+7 (701) 759 90 19
USD 432.64 EUR 505.02
RUB 5.47 CNY 64.7
Jańalyqtar

Abaıdyń ata qonysy Jıdebaıdyń búgingi kelbeti

2020 jylǵy 10 tamyz 10:57
Bólisińiz:
Abaıdyń ata qonysy Jıdebaıdyń búgingi kelbeti

ÓSKEMEN. QazAqparat – Jer kindigi Jıdebaı dana Abaıdy keń dalasynyń tósinde aýnatyp ósirgen kıeli meken. Uly aqynnyń uly týyndylary ulanǵaıyr atyrapqa dál osy jerden taraǵany ras. Hákimniń turǵan úıi, qoldanǵan zattary saqtalǵan Jıdebaıdyń búgingi kelbeti qandaı? Buny QazAqparat tilshisine Jıdebaıdaǵy Abaı mýzeı úıiniń meńgerýshisi Nurjan Baıtós tanystyrdy.

Uqsas jańalyqtar
Arystyń zııaly qaýymy Abaıdyń aýylyna attandy

Shyǵys Qazaqstan oblysy Abaı aýdanynda ornalasqan Jıdebaı Qaraýyl ózeniniń jaıylmasynda jatqan shuraıly jer. Kezinde tobyqty rýynyń Jigitek atasy meken etken desedi. 19 ǵasyrdyń orta tusynda Jıdebaıdy aǵa sultan Qunanbaı Óskenbaıuly óz ıeligine alyp, qystaý saldyrǵan. Qazaqtyń bas aqyny Abaı 1880 jyly munda medrese saldyrypty. Qunanbaı dúnıeden ótken soń Jıdebaıdy hákimniń inisi Ospan ıemdengen.


«Al 1891 jyldan keıin qystaý Abaıdyń enshisinde boldy. Qazir Eýrazııanyń kindiginde turǵan osy jerde aqynnyń mýzeı úıi bar. Jylda Jıdebaıǵa elimizdiń túkpir-túkpirinen bólek shetelden de meımandar kelýde», - deıdi Nurjan Baıtós.


Bul aqyn ómiriniń sońǵy jyldary ótken qystaýy. Munda óz jobasymen arnaıy qala mádenıeti úlgisinde salynǵan úıi ornalasqan. Abaı ámeńgeri Erkejanmen osy Jıdebaıdaǵy qystaýynda turǵan.



«Kóz aldaryńyzda sol kezdegi et qaqtaıtyn, saqtaıtyn oryn. Bul bólmede turmysta paıdalanatyn keli, kelsap, qol dıirmen, kúbi, at ábzelderi, sharýashylyq quraldary, ańshylyq taqyrybyndaǵy ekspozıtsııa qoıylǵan», - deıdi Nurjan Baıtós.



Bul bólimde hakimniń Erkejanǵa syıǵa tartqan kúmis ertoqymy, General-gýbernator syıǵa tartqan úsh aýyzdy beren myltyǵy, Qunanbaı qajynyń taqııasy men kise belbeýi, Uljan ananyń óz balalaryn náreste kezinde qyrqynan shyǵarǵanda paıdalanǵan jez legeni men qazmoıyn qumany bar. Qabyrǵadan aqyn Abaıdyń 51 jasta uldary Aqylbaı men Turaǵuldyń ortasynda otyryp túsken fotosýretin kórýge bolady.


«Bul bólmede Abaı paıdalanǵan toǵyzqumalaq, doıby taqtalary, shaqshasy, esepshoty tur. Báıbishesi Dildániń jasaýymen kelgen tósegi de osynda», - dep túsindirdi mýzeı-úıiniń jetekshisi.



Osynda býtartpa peshi, samaýyrlar qoıylǵan. Úlken samaýyr aqynnyń 125 jyldyq mereıtoıyna mýzeıge syıǵa berilipti.


«Abaı, Shákárim keseneleri 1995 jyly aqynnyń 150 jyldyq mereıtoıyna oraı salynǵan. Saryarqa tósimen júzip kele jatqan alyp keme tárizdi. Ideıanyń avtory, bas arhıtektory Bek Ibraev, salýshy qurylysshy Saıyn Nazarbek. Bul jerde Abaı kenje inisi Ospanmen, Shákárim qajy uly Ahatpen jáne Ospannyń báıbishesi Erkejan jerlengen mazarlar kesheni ornalasqan», - deıdi Nurjan Baıtós.

Keshen ortasynda grek arhıtektýrasy úlgisinde amfıteatr salynǵan. Munda jyl saıyn respýblıkalyq Abaı-Shákárim oqýlary ótedi.



Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Talǵatjan Muhametbekuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT