Jańalyqtar  >
  Qoǵam
Apta ishinde bolǵan kadrlyq taǵaıyndaýlar
2022 jylǵy 14 tamyz 14:12

Apta ishinde bolǵan kadrlyq taǵaıyndaýlar

NUR-SULTAN. QazAqparat – Osy aptada elimizdiń birneshe uıymdarynda, ásirese el óńirlerinde kóptegen kadrlyq aýys-túıister boldy. QazAqparat osy jáne basqa da jańa taǵaıyndaýlarǵa sholý usynady.

Apta basynda elimizdiń 9 óńirinde – Abaı, Atyraý, Jambyl, Jetisý, Qostanaı, Túrkistan jáne Ulytaý oblystarynyń, sondaı-aq Almaty qalasynyń Polıtsııa departamentterinde jáne Oral qalasynyń Polıtsııa basqarmasynda bastyqtardyń jańa orynbasarlary men bólimshe bastyǵy taǵaıyndaldy. QR Іshki ister mınıstri Marat Ahmetjanovtyń buıryǵymen taǵaıyndalǵandar:

– Abaı oblysy PD bastyǵynyń birinshi orynbasary Berik Amangeldi (Atyraý oblysy PD-da qyzmet atqarǵan);

– Abaı oblysy PD bastyǵynyń orynbasary Narıman Kúldikov (Shyǵys Qazaqstan oblysy PD-dan kelgen);

– Abaı oblysy PD bastyǵynyń orynbasary Eldos Zakımov (Shyǵys Qazaqstan oblysy PD-dan kelgen);

– Almaty qalasy PD bastyǵynyń orynbasary Dıdar Ahanov (buǵan deıin osy bólinistiń aýdandyq Polıtsııa basqarmasy bastyǵynyń mindetin atqarǵan);

– Atyraý oblysy PD bastyǵynyń birinshi orynbasary Ábdiǵanı Seıdýalıev (Túrkistan oblysy PD-dan kelgen);

– Jambyl oblysy PD bastyǵynyń orynbasary Nurǵalı Qasenov (ІІM-niń ortalyq apparatynan);

– Jetisý oblysy PD bastyǵynyń birinshi orynbasary Jasulan Baıkenov (ІІM-niń ortalyq apparatynan);

– Batys Qazaqstan oblysy PD Oral qalasy Polıtsııa basqarmasynyń bastyǵy Saǵyndyq Aıaǵanov (Almaty qalasy PD-da qyzmet arqarǵan);

– Qostanaı oblysy PD bastyǵynyń birinshi orynbasary Alekseı Mılıýk (ІІM-niń ortalyq apparatynan);

– Túrkistan oblysy PD bastyǵynyń birinshi orynbasary Baǵlanbek Aıtpaev (ІІM-niń ortalyq apparatynan);

– Túrkistan oblysy Polıtsııa departamenti bastyǵynyń orynbasary Merýert Ábdiqadyrqyzy;

– Ulytaý oblysy PD bastyǵynyń birinshi orynbasary Murat Altaev (Shymkent qalasy PD-da qyzmet etken).

Al Jetisý oblysynda bir aptada 8 basqarmaǵa jańa basshy taǵaıyndaldy. Oblys ákiminiń ókimimen Almat Toqtarbekuly Úshkempirov dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasyna basshy bolyp taǵaıyndaldy.

Almat Úshkempirov 1982 jyly týǵan, bilimi joǵary. Qazaqtyń sport jáne týrızm akademııasyn «Dene shynyqtyrý jáne sport», Ó.A.Joldasbekov atyndaǵy ekonomıka jáne quqyq akademııasyn «ıýrısprýdentsııa» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn Almaty oblysy Jambyl aýdany Beriktas orta mektebiniń dene shynyqtyrý pániniń muǵalimi bolyp bastaǵan.

Ár jyldary Almaty qalasyndaǵy №1 olıpıadalyq rezervtegi mamandandyrylǵan balalar-jasóspirimder mektebiniń nusqaýshy-ádiskeri, Jambyl aýdany Beriktas orta mektebiniń pedagog-uıymdastyrýshysy, dırektordyń orynbasary, Qaratal aýdanynyń dene shynyqtyrý jáne sport bóliminiń bas mamany, Almaty oblysynyń sport jáne dene shynyqtyrý basqarmasynyń, týrızm, sport jáne dene shynyqtyrý basqarmasynyń bas mamany, bólim basshysy laýazymdaryn atqardy. 2021 jyldyń qańtar aıynan - Almaty oblysynyń dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasy basshysynyń orynbasary.

Sondaı-aq, Ǵalymjan Temirǵalıuly Dáribaev jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasyn basqaratyn boldy. 1988 jyly týǵan, bilimi joǵary. T.Rysqulov atyndaǵy Qazaq ekonomıkalyq ýnıversıtetin «ekonomıka» mamandyǵy boıynsha jáne І.Jansúgirov atyndaǵy Jetisý ýnıversıtetin «memlekettik jáne jergilikti basqarý» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn Taldyqorǵan qalasynda Almaty oblysy qarjy basqarmasynyń kompıýter qurylǵylaryna qyzmet kórsetý jónindegi operatory bolyp bastaǵan.

Ol Almaty oblysynyń qarjy basqarmasynda jetekshi maman, bas maman, Almaty oblysynyń jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń bas mamany, bólim basshysy, basqarma basshysynyń orynbasary qyzmetterin atqardy. 2021 jyldyń naýryzynan Almaty oblysynyń jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń basshysy boldy.

Al Momysh Eltaıuly Mahmetov memlekettik satyp alý basqarmasynyń basshysy atandy. Ol 1985 jyly týǵan, bilimi joǵary. Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetin «qarjy» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn Taldyqorǵan qalasy Zarechnyı aýylyndaǵy №23 orta mekteptiń býhgalteri bolyp bastaǵan.

Keıin Almaty oblysynyń qarjy basqarmasynda jetekshi maman, Almaty oblysy boıynsha qazynashylyq departamentinde jetekshi maman-jetekshi qazynashy, bas maman-bas qazynashy, birneshe bólimderdiń bastyǵy, Qarjy mınıstrligi qazynashylyq komıteti qarjylyq qamtamasyz etý basqarmasynyń bas sarapshysy, qorshaǵan ortany qorǵaý, sol sııaqty qorshaǵan orta jáne sý resýrstary mınıstrlikterindegi ekonomıka jáne qarjy departamentinde basqarma basshysy, energetıka mınıstrligi bıýdjet jáne qarjylyq rásimder departamentiniń orynbasary, ákimshilik jumysy departamentiniń dırektory bolyp qyzmet etti. 2022 jyldyń aqpanynan Almaty oblysynyń memlekettik satyp alý basqarmasynyń basshysy boldy.

Sonymen qatar, Saıat Maratuly Qaralasov memlekettik sáýlet-qurylys baqylý basqarmasyna jetekshilik etpek. Jańa basshy 1978 jyly týǵan, bilimi joǵary. Qazaq memlekettik kólik jáne kommýnıkatsııalar akademııasyn «temir jol qurylysy, jol jáne jol sharýashylyǵy», Q.Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýıversıtetin «qurylys» mamandyqtary boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn «Tonnelnyı otrıad 1» JShS jumyskeri bolyp bastaǵan.

Keıinnen Almaty qalasy qurylys departamentiniń jetekshi mamany, qurylys basqarmasynyń bas mamany, bólim basshysy, basqarma basshysynyń orynbasary, «EKSPO-2017» AQ «UK» Astana EKSPO-2017» qurylys departamentiniń bas menedjeri, Almaty qalasy jaıly qalalyq orta basqarmasy basshysynyń orynbasary, Nur-Sultan qalasynyń qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵatty paıdalaný basqarmasynyń birneshe bólimderinde basshy boldy. 2022 jyldyń naýryzynan beri Almaty oblysynyń qurylys basqarmasynyń basshysy boldy.

Óńirdiń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń basshysy bolyp Ermek Súndetbaıuly Aqshabaev taǵaıyndaldy. Ermek Aqshabaev 1984 jyly týǵan, bilimi joǵary. J. Mýsın atyndaǵy qazaq pedagogıka kolledjin «memlekettik tilde oqymaıtyn mekteptegi qazaq tili men ádebıeti», akademık Joldasbekov atyndaǵy quqyq jáne ekonomıka ınstıtýtyn «qazaq tili men ádebıeti» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn Kóksý aýdany Amangeldi orta mektebinde qazaq tili men ádebıeti muǵalimi bolyp bastaǵan. Keıin Kóksý aýdanynyń mádenıet jáne tilderdi damytý bóliminiń bas mamany, Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń jetekshi mamany, bas mamany qyzmetterin atqardy. 2017 jyldyń qyrkúıeginen búgingi kúnge deıin Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasy onomastıkalyq jumys jáne taldaý bóliminiń basshysy boldy.

Jetisý oblystyq týrızm basqarmasynyń basshysy bolyp Sáken Ǵalymuly Túkibaev taǵaıyndaldy. Sáken Túkibaev 1991 jyly týǵan. Qazaqstan-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıtetin «avtomattandyrý jáne basqarý», Ó. Joldasbekov atyndaǵy ekonomıka jáne quqyq akademııasyn «qarjy», Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasyn «memlekettik jáne jergilikti basqarý, óńirlik damý» mamandyqtary boıynsha támamdaǵan.

Eńbek jolyn astanada «MunaıGaz» ınjınırıng kompanııasy» JShS-da ınjener bolyp bastaǵan. Ár jyldary Taldyqorǵan qalasyndǵy «TATEK» AQ ekonomısi, Almaty oblysynyń ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý basqarmasynyń bas mamany, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Memlekettik aktıvterdi basqarý saıasaty departamenti dırektorynyń orynbasary, Premer-Mınıstr Kensesiniń óńirlik damý bóliminiń bas ınspektory qyzmetterin atqarǵan. 2022 jyldan bastap Túrkistan oblystyq strategııa jáne ekonomıkalyq damý basqarmasy basshysynyń orynbasary laýazymynda bolǵan.

Al oblystyq tabıǵı resýrstar jáne tabıǵatty paıdalanýdy retteý basqarmasynyń basshysy bolyp Eldos Myrzabek taǵaıyndaldy. Eldos Myrzabek 1987 jyly týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin «qarjy», Ó. Joldasbek atyndaǵy ekonomıka jáne quqyq akademııasyn «quqyqtaný» mamandyqtary boıynsha támamdaǵan. Eńbek jolyn Taldyqorǵan qalasyndaǵy QR Ulttyq bankiniń Almaty oblystyq fılıaly basshysynyń hatshysy bolyp bastaǵan. Ár jyldarda Almaty oblysy ákiminiń apparatynda zań, memlekettik quqyq bóliminiń bas mamany, memlekettik qyzmetter monıtorıngi jáne aqparattyq tehnologııalar bóliminde bas ınspektor, Tekeli qalasy ákimi apparatynyń basshysy, qala ákiminiń orynbasary laýazymdaryn atqardy. 2022 jyldan bastap Almaty oblysynyń Saýda departamentiniń basshysy qyzmetinde bolǵan.

Taǵy bir memlekettik mekeme - Jetisý oblysynyń densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshylyǵyna Arman Serikuly Janseńgirov keldi. Arman Janseńgirov 1985 jyly týǵan, bilimi joǵary. S.Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsına ýnıversıtetin «emdeý isi» mamandyǵy boıynsha bitirgen.Eńbek jolyn Almaty qalalyq kópsalaly aýrýhanasynyń hırýrgııa bólimshesiniń hırýrg dárigeri bolyp bastaǵan.

Ár jyldary QR UQK Ortalyq áskerı gospıtali endoskopııa bólimshesiniń basshysy, Astana qalasyndaǵy Ulttyq ǵylymı medıtsınalyq ortalyǵynyń hırýrgııa bóliminiń hırýrg dárigeri, Almaty oblysy Kóksý aýdandyq ortalyq aýrýhanasy dırektorynyń orynbasary, Taldyqorǵan qalasynyń oblystyq aýrýhanasynyń endoskopıst dárigeri, aýrýhana dırektorynyń orynbasary, №2 Taldyqorǵan qalalyq emhanasy dırektorynyń orynbasary, Almaty oblysynyń densaýlyq saqtaý basqarmasynyń bas mamany qyzmetterin atqardy. 2021 jyldyń qarashasynan búgingi kúnge deıin Almaty oblysynyń densaýlyq saqtaý basqarmasy basshysynyń orynbasary bolǵan.

Oǵan qosa, Jetisý oblysynyń Tótenshe jaǵdaılar departamentiniń bastyǵy bolyp polkovnık Baýyrjan Іzbasarov taǵaıyndaldy. Baýyrjan Іzbasarov 1977 jyly 6 aqpanda Almaty oblysy Kúrti aýdanynda dúnıege kelgen. 2003 jyly M. Saparbaev atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan gýmanıtarlyq ınstıtýtyn «quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha, 2007 jyly TJM Kókshetaý tehnıkalyq ınstıtýtyn «órt qaýipsizdigi» mamandyǵy boıynsha bitirgen.

Quqyq qorǵaý organdarynda 2002 jylǵy qańtardan bastap jumys isteıdi, qyzmetin Ońtústik Qazaqstan oblysy Memlekettik órtke qarsy qyzmet bas basqarmasynyń №2 órt sóndirý bóliminiń memlekettik órt qadaǵalaý ınspektory bolyp bastady. Ár jyldary túrli basshylyq laýazymdarda qyzmet atqardy. 2021 jyldan bastap Qyzylorda oblysy Tótenshe jaǵdaılar departamenti bastyǵynyń orynbasary bolyp qyzmetin atqardy.

Almaty qalasynyń Bostandyq aýdanynyń prokýrory bolyp Ashat Nurserikuly Jakýpov taǵaıyndaldy. Ashat Jakýpov prokýratýra eńbek jolyn 1999 jyly Almaty prokýratýrasy janyndaǵy Quqyqtyq statıstıka jáne aqparat ortalyǵy bóliminiń bas mamany bolyp bastaǵan.

Ár jyldary Medeý, Jetisý aýdandary prokýrorlarynyń kómekshisi jáne aǵa kómekshisi, Almaty qalalyq prokýratýra basqarmasynyń prokýrory, Medeý jáne Túrksib aýdandary prokýrorynyń orynbasary, Almaty qalalyq prokýratýra basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, bastyǵy bolyp qyzmet etken.2019 jyldan búginge deıin Almaty qalasynyń Medeý aýdanynyń prokýrory bolyp keldi. Prokýratýra organdarynda 23 jyldan artyq eńbek ótili bar. Synyptyq sheni - aǵa ádilet keńesshisi.

Qaraǵandy oblysy boıynsha qylmystyq atqarý júıesi departamentine jańa basshy taǵaıyndaldy. Bul qyzmetti Bekbolat Shákirov atqaratyn boldy. Bekbolat Shákirov Jezqazǵan oblysynyń Aǵadyr kentinde týǵan.2001 jyly QR ÁdM QAJK Qostanaı zań ınstıtýtyn «quqyq qorǵaý qyzmeti» mamandyǵy boıynsha bitirgen. 1993 jyldan 1995 jylǵa deıin Qarýly kúshter qatarynda qyzmet etken. 1995 jyly quqyq qorǵaý organdaryna qyzmetke qabyldanǵan. Osy sátten bastap 1997 jylǵa deıin Jezqazǵan oblysy Aǵadyr aýdanynyń ІІB janyndaǵy JB mılıtsııasy vzvodynyń mılıtsıoneri bolyp qyzmet ótkergen. Budan soń 2000 jyl men 2010 jyl aralyǵynda QR ІІM QAJK Qostanaı zań ınstıtýtynda tyńdaýshy bolǵan. Keıin QR ІІM QAJK Q.Shyraqbaev atyndaǵy Qostanaı zań ınstıtýtynda ǵylymı-oqytýshylyq qyzmetpen aınalysqan.

2010 jyldan Nur-Sultan qalasy jáne Qaraǵandy oblysy boıynsha qylmystyq-atqarý júıesinde ártúrli basshylyq laýazymda bolǵan. 2018 jyldan 2020 jylǵa deıin Qylmystyq atqarý júıesi komıtetinde basqarma bastyǵy laýazymyn atqarǵan. 2020 jyldan búginge deıin Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJD bastyǵynyń orynbasary mindetin atqarǵan. Qyzmettik mindetterin oryndaýda qol jetken tabystary úshin birneshe ret QR ІІM basshylyǵynyń marapatyna ıe bolǵan.

Jambyl oblysy ákiminiń ókimimen Nurjan Sábıtuly Kalenderov oblys ákiminiń birinshi orynbasary bolyp taǵaıyndaldy. Nurjan Kalenderov 1976 jyly Taraz qalasynda týǵan, 1997 jyly Jambyl jeńil jáne tamaq ónerkásibi tehnologııalyq ınstıtýtyn «halyqaralyq ekonomıkalyq qatynastar» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn 1997 jyly «Arnabol» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń esepshisi bolyp bastaǵan. Ár jyldary zeınetaqy tóleý memlekettik ortalyǵynyń Taraz qalalyq bólimshesinde aǵa maman, Jambyl oblystyq bólimshesinde bas maman, Jambyl oblysy ákimi apparatynyń bas mamany, oblys ákimdiginiń qarjy basqarmasynda bólim basshysy, basqarma basshysynyń orynbasary, basqarma basshysy qyzmetterin atqarǵan.

2011-2013 jyldary Jambyl aýdanynyń ákimi, 2013 jyldyń maýsym-jeltoqsan aralyǵy Qordaı aýdanynyń ákimi, 2013-2017 jyldary Taraz qalasynyń ákimi, 2017-2019 jyldary Jambyl oblysy ákimi apparatynyń basshysy, 2019-2020 jyldary Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary, 2020-2022 jyldary Shý aýdanynyń ákimi qyzmetterin atqarǵan. Al, 2022 jylǵy aqpannan bastap Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary laýazymynda qyzmet atqaryp keldi. Nurjan Kalenderov endi oblys ákiminiń birinshi orynbasary retinde ekonomıkalyq josparlaý, qarjy sektoryn damytý, áleýmettik qamsyzdandyrý, jumyspen qamtý, kóshi-qon, densaýlyq saqtaý, eńbek qatynastary máseleleri jáne taǵy da basqa salalaryna jetekshilik etpek.

Abaı oblysy boıynsha QR Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń departamentiniń basshysy, Ádep jónindegi keńestiń tóraǵasy laýazymyna Ádilbek Qaıyrbekuly Muqashev taǵaıyndaldy. Ádilbek Muqashev 1981 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen.

B.Beısenov atyndaǵy Qaraǵandy akademııasyn «quqyqtaný» jáne E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin «qarjy» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Zań ǵylymdarynyń kandıdaty. Memlekettik qyzmettegi jalpy eńbek ótili 22 jyldan asady. Memlekettik qyzmette eńbek jolyn QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń Ákimshilik-quqyqtyq jumys departamentiniń bas mamany bolyp bastaǵan. Sot júıesinde jáne Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Ákimshiliginde jumys tájirıbesi bar.

Ol 2014 jyldan bastap memlekettik qyzmet salasyndaǵy ýákiletti organda jumys isteıdi. QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Soltústik Qazaqstan oblysy boıynsha departamenti basshysynyń orynbasary – Tártiptik keńes tóraǵasy, memlekettik qyzmet kórsetý departamentiniń dırektory, Pavlodar oblysy boıynsha aýmaqtyq departamentiniń basshysy – Ádep jónindegi keńes tóraǵasy bolyp qyzmet atqarǵan. Atalǵan laýazymǵa deıin Á. Muqashev Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń Aqtóbe oblysy boıynsha departamenti basshysy, Ádep jónindegi keńes tóraǵasy boldy.

Sonymen birge, Abaı oblystyq Qarjy basqarmasynyń basshysy laýazymyna konkýrstyq rásim nátıjesimen Ádilet Nursaǵatuly Qojanbaev taǵaıyndaldy. Ádilet Qojanbaev 1980 jyly burynǵy Semeı oblysynyń Kókpekti aýdanynda dúnıege kelgen. Eńbek jolyn 2001 jyly «BTA Ipoteka» AQ keńsesiniń mamany bolyp bastaǵan. Kóp jyldar boıy qarjy salasynda jumys istedi.

Ol 2014-2016 jyldar aralyǵynda «Qazaqstannyń turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ Operatsııalyq departamentiniń dırektory laýazymyn atqarǵan. 2016-2017 jyldary atalǵan departamentte basqarýshy dırektor bolyp eńbek etti. 2017-2021 jyldary aralyǵynda «Qazaqstannyń turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ Basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary, Basqarma múshesi bolǵan. 2021-2022 jyldary «Qazaqtelekom» AQ Almaty fılıaly Servıstik fabrıkanyń Bas dırektory bolyp jumys istegen.

Shyǵys Qazaqstan oblystyq Polıtsııa departamenti bastyǵynyń orynbasary bolyp polıtsııa polkovnıgi Medet Tasyrhanuly Berdimuratov taǵaıyndaldy. Ol osyǵan deıin Aqmola oblysy PD bastyǵynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. Medet Berdimuratov quqyq qorǵaý organdarynda 1999 jyldan beri qyzmet etip keledi. Ol Qyzylorda oblysy Jańaqorǵan aýdanynyń týmasy. Eńbek jolyn 2002 jyly Almaty oblysy Іshki ister basqarmasynyń Talǵar aýdandyq ІІB tergeý bóliminiń tergeýshisi laýazymynan bastaǵan. Qyzmet etken jyldary túrli basshylyq laýazymdarda, sonyń ishinde QR ІІM Tergeý departamenti tergeý jáne aımaqtyq baqylaý basqarmasynyń bastyǵy boldy. 2019 jyly Aqmola oblysy PD bastyǵynyń orynbasary bolyp taǵaıyndalǵan.

Shyǵys Qazaqstan oblysy Tarbaǵataı aýdanynyń ákimi bolyp Darhan Shompaıuly Jórgekbaev taǵaıyndaldy. Darhan Jórgekbaev 1979 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Tarbaǵataı aýdany Aqjar aýylynda dúnıege kelgen. Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin «Qazaqstan tarıhy» mamandyǵy, Almaty ekonomıka jáne statıstıka akademııasyn «Qarjy» mamandyǵy boıynsha támámdaǵan.

Eńbek jolyn 2003 jyly ShQO statıstıka departamentiniń bas mamany bolyp bastady. 2005-2011 jyldary Tarbaǵataı aýdandyq statıstıka basqarmasynyń basshysy bolǵan. 2011-2015 jyldary aralyǵynda Ulan aýdandyq statıstıka basqarmasynyń basshysy laýazymyn atqardy. 2015-2019 jyldary Aıagóz aýdany ákiminiń orynbasary bolyp eńbek etti. 2019-2021 jyldary Ulan aýdany ákiminiń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 2021 jyldyń maýsym aıynan bastap osy ýaqytqa deıin Semeı qalasy ákiminiń orynbasary boldy.

Al Atyraý oblysynda óńir ákiminiń eki orynbasary jańadan taǵaıyndaldy. Olardyń biri Qaırat Talapuly Nurtaev – Atyraý munaı jáne gaz ınstıtýtyn, Batys Qazaqstan ınjenerlik-gýmanıtarlyq ýnıversıtetin bitirgen. Ekonomıka jáne bıznes magıstri. Eńbek jolyn 2004 jyly Atyraý oblystyq ekonomıka jáne kásipkerlikti qoldaý basqarmasynda bas maman bolyp bastaǵan. Al, 2005-2007 jyldary aralyǵynda Atyraý oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtokólik joldary bólimi basshysynyń orynbasary, 2008 jyldan bastap Atyraý oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtokólik joldary bólimi basqarmasynyń avtokólik joldary bóliminiń basshysy bolǵan.

2010 jyldan 2017 jylǵa deıin Atyraý oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtokólik joldary basqarmasynyń orynbasary, 2017-2019 jyldar aralyǵynda Atyraý oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtokólik joldary basqarmasynyń basshysy qyzmetin atqarǵan. 2019-2021 jyldary Qurmanǵazy aýdanynyń ákimi laýazynda boldy. 2021 jyldyń sáýirinen 2022 jyldyń qańtaryna deıin Atyraý oblysy ákiminiń keńesshisi, 2022 jyldyń qańtarynan búginge deıin «BatysAlıansstroı» JShS bas dırektory qyzmetin atqaryp keldi.

Taǵy bir orynbasar – Jasulan Oraquly Bısembıev Atyraý polıtehnıkalyq kolledjin «Býhgalterlik esep jáne aýdıt», H.Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý memlekettik ýnıversıtetin «Qarjy» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Reseı Federatsııasy Astrahan memlekettik ýnıversıtetinen áleýmettaný magıstri dárejesin alǵan. Eńbek jolyn 2008 jyly «Jasyl el» Atyraý fılıalynda bastaǵan. «Tarlan-Atyraý» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, «Atyraý Aqparat» MKK tóraǵasynyń kómekshisi bolǵan. 2013 jyly «Atyraý qalasy jastar resýrsy» ortalyǵyn basqarǵan. 2016 jyldyń mamyr aıynda jastar saıasaty máseleleri basqarmasy basshysynyń orynbasary laýazymyna taǵıyndalyp, 2017 jyly atalǵan basqarmanyń basshysy qyzmetin atqarǵan.

2017-2020 jyldary oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń basshy bolǵan. 2020 jyldyń shildesinen 2021 jyldyń qyrkúıegine deıin «Gate Insaat Taah.San.Tic.A.S.» kompanııasynyń menedjeri, 2021 jyldyń qyrkúıeginen búginge deıin «Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵy» KEAQ Basqarma tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqaryp keldi.

Sondaı-aq, Atyraý oblysyndaǵy Qyzylqoǵa aýdanynyń ákimi bolyp Qanat Ázmuhanov taǵaıyndaldy. Qanat Ázmuhanov Atyraý qalasynda dúnıege kelgen. Ortalyq Azııa ýnıversıtetin «Quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha, H. Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý memlekettik ýnıversıtetin «Qarjyger» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Reseı Federatsııasynyń Astrahan memlekettik ýnıversıteti – quqyqtaný magıstri, Ortalyq Bogemııalyq qoldanbaly ǵylymdar jáne menedjment ınstıtýty – iskerlik ákimshilik júrgizý doktory.

Atyraý oblystyq «Nur Otan» partııasy fılıaly qoǵamdyq-saıası jumys bóliminiń konsýltanty, uıymdastyrý-partııalyq jumys bóliminiń meńgerýshisi (2010 - 2012 j.j.), «KazTransOil-Logistik» JShS dırektory (2012 - 2013 j.j.), «Nur Otan» partııasy Atyraý qalalyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary (2013 - 2016 j.j.), Atyraý qalasy máslıhatynyń hatshysy (2016 - 2018 j.j.) laýazymyn atqarǵan. «Region Trans Com» JShS kadrlar jónindegi dırektory (2018 - 2020 j.j.), QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi áleýmettik áriptestik departamentiniń dırektory (2020 j.) bolǵan.
Osy taǵaıyndaýǵa deıin 2020 jylǵy tamyzdan beri Atyraý oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń basshysy qyzmetin atqarǵan.

Qostanaı oblysy ákimdigi densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy bolyp Danııar Serikuly Janbaev taǵaıyndaldy. Danııar Janbaev 1981 jyly Qostanaı oblysynyń Jitiqara qalasynda dúnıege kelgen. Qazaq memlekettik medıtsına akademııasyn «emdeý isi», Qyrǵyz-Reseı Slavıan ýnıversıtetin, «otorınolarıngologııa» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý salasynyń doktory.

1999-2002 jyldary Nur-Sultan qalasynyń №1 qalalyq aýrýhanasynyń reanımatsııa bólimshesiniń sanıtary; 2002-2003 jyldary Nur-Sultan qalasynyń kóshpeli jedel járdem brıgadasynyń sanıtary; 2003-2005 jyldary Nur-Sultan qalasynyń №1 qalalyq aýrýhanasy reanımatsııa bólimshesiniń dárigeri; 2008-2009 jyldary Nur-Sultan qalalyq onkologııalyq dıspanseriniń otorınolarıngolog dárigeri; 2009-2010 jyldary Almaty qalasyndaǵy «Suńqar medıtsınalyq kompanııasy» JShS dáriger otorınolarıngology; 2010-2012 jyldary Almaty qalasyndaǵy «Almaty Medical System» JShS bas dárigeri; 2014-2016 jyldary «Astana medıtsına ýnıversıteti» AQ onkologııa kafedrasynyń assıstenti; 2016-2018 jyldary Qostanaı oblysy Qamysty ortalyq aýdandyq aýrýhanasynyń bas dárigeri; 2018-2019 jyldary Qostanaı ortalyq aýdandyq aýrýhanasy bas dárigeriniń mindetin atqarýshy; 2019-2020 jyldary Qostanaı oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy basshysynyń orynbasary; 2020 jyldan bastap osy ýaqytqa deıin Qostanaı qalalyq aýrýhanasynyń bas dárigeri qyzmetin atqaryp kelgen.

Túrkistan oblysy ákiminiń ókimimen Kentaý qalasynyń ákimi bolyp Jandos Qalmyrzauly Tasov taǵaıyndaldy. Jandos Tasov 1987 jyldyń 22 qańtarynda Túrkistan oblysy Túrkistan qalasynda dúnıege kelgen. Eńbek jolyn 2013 jyly «Gradkompleks» JShS arhıtektory bolyp bastaǵan.

2013-2014 jyldary Túrkistan qalasy ákimdiginiń sáýlet jáne qala qurylysy bóliminiń ınspektory, Túrkistan qalasy ákimdiginiń sáýlet jáne qala qurylysy bóliminiń bas maman mindetin atqarýshysy, 2014-2017 jyldary Túrkistan qalasy ákimdiginiń sáýlet jáne qala qurylysy bóliminiń bas mamany qyzmetin atqarǵan. 2017-2018 jyldary Túrkistan qalasy ákimdiginiń sáýlet jáne qala qurylysy bólimi memlekettik mekemesiniń sektor meńgerýshisi, 2018-2020 jyldar aralyǵynda Túrkistan qalasy ákimdiginiń sáýlet jáne qala qurylysy bólimniń basshysy bolǵan. 2020-2021 jyldary Túrkistan qalasy ákimdiginiń qurylys bólimniń basshysy bolyp eńbek etti. 2021 jylǵy 19 aqpannan beri Túrkistan qalasy ákiminiń orynbasary laýazymyn atqardy.

Apta sońynda Danııar Erenǵalıuly Janalınov QR qarjy vıtse-mınıstri qyzmetinen bosatylyp, QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıtetiniń tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy.

Danııar Janalınov 1975 jyly Almaty oblysynda dúnıege kelgen. Qazaq kólik jáne kommýnıkatsııa akademııasyn bitirgen. Eńbek jolyn 2000 jyly Taldyqorǵan qalasy boıynsha Salyq komıtetiniń aýdıt bólimi zańdy tulǵalar salyq aýdıti sektorynyń salyq ınspektory qyzmetinen bastady. 2002-2008 jyldary Almaty oblysy boıynsha Salyq komıtetinde túrli qyzmetter atqarǵan.

2008-2010 jyldary – Almaty oblysy boıynsha Salyq departamenti bastyǵynyń orynbasary bolyp, 2010-2014 jyldary QR Qarjy mınıstrligi Salyq komıtetiniń qurylymynda basshylyq qyzmetterdi atqardy. 2014-2018 jyldary – QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıtetiniń Soltústik Qazaqstan oblysy boıynsha Memlekettik kirister departamentiniń basshysy; 2018-2021 jyldary – QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıtetiniń Mańǵystaý oblysy boıynsha Memlekettik kirister departamentiniń basshysy; 2021 jylǵy tamyz aıynan bastap QR qarjy vıtse-mınıstri bolyp jumys atqarǵan.

Sondaı-aq, Qazaqstandaǵy BUU Damý baǵdarlamasy turaqty ókiliniń orynbasary qyzmetine Sýhrob Hodjımatov taǵaıyndaldy. Sýhrob Hodjımatovtyń halyqaralyq uıymdarda, memlekettik mekemelerde, sondaı-aq jeke sektorda baǵdarlamalardy damytý jáne basqarý salasynda 25 jyldan astam jumys tájirıbesi bar. Bul taǵaıyndaýǵa deıin Sýhrob Hodjımatov Ázerbaıjandaǵy BUUDB turaqty ókili, Túrkııadaǵy BUUDB turaqty ókiliniń orynbasary (2017-2022) mindetterin atqardy. 2013-2017 jyldary Somalıdegi eldik dırektordyń orynbasary jáne Naırobı qalasyndaǵy (Kenııa) Somalıdegi BUUDB qoldaý keńsesiniń dırektory, 2006-2013 jyldary Nıý-Iork qalasyndaǵy (AQSh) BUUDB-nyń shtab-páterinde jáne Tájikstandaǵy BUUDB-nyń eldik keńsesinde jumys istedi.

BUUDB-ǵa kelgenge deıin S. Hodjımatov Tájikstandaǵy quqyqtyq jáne ekonomıkalyq damý boıynsha USAID jobalarynda birqatar jetekshi laýazymdardy atqardy. Eńbek jolyn Tájikstannyń Bas prokýratýrasynda bastaǵan. S. Hodjımatov Tájik ulttyq ýnıversıtetiniń quqyq magıstri dárejesine jáne Búkilreseılik memlekettik ádilet ýnıversıteti men Nevada ýnıversıteti (AQSh) ulttyq sot kolledjiniń dıplomnan keıingi dárejesine ıe.

Sonymen birge, Almaty qalasynyń burynǵy ákimi Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke taǵaıyndaldy. EýrAzııa yntymaqtastyǵy Qarjy-bank qaýymdastyǵynyń kezekten tys jınalysynyń sheshimimen Eýrazııalyq ekonomıka komıssııasy Ekonomıka jáne qarjy saıasaty mınıstri Baqytjan Saǵyntaev Qaýymdastyqtyń baqylaý keńesiniń tóraǵasy bolyp saılandy.

Jalpy jınalys barysynda SLC-Rus kompanııasynyń negizin qalaýshy Lı Shobın (Qytaı) EAY Qarjy-bank qaýymdastyǵynyń prezıdenti bolyp saılandy. EAY QBQ – Eýrazııanyń 26 elinen kásipkerlerdiń, kommertsııalyq uıymdar men bankterdiń, qoǵamdyq jáne ǵylymı-óndiristik birlestikterdiń qarjylyq, banktik jáne iskerlik odaqtaryn biriktiretin qoǵamdyq úkimettik emes uıym.

Baqytjan Ábdiruly Saǵyntaev 1963 jyldyń 13 qazanynda týǵan. 1985 jyly S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin «Ekonomıst» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty.1985-1988 jyldary-Almaty halyq sharýashylyǵy ınstıtýtynyń Saıası ekonomıka kafedrasynyń oqytýshysy; 1988-1992 jyldary-S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń áleýmettaný kafedrasynyń assıstenti, aǵa oqytýshysy, dotsenti bolǵan.

1992-1993 jyldary – «Marýe» týrıstik-kommertsııalyq fırmasynyń prezıdenti, 1993-1997 jyldary – «Qazmet» AQ Bas dırektory, 1997-1998 jyldary – «Lýkoılneftegazstroı-K» JAQ bas mamany, bas dırektorynyń orynbasary bolǵan. Al 1998-2002 jyldary-Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary, QR Shaǵyn bıznesti qoldaý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary, «Shaǵyn kásipkerlikti damytý qory» JAQ basqarmasynyń tóraǵasy, QR Tabıǵı monopolııalardy retteý, básekelestikti qorǵaý jáne shaǵyn bıznesti qoldaý jónindegi agenttigi tóraǵasynyń orynbasary boldy.

2002-2004 jyldary – QR Tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý agenttigi tóraǵasynyń birinshi orynbasary, 2004-2007 jyldary – QR Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttiginiń tóraǵasy, 2007-2008 jyldary – QR Premer-Mınıstri Keńsesiniń basshysy, 2008-2012 jyldary – Pavlodar oblysynyń ákimi, 2012 jyly – QR Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstri bolǵan. 2012-2013 jyldary - «Nur Otan» HDP tóraǵasynyń birinshi orynbasary, QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary - QR Óńirlik damý mınıstri, 2014-2016 jyldary – QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary, 2016-2019 jyldary – QR Premer-Mınıstri bolǵan. 2019 jyldyń 1 naýryzynan 24 naýryzǵa deıin – QR Memlekettik hatshysy, 2019 jyldyń naýryz aıynan maýsymǵa deıin – QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Basshysy. Al 2019 jyldyń 28 maýsymynan 2022 jyldyń 31 qańtaryna deıin – Almaty qalasynyń ákimi bolǵan.

Qazaqstannyń Ulttyq basketbol federatsııasynyń jańa basshysy bolyp Abaı Ábdisámetuly Alpamysov taǵaıyndaldy. Ol 2013-2017 jyldary osy federatsııaǵa basshylyq etken. Abaı Alpamysov M. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń «Esepteý matematıkasy jáne kıbernetıka» fakýltetin bitirgen. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty. Qazaqstannyń memlekettik qyzmet salasynda jumys tájirıbesi bar. Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrliginde memlekettik aktıvterdi basqarý saıasaty departamentiniń dırektory, Esep komıteti apparaty basshysynyń orynbasary laýazymyn atqardy. Eldegi iri ulttyq kompanııalarda basqarma múshesi boldy. Ekinshi deńgeıli bankterde basshylyq qyzmetter atqardy. Eń úzdik ekonomıkalyq zertteýleri úshin Dúnıejúzilik bank syılyǵymen marapattalǵan. Esterińizge sala keteıik, 2017 jyldan bastap osy jyldyń qańtaryna deıin Ulttyq basketbol federatsııasynyń prezıdenti qyzmetin Dımash Dosanov atqarǵan edi.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT