoǵamdyq keńesi aldynda esep berdi

Bul týraly QR Ultyq bankiniń aqsha-kredıt saıasatyna qatysty baıandamasynda aıtylǵan.

Álemdik ekonomıkanyń ósýi boıynsha halyqaralyq uıymdardyń boljamdary aıtarlyqtaı ósý jaǵyna qaraı qaıta qaraldy. Oǵan álemdegi epıdemıologııalyq jaǵdaıdyń jaqsarýy, sondaı-aq yntalandyrý sharalaryn iske asyrý aıasynda birqatar iri elderdegi aǵymdaǵy ekonomıkalyq ósýdiń kúsheıýi yqpal etti. Sonymen qatar, Úndistanda nemese vaktsınalaý baıaý qarqynmen ótetin nemese tipti qoljetimdi emes basqa elderde epıdemıologııalyq jaǵdaı odan ári nasharlaǵan jaǵdaıda álemdik ekonomıkanyń qalpyna kelýi uzaqqa sozylýy múmkin. Sonymen qatar, álemdik ekonomıkanyń neǵurlym tez qalpyna kelýi álemdegi geosaıası shıelenistiń kúsheıýimen, sondaı-aq saýda soǵystarynyń qaıta jandanýymen shektelýi múmkin. Joǵaryda atalǵan oń faktorlardy eskere otyryp, HVQ 2021 jyly álemdik ekonomıkanyń ósýi boıynsha baǵany 5,5%-dan (j/j) 6,0%-ǵa (j/j) deıin kóterdi.

Burynǵydaı damyǵan eldermen salystyrǵanda damýshy ekonomıkalardyń neǵurlym jyldam ósýi kútiledi. 2022 jylǵa da baǵa jaqsardy, alaıda 2021 jylǵa qaraǵanda baıaý ósý kútilýde (2022 jylǵa arnalǵan boljam 4,2%-dan (j/j) 4,4%-ǵa(j/j) deıin kóterildi). Nátıjesinde, osy jyldyń basynda kóptegen Eýropa elderinde vırýstyń taralýyna baılanysty shekteý sharalary uzartylǵandyqtan, sondaı-aq vaktsınalaý protsesiniń baıaýlaýyna baılanysty 2021 jylǵy birinshi toqsanda EO elderi ekonomıkalarynyń tómendeýi baıqaldy. 2021 jylǵy ekinshi toqsannan keıin jaǵdaı edáýir jaqsarady dep kútilýde, bul vaktsınalaý baǵdarlamalaryn óristetýmen, sondaı-aq kóptegen karantındik shekteýlerdi alyp tastaýmen birge júred

Degenmen, AQSh pen Qytaıǵa qaraǵanda eýropalyq ekonomıkalardyń kópshiligi daǵdarysqa deıingi óndiris kólemine, kem degende, 2022 jyldyń basyna deıin qol jetkize almaıdy dep kútilýde. Jyl basyndaǵy ekonomıkalyq belsendiliktiń tómen serpinine baılanysty Consensus Ecs 2021 jyly EO ekonomıkasynyń ósý boljamyn 4,1%-dan (j/j) (2021 jylǵy 8 aqpandaǵy aldyńǵy baǵalaý) 4,0%-ǵa (j/j) deıin azaıtty (1-grafık). Bul rette 2022 jylǵa deıin baǵalaý 4,0%-dan (j/j) 4,1%-ǵa (j/j) deıin jaqsartyldy.

Qytaı ekonomıkasy 2021 jyldyń birinshi toqsanynda ótken jyldyń tómen bazasy aıasynda joǵary ósý qarqynyn kórsetti. Bul nátıje aıaqtalady dep kútilýde jáne 2021 jyldyń ekinshi toqsanynan bastap Qytaı ekonomıkasy neǵurlym qalypty dınamıkamen sıpattalady, bul qazir bólshek saýda, ınvestıtsııalar jáne ónerkásiptik óndiristegi ósýdiń kúrt baıaýlaýymen rastalady. Qazirgi ýaqytta taýar jetkizilimderimen jáne shıkizat taýarlaryna shyǵyndardyń ósýimen baıqalatyn problemalar saqtalǵan jaǵdaıda ekonomıkalyq belsendilikke qysym kúsheıýi múmkin.

Koronavırýs pandemııasynyń saldarymen kúresý aıasynda ótken jyly memleket tarapynan engizilgen qarjylyq yntalandyrýdyń qysqarýy qosymsha tejeýshi faktor bolýy múmkin. Ekonomıkalyq ósý álemdik ekonomıkanyń qalpyna kelýi aıasynda eksporttyń odan ári ulǵaıýymen, sondaı-aq eldegi joǵary ınvestıtsııalyq belsendilikpen qoldaý tabatyn bolady. Consensus Ecs. Qytaı boıynsha 2021 jylǵa arnalǵan boljamdy 8,4%- dan (j/j) 8,7%-ǵa (j/j) deıin jaqsartty (1-grafık). 2022 jylǵa arnalǵan boljam 5,5% (j/j) deńgeıinde ózgerissiz qaldy. Consensus Ecs boljamy boıynsha Reseı ekonomıkasy 2021 jyly 3,1%-ǵa ósedi (j/j) (2021 jylǵy 18 qańtardaǵy aldyńǵy baǵalaý-2,8%-ǵa ósedi (j/j)) (1-grafık). Munaıdyń neǵurlym joǵary álemdik baǵasy, sondaı-aq ınvestıtsııalyq belsendiliktiń kútiletin kúsheıýi ósýdiń basty draıverleri bolady.

Ekinshi jaǵynan, ekonomıkalyq belsendiliktiń boljamdy qalpyna kelýi OPEK+ jańartylǵan kelisiminiń aıasynda munaı óndirýdi baıaý ósirý nátıjesinde taý-ken óndirisi men eksporttyń baıaý ósýimen shektelýi múmkin. Qolda bar kiristerdiń kútiletin álsiz ósýine baılanysty, onyń ishinde monetarlyq jaǵdaılardyń kúsheıýine baılanysty ishki tutyný da tejeýshi áser etýi múmkin. Ekonomıkalyq belsendiliktiń tómendeý táýekelderi sońǵy ýaqytta qaıta bastalǵan geosaıası shıelenispen de baılanysty. 2022 jyly Reseı ekonomıkasy óziniń yqtımal deńgeıine oralady.

Consensus Ecs boljamyna sáıkes ekonomıkanyń ósý qarqyny., 2,7% (j/j) quraıdy (2021 jylǵy 18 qańtardaǵy aldyńǵy baǵalaý – 2,7%-ǵa ósý (j/j)). EO-da janarmaı baǵasynyń joǵary bolýyna baılanysty, karantındik shekteýler alynyp tastalǵannan keıin ishki suranystyń tez qalpyna kelýi, sondaı-aq ótken jyldyń sońynda birqatar Eýropa elderinde QQS mólsherlemesiniń tómendeýi aıasynda ınflıatsııa boljamy sál kóterildi. Inflıatsııa 2021 jyly shyńyna jetedi dep kútilýde, odan ári 2022 jyly baıaýlaıdy (2-grafık). Qytaıda ınflıatsııa boljamy da birshama kóterildi. Bazanyń áserinen tutyný baǵalaryna eń kóp qysym 2021 jyldyń sońynda bolady dep kútilýde. Alaıda, baǵanyń kútiletin údeýi naryqtaǵy usynystyń ósýine baılanysty ótken jyly shoshqa eti baǵasynyń ósýine qaraǵanda birshama qalypty bolady. 2022 jyly ınflıatsııa tejelgen kúıinde qalady (2-grafık). Kútýleri boıynsha óndirýshilerdiń baǵalary 2021 jyldyń ortasynda eń joǵary mánge jetkennen keıin, tómen bazanyń áseri taýsylǵan saıyn birtindep tómendeıdi.

Consensus Ecs. jańartylǵan boljamdaryna sáıkes, Reseıde tutynýshylyq ınflıatsııanyń jedeldeýi kútilýde. Baǵanyń boljamdy ósýi azyq-túlik pen shıkizatqa álemdik baǵanyń ósýine baılanysty syrtqy faktorlardyń úılesýine, sondaı-aq rýbldiń AQSh dollaryna odan ári qunsyzdanýyna baılanysty bolady. 2021 jyldyń ortasyna qaraı eń joǵary mánge jetkennen keıin baǵanyń ósý qarqynynyń birtindep baıaýlaýy boljanady. Degenmen, 2021-2022 jyldary ınflıatsııa targetteletin deńgeıden joǵary bolady (2- grafık).

Álemdegi epıdemıologııalyq jaǵdaıdyń jaqsarýy monetarlyq yntalandyrýdyń joǵarylaýymen birge jahandyq ınflıatsııalyq qysymnyń kúsheıýine ákeldi. Bul, óz kezeginde, iri ortalyq bankterdegi mólsherlemelerdi tómendetý tsıklin alyp tastaý boljanǵannan tezirek táýekelderdi arttyrady. Elderdiń vaktsınalaý jónindegi belsendi saıasaty álemdik munaı naryǵyndaǵy aǵymdaǵy jaǵdaıdyń jáne bolashaq damýǵa qatysty kútýlerge aıtarlyqtaı jaqsarýyna alyp keldi.

EIA baǵalaýy boıynsha munaıǵa suranys munaı usynysynan kem degende 2022 jyldyń basyna deıin alda bolady, bul munaı tapshylyǵynyń saqtalýyna sebepshi bolady. 2022 jylǵy birinshi toqsanǵa keıin suranysqa sáıkes keletin teńdestirilgen munaı naryǵyna ákeletin munaı jetkiziliminiń ulǵaıýy kútilýde (3-grafık). Halyqaralyq uıymdardyń boljamdary boıynsha munaıǵa jahandyq suranys bıyl ortasha eseppen táýligine 5-6 mln barrelge artyp, táýligine 96-98 mln barreldi quraıdy (4-grafık). Kóptegen elderde COVID-19-ǵa baılanysty shekteý sharalaryn alyp tastaý, áýe saparlarynyń qaıta bastalýy, sondaı-aq jazǵy maýsymnyń bastalýy jaqyn bolashaqta munaıǵa suranystyń aıtarlyqtaı ósýine ákeledi dep kútilýde. Tutynýdyń ósýine negizgi úles AQSh pen EO tarapynan kútiledi, onda vaktsınalaý deńgeıi 50%-ǵa jaqyndady. Boljamdyq kezeń ishinde munaıǵa suranystyń aıtarlyqtaı jyldam ósýine qaramastan, daǵdarysqa deıingi deńgeıge oralý tek 2021 jyldyń sońyna qaraı oryn alýy múmkin. Álemdik munaı óndirý bıylǵy jyldyń ortasyna qaraı neǵurlym jyldam qarqynmen óse bastaıdy (5- grafık). Munaı óndirýdiń ulǵaıýy, eń aldymen, shekteýlerdi birtindep jeńildetý týraly qabyldanǵan sheshimge baılanysty OPEK+ elderinde kútiledi. Munaı óndirýdiń ósý qarqynyn jedeldetý AQSh, Kanada jáne Brazılııada da kútilýde.

Atap ótetin oń faktorlarmen qatar iske asyrylýy jahandyq munaı naryǵynyń aǵymdaǵy jaı-kúıi men damý perspektıvalaryna teris áser etýi múmkin birqatar táýekelder bar. Birinshiden, Úndistanda jáne jalpy Azııada koronavırýs aýrýynyń tez ósýi erekshe alańdaýshylyq týdyrady. Sonymen qatar, álemdegi vaktsınalaý jetistikterimen qatar munaıǵa suranystyń maýsymdyq kenetten ózgerýi osy jaǵymsyz áserdi báseńdetedi. Sondaı-aq, qazirgi ýaqytta AQSh ákimshiligi Iranǵa engizilgen birqatar sanktsııalardy alyp tastaý múmkindigin qarastyrýda, bul saıyp kelgende munaı usynysyn arttyryp, baǵalarǵa tómen qysym kórsetýi múmkin. Sondaı-aq, qazirgi ýaqytta AQSh ákimshiligi Iranǵa engizilgen birqatar sanktsııalardy alyp tastaý múmkindigin qarastyrýda, bul saıyp kelgende munaı usynysyn arttyryp, baǵalarǵa tómen qysym kórsetýi múmkin. Táýekelderdiń taǵy bir tobyn mólsherlemeniń ósý tsıkline neǵurlym jyldam ótý aıasynda AQSh dollary baǵamynyń qalǵan álemdik valıýtalarǵa qatysty nyǵaıý múmkindigimen baılanystyrady. Bul táýekel aktıvterine, onyń ishinde munaıǵa suranystyń tómendeýine alyp kelýi múmkin.

Álemdegi aǵymdaǵy epıdemıologııalyq jaǵdaıdy jáne halyqaralyq uıymdardyń boljamdaryn nazarǵa ala otyryp, 2021 jylǵy ekinshi toqsannan bastap 2022 jylǵy tórtinshi toqsanǵa deıingi kezeńge arnalǵan makroekonomıkalyq boljamdardy ázirleý kezinde Ulttyq Bank ekonomıkany damytýdyń 3 stsenarııli: bazalyq, pessımıstik jáne optımıstik nusqalaryn qarastyrady. Bazalyq stsenarıı kezinde orta merzimdi kezeńde Brent markaly munaıdyń baǵasy barreline 60 AQSh dollaryn quraıdy dep boljanady. Optımıstik stsenarıı kezinde orta merzimdi kezeńde Brent markaly munaıdyń baǵasy barreline shamamen 65 AQSh dollaryn quraıdy dep boljanady, bul munaıǵa suranystyń turaqty ósýine jáne munaı tapshylyǵynyń saqtalýyna baılanysty. Pessımıstik stsenarıı kezinde orta merzimdi kezeńde Brent markaly munaıdyń baǵasy barreline 50 AQSh dollaryn quraıdy dep boljanýda, bul álemdegi epıdemıologııalyq jaǵdaıdyń kúrt nasharlaýyna, neǵurlym uzaq vaktsınalaýǵa, qarjy naryqtaryndaǵy qubylmalylyqtyń kúsheıýine, sondaı-aq munaı naryǵyndaǵy teńgerimsizdikke baılanysty bolady.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT