+7 (701) 759 90 19
USD 375.87 EUR 406.24
RUB 5.84 CNY 53.45
Jańalyqtar

16 jeltoqsan. Týǵan kún ıeleri

2019 jylǵy 16 jeltoqsan 08:08
Bólisińiz:
16 jeltoqsan. Týǵan kún ıeleri

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin, ıaǵnı 16 jeltoqsan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER 90 jyl buryn (1929) ánshi, KSRO jáne Qazaqstan halyq ártisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, KSRO jáne Qazaqstan memlekettik syılyǵynyń ıegeri, Sotsıalıstik Eńbek Eri Bıbigúl Ahmetqyzy TÓLEGENOVAdúnıege keldi.

Semeı qalasynda týǵan. Almaty memlekettik konservatorııasyn (Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy) bitirgen. Óner jolyn kórkemónerpazdar úıirmesinen bastaǵan. 1951-1971 jyldary - Qazaq radıosynyń, Qazaq memlekettik fılarmonııasynyń ánshi-solısi. 1971-1979 jyldary - Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń ánshi-solısi. 1979 jyldan - Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy vokal kafedrasynyń professory. Ánshiniń repertýarynda qazaqtyń halyq ánderi, Qazaqstan kompozıtorlarynyń shyǵarmalary bar. Óziniń kontserttik-oryndaýshylyq ónerin sheberliktiń joǵary satysyna kóterip, klassıkalyq dárejege jetkizdi. Qazaq opera ónerine de eleýli úles qosty. Tańdaýly partııalary: Jibek (E.Brýsılovskıı «Qyz Jibek»), Qarlyǵash (A.Jubanov jáne L.Hamıdı «Abaı»), Gúlbarshyn (E.Rahmadıev «Alpamys»), Djılda, Vıoletta (Dj.Verdı «Rıgoletto», «Travıata»). Ol «Dala qyzy», «Bizdiń súıikti dáriger», «Bul Shuǵylada bolǵan edi», «Taqııaly perishte», «Balalyq shaǵymnyń aspany» fılmderinde óz zamandastarynyń tulǵasyn jasady. Gastroldik saparmen Kanadada, Frantsııada, AQSh-ta, Italııada, Shvetsııada, Egıpette, Aljırde, Sırııada, Úndistanda boldy. Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi 7-9-shaqyrylymdarynyń depýtaty. Lenın, Eńbek Qyzyl Tý ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan. Astana qalasynyń qurmetti azamaty.

83 jyl buryn (1936-2010) keńestik jáne qazaq teatr jáne kıno aktrısasy, SSSR halyq ártisi Farıda Sháripqyzy ShÁRІPOVA dúnıege keldi.

Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Sháýeshek qalasynda dúnıege keldi. Qytaı kınostýdııasy túsirgen «Hasen-Jámıla» kórkem fılminde basty róldi oryndap, ónerimen tanylǵan ol 1955 jyly atamekeni Qazaqstanǵa oraldy.

1959 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konserva­torııasyn bitirip, M.Áýezov atyndaǵy Qazaq akademııalyq drama teatryna qabyldandy.

Jarty ǵasyrdan astam ýaqyt boıy osy teatrda úzdiksiz óner kórsetti. Sahnada qazaq jáne álem klassıkteriniń dramalyq týyndylarynda, osy zamanǵy qoıylymdarda basty rólderdi sheberlikpen oryndap, ulttyq teatr óneriniń jańa sapalyq bıikke kóterilýine úlken úles qosty.

Farıda Sháripova kıno salasynda da jemisti eńbek etti. Ol áıgili rejısserler Sháken Aımanov, Májıt Begalın, Sultan Qojyqov, Ázirbaıjan Mámbetov, Leonıd Agranovıch túsirgen kóptegen tanymal fılmderde oınady. Dýblıaj salasyna da kóp eńbek sińirdi.

Farıda Sháripova ónerli jastardy tárbıeleý isine jete kóńil bóldi. T.Júrgenov atyndaǵy óner akademııasynda kórnekti akter Y.Noǵaıbaev ekeýiniń shyǵarmashylyq sheberhanasynda shyńdalǵan jastar búginde elimizdiń teatrlarynda jemisti eńbek etip júr. Farıda Sháripova mádenıet pen ónerdegi eńbegi úshin Qazaq KSR halyq ártisi, KSRO halyq ártisi qurmetti ataqtaryn, Qaz KSR Memlekettik syılyǵy men KSRO Memlekettik syılyǵyn, QR «Parasat» ordenin ıelendi.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT