+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Nurtóre Júsip etnostar birligi týraly: Daýlasýǵa bolady, jaýlasýǵa bolmaıdy

2020 jylǵy 27 aqpan 13:45
Bólisińiz:
Nurtóre Júsip etnostar birligi týraly: Daýlasýǵa bolady, jaýlasýǵa bolmaıdy

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip Qazaqstandaǵy etnosaralyq qarym-qatynas máseleleri týraly pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Onyń aıtýynsha, etnosaralyq qarym-qatynasty sóz etkende birinshi kezekte memlekettilik, táýelsizdik, otbasy qundylyqtary, adamı qundylyqtar, qazaqtyń salt-dástúrine qurmetpen qaraý, qazaqtyń tilin meńgerýge kóńil bólinýi kerek.

«Kóship ketken nemisterdiń ózi qazaqtyń salt-dástúrin áli umytpaı otyr. Óıtkeni, olar eldik qasıetimizge degen qurmetti kórsetip otyr. Ekinshi másele – aqparattyq turǵyda saýattylyq kerek. Aıtalyq, bir qylmystyq oqıǵa bolsa, dereý azamattyń aty men ulty kórsetiledi. Sosyn «oqıǵa», «qıkiljiń», «qaqtyǵys», «qyrǵyn» degen anyqtamalardy bergende barynsha abaı bolǵan durys. Máselen, «Qordaı qyrǵyny» dep jazyldy. BAQ ókilderine osyndaı tótenshe jaǵdaılardy jazyp kórsetý daǵdyrlaryn úıretý kerek», - dedi Nurtóre Júsip elordada etnosaıasattyń ózekti máseleleri týraly dóńgelek ústelde.

Depýtat etnosaralyq máselelerdi sheshýdegi sarapshylar men saıasattanýshylardyń jumysyn synǵa aldy.

«Oqıǵa ótip ketken soń sarapshylar, konflıktologtar, saıasattanýshylar men áleýmettanýshylar dúr ete qalady. Olarǵa buǵan deıin qaıda boldyńdar degen suraq qoıǵym keledi. Zertteýler qaıda? Qazaqtildi úkimettik emes uıymdar qansha? «Jaý ketken soń, qylyshyńdy tasqa shap» degen sóz bar. ıAǵnı máseleniń aldyn alý, tereń zertteý, ýshyqtyrmaı sheshýde memlekettik organdar arasyndaǵy úılesimdi is-áreket jetispeı turǵandaı kórinedi», - dedi ol.

Sonymen birge, N. Júsip «Kórshi ınstıtýtyn» tıimdi paıdalanýdy usyndy.

«Amerıkalyq kınolarda jańadan kóship kelgenderge kórshiler tátti bálishterin alyp, tanysýǵa keledi. Bizdiń erýlik berý dástúrimizge uqsaıdy. Bul jaı ǵana tanystyq emes, bul – kórshini anyqtaý, barlyq jaǵdaıyn bilý, tipti ulttyq qaýipsizdik máselesi dep qarastyrýǵa da bolady. Eger kórshi óz balasyna qysym jasaıtyn bolsa, dereý tıisti oryndarǵa habar beriledi. Qazaqstanda qazir ishki mıgratsııa, ýrbanızatsııa protsesteri kúsheıdi. Bizde bireýdiń bireýmen isi bar ma? Kórshi ınstıtýtyn nege durys paıdalana almaı otyrmyz degen suraq týyndaıdy», - dedi N. Júsip.

Besinshi másele retinde depýtat Qazaqstandaǵy áleýmettik oqshaýlaný belgilerin aıtty.

«Ár ult pen ulys ókili óz betinshe ómir súrip jatqandaı. Tájik aýyly, ózbek aýyly degennen basqa ne bilemiz? Ár aýyldyń óz mektebi, óz meshiti, tipti óz molasyna deıin bar. Olar qazaq ortasyna qaıdan kirigedi? Kiriktirý men biriktirý mehanızmderi iske qosylmaı jatyr. Meniń usynystarym – Prezıdenttik basqarý akademııasynda jáne eldegi jetekshi oqý oryndarynda «Konflıktologııa» fakýlteti ashylsa, artyq bolmas edi. El-jurtpen tikeleı jumys isteý, sóılesý, tyńdaý, daýly máselelerdi rettep sheshý úshin konflıktolog mamandar qajet. Ásirese aımaqtardaǵy ishki saıasat basqarmalarynda qazaqtildi konflıktolog mamandar bolýy tıis», - dedi spıker.

Ekinshiden, qazaq mádenıeti sheńberinde ómir súrý usynyldy. Qazaqstandy mekendep otyrǵan ult pen ulys ókilderi qazaq mádenıetin, memlekettiń mádenı keńistigin qabyl alýy tıis. Aıtalyq, bıyl ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy, ulyq ulystyń 750 jyldyǵy, Abaıdyń 175 jyldyǵy degen aıtýly mádenı-rýhanı sharalar bolady. Mádenı qundylyqtar negizinde birlesý – kez kelgen Qazaqstan azamatyna paıdaly bolar edi.

Úshinshiden, ortaq túsinistik ortaq til arqyly qalyptasady. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev qazaq tilin ultaralyq qarym-qatynas tiline aınaldyrý qajettigin aıtty. Osy turǵyda memlekettik qyzmetshilerge memlekettik tildi bilý talabyn qatań mindetteý qajet. Strategııalyq turǵydan alǵanda eldegi balabaqshanyń bárin memlekettik tilde tárbıe beretin ortalyqtarǵa aınaldyrý óte mańyzdy.

«Qazaq ózge ult pen ulys ókilderin «Tamyr» dep baýyryna tartqan edi. Osy tamyrlastyq jyl ótken saıyn kúsheıe berýge tıis edi. Ókinishke qaraı, óte qıyn kezde bir-birimen tamyr bolǵan, týystasqan adamdardyń urpaǵy qazir bir-birinen alshaqtap barady. Tamyr bolý – taǵdyrlas bolý degen sóz. Baýyrlastyqtyń osy býynyna barynsha kóńil bólgen durys», - dep atap ótti N. Júsip.

«Besinshiden, Levshın, Gýmılevterden bastap, qazaqqa qyzmet etken tulǵalar bar. Grıgorıı Potanın, bizdiń myń ánimizdi hattap ketken Aleksandr Zataevıch, Latıf Hamıdı, Evgenıı Brýsılovskıı, Borıs Erzakovıch, keshegi Gerold Belger sııaqty ózge ult ókilderiniń adal eńbekterin nege nasıhattamasqa? Osyndaı tulǵalar týraly derekti, kerek bolsa kórkem fılmder nege túsirmeske? Altynshy – qazaqtaný dáristeri men úrdisterin jalǵastyrý. Osydan 4-5 jyl buryn, QHA bir jıynynda nege basqa ult ókilderi qazaqtyń tusaýkeser, tilashar syndy jaqsy salt-dástúrlerin qabyl almaıdy dep suraǵan edim. Qazir qazaqtaný sharalary arqyly tusaýkeser jasaıtyn ózge ult ókilderi kóbeıdi. Jetinshiden, óz ómirin qýatty Qazaqstan Respýblıkasymen baılanystyratyn kez kelgen azamattyń memlekettik tildi bilý talabyna qoldaý kórsetý kerek. ıAkov Fedorov, Maksım Spotkaı, Maksım Rojın syndy qazaq tilinde taza sóıleıtin azamattar memlekettik múddeni tereń túsingeni qýantady. Biz osylaı, baýyrlastyq qaǵıdatyn qalyptastyrýymyz kerek. Keshegi Maksım Rojınniń qazaq tilin úıretetin eriktiler qataryn kóbeıtý týraly bastamasyn qoldaımyn», - dedi depýtat.

Sonymen birge, N. Júsip etnostardyń din, sport, mádenıet salasynda birigýdiń mańyzdy ekenin atady.

«Segizinshi – din baýyrlastyǵyn kúsheıtý. Qazaqstan halqynyń basym bóligi – negizinen musylman. Oraza, Qurban aıt merekelerin tıimdi paıdalaný tetikterin izdep, Naýryz syndy ulttyq merekelerdi jalpyhalyqtyq etý kerek. Taǵy bir másele – sport. Halyqaralyq sporttyq jarystarda qazaqstan halqy bir judyryqtaı birigip otyrady. Sharshy alańǵa Gennadıı Golovkın shyqqanda, Aleksandr Vınokýrov, Olga Rypakova, Olga Shıshıgına, Serik Sápıevter shyqqanda, kim olardyń ulty men rýyn surady? Bizge osyndaı birlik pen tutastyq kerek. Sosyn óner birligi mańyzdy – Dımash óz ónerimen qazaq ultyn álemge tanytyp jatyr. Dımashqa eliktep qazaq ánin shyrqaǵan qansha sheteldikterdi bilemiz. Osy qundylyqty damytý kerek», - dedi Nurtóre Júsip.

Onyń aıtýynsha, barlyq máselege eń aldymen qazaq ulty jaýapty.

«Pikir alýandyǵy, túrli kózqarastyń bolýy – zańdylyq. Túrli máselede aıtysýǵa, tartysýǵa, talasýǵa, daýlasýǵa bolady. Biraq jaýlasýǵa bolmaıdy. Qazaqtildi keńistik qazir kúsheıip keledi. Barlyq máselege birinshi kezekte qazaq ulty jaýapty. Bul jaýapkershilikti eshkim moınymyzdan alyp tastaǵan joq. Turaqtylyq bolmasa, táýelsizdigimizge qaýip tónedi, irgesi shaıqalady, eldikten aıyrylyp qalýymyz múmkin. Osy oı kez kelgen Qazaqstan azamatynyń qaperinde turýy kerek», - dedi Nurtóre Júsip.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıjan Serikjanqyzy

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT