+7 (701) 759 90 19
USD 423.91 EUR 497.37
RUB 5.82 CNY 65.59
Jańalyqtar

Alyp er-turman, beton pernetaqta, Pıksel-adam: EXPO qalashyǵynda erekshe kórme ótip jatyr

2021 jylǵy 5 tamyz 18:53
Bólisińiz:
Alyp er-turman, beton pernetaqta, Pıksel-adam: EXPO qalashyǵynda erekshe kórme ótip jatyr

NUR-SULTAN. QazAqparat – Dóńgelek qıqymdarynan keskindelgen qasqyr, kún qaqtap, jel mújigen temirden «qashalǵan» alyp er-turman, dekoratıvtik betonnan quıylǵan pernetaqta. EXPO aýmaǵyna barǵan adamdardy osyndaı erekshe músinder men ınstallıatsııalar qarsy alyp tur, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Uqsas jańalyqtar
Nur-Sultanda «Beıbitshilik taǵy» atty kórme ashyldy Nur-Sultanda «Qazaqstannyń óńdeý ónerkásibi aptalyǵy» halyqaralyq kórmesi ashyldy Berel jádigerleri Ulybrıtanııada tanystyrylady

Shildeden beri EXPO iskerlik ortalyǵynyń aýmaǵyna kelýshiler keskindeme óneriniń erekshe týyndylaryna kózaıym bolyp júr. Qyrkúıekke deıin dep josparlanǵan keshendi kórmeni «QazExpoCongress» ulttyq kompanıtsıasy» AQ men Eýrazııalyq mádenı alıansy el táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnap uıymdastyrypty.

Osy keremettiń bárin óz kózimen kórý úshin jınalǵan BAQ ókilderin uıymdastyrýshylar NUR ALEM murajaıynyń aldynan kútip alyp, ár týyndymen jeke-jeke tanystyrdy.

«Bul Valerıı Kazas degen reseılik skýlptordyń «Ýderjanıe krasnogo» degen týyndysy. Onyń «Sadaq» atty keskindemesi de osy taqylettes», - dep tanystyrdy Eýrazııalyq mádenı alıanstyń negizin qalaýshylardyń biri, kýrator jáne kórkemdik keńesshi Vladıslav Slýdskıı.


Tot baspaıtyn bolat pen kólik boıaıtyn emaldiń úılesiminen týyndaǵan sharshylar kompozıtsııasy K.Malevıchtiń «Qara sharshysyn» eske túsirdi.

«Al mynaý Sankt-Peterbýrgten shyqqan keskindemeshi Andreı Lıýblınskııdiń «Pıkselnye aıtıshnıkı» degen týyndysy», - dep tanystyrdy kelesi ınstallıatsııany.

Beıneleý ónerine ıkemsiz bala salǵan sýretke uqsaıtyn bul nysan, art-keńesshiniń aıtýynsha, ónerdegi jańa bir baǵyttyń týyndysy kórinedi.

«Qazirgi túsinik boıynsha óner demokratııalanyp keledi. ıAǵnı, buryn bıik ónerge tamsaný tek aqsúıekter men qaltaly adamdardyń mańdaıyna jazylǵan áýestik dep sanalsa, qazir kórkem týyndy ataýlynyń bári qarapaıym adamnyń ortasyna enýge umtylýda. Tirshilikti meılinshe qarabaıyr mazmundap jetkizý, boıaý men formany barynsha qarapaıym etip usyný búgingi keskindemede erekshe baǵalanady. «Pıksel adam» da, olardyń qolyndaǵy gadjetter de óte turpaıy jasalǵanymen, sonshalyq shynaıy. Oǵan qaraǵan adam sanasynan oı sýyrtpaqtap jatpaıdy. Kóz kórgendi mı birden qabyldaıdy. Bul baǵyttyń qudyreti osynda», - dep túsindirdi Vladıslav.

Іskerlik aýmaqtaǵy Astana halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń aldyna qyzyl temirden keskindelgen qoqıqazdar úıiri dúrk kóterilip, ushýǵa bet alypty.

«Baıqasańyzdar, biz Astana halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń aldynda turmyz. ıAǵnı kókke umtylǵan qoqıqaz zamanaýı treıdıngtiń sımvoly bolyp tur. Qazirgi treıdıng sonaý Uly Jibek jolynan bastaý alǵan deıtin teorııa bar. Osy turǵydan alsaq ta, otandasymyz Alena Welar-dyń «Ushýǵa bet alǵan qoqıqazdar» týyndysy ózekti», - dedi gıdimiz.

Installıatsııa bir jaǵynan qanatyn sabalap jatqan qoqıqazǵa uqsasa, taǵy bir qyrynan qor bırjasyndaǵy trendterdi beıneleıtin dıagrammalyq syzyqtarǵa uqsap ketedi.

Taǵy bir qazaqstandyq músinshi dekoratıvtik betonnan pernetaqta batyrmalaryn quıyp shyqqan eken.

«Anastasııa Sılkınanyń bul týyndysyn ornatqannan keıin jarty saǵat ótpeı jatyp, mańaıyna adamdar qaptap ketti. Biri ústine otyryp sýretke tússe, ekinshisi aıaq sýytyp, aıaldaýǵa taptyrmaıtyn oryn ekenin aıtyp jatty. Soǵan qaraǵanda avtordyń ıdeıasy zamandastaryna óte jaqyn bolyp shyqqan sııaqty», - deıdi Vladıslav Slýdskıı.

Jahandyq trendke eliktegen keskindemelerge kózimiz qanyǵyp bolsa kerek, astarynan ulttyq kalorıt izdeı bastaǵanbyz. Sóıtsek, uıymdastyrýshylar eń maǵynaly týyndylardy press-týrdyń aıaǵyna qaldyrǵan eken.

Áıgili sýretshi Murat Dilmanovtyń «Energetıkalyq býıvoldary», Arystanbek Shalbaevtyń «Mahambeti», Saıd Atabekovtiń «Er-turmany» qazaqı qalypqa sýsap kele jatqan kóńilimizdi toǵaıtyp tastady.

Solardyń ishinen kókke qarap ulyp turǵan qasqyrdyń beınesi kózimizge jyly ushyrady. Bul sýretshi, keskindemeshi, qazaq avangardızminiń negizin qalaýshy Moldaqul Narymbetovtiń sońǵy týyndysy eken.

Mashına dóńgeleginiń qıqymyn balqytý arqyly qashalǵan bul músin aıaqtalmaı qalyp, ony sýretshiniń uly túıindepti.

«Rezeńke shınany keskindeme materıalyna aınaldyrǵan sheberler álem boıynsha kemde-kem. Taılandtyq bir músinshini ǵana kórdim. Biraq onyń sheberligi, músinderiniń mazmuny Narymbetovtiń deńgeıine jetpeıdi. Mádenıettanýshylardyń arasynda ańyzǵa bergisiz teorııa bar. Óner adamdarynyń jan dúnıesi debıýt kezeńinde jáne óleriniń aldynda erekshe tunyq bolatyn kórinedi. Óıtkeni alǵash ónerge kelgende eshbir akademııalyq shekteýlerge baǵynbaıtyn azat kúıde bolady. Al ómiriniń sońǵy sátinde boıynda baryn sarqyp berýge tyrysady degen qısynnan shyqqan. Óz basym Moldaqul aǵamen ómiriniń sońǵy aılarynda tanystym. Meniń kóz aldymda beınesi baladaı pák adam bolyp qaldy», - deıdi V.Slýdskıı.

Bul kórmeniń Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna arnalǵanyn aıttyq. «QazExpoCongress» ulttyq kompanıtsıasy» AQ basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary Dáýlet Erkimbaevtiń sózine qaraǵanda, azattyq toıynyń aıasynda qolǵa alynatyn sharalar munymen shektelmeıdi.

«Ózderińiz biletindeı, BUU-nyń 74-assambleıasynda 2021 jyl kreatıvti ındýstrııa jyly bolyp belgilendi. Búginde kreatıvti ındýstrııa álem ekonomıkasynyń mańyzdy draıverine aınalyp otyrǵanyn da bilesizder. Sán, kıno-ındýstrııa, ІT sala sııaqty túrli baǵyttarda damyp otyr. Qazaqstan Táýelsizdigi 30 jyldyǵynyń qurmetine bizdiń kompanııa bıyl EXPO iskerlik ortalyǵy aýmaǵynda kreatıvti ekonomıka baǵytynda belsendilikti arttyrýdy qolǵa alyp otyr. Osylaısha qazirdiń ózinde 9 turaqty art-nysan ornattyq. Onyń árqaısysy biregeý óner týyndysy deýge bolady. Olardan bólek 7 ýaqytsha art-nysan bar. Sonymen birge bizge aýmaqty gúldesteli alleıamen árledik. Osynyń bári qalashyqqa kelýshiler men onda jumys isteıtin adamdarǵa qolaıly orta jasaý úshin uıymdastyrylǵan. Sonyń arqasynda biz bul aýmaqty tek iskerlik, qarjylyq ortaǵa arnalǵan alań retinde ǵana emes, kez kelgen adamǵa qolaıly nysan etýdi kózdep otyrmyz», - deıdi ulttyq kompanııa ókili.

Sondaı-aq, ol osyndaı mazmundy sharalardyń arqasynda NUR ALEM sferasyna kún saıy myńnan astam adam keletinin atap ótti.

«Ózderińiz baıqaǵan shyǵarsyzdar, búgin aptanyń jumys kúni bolsa da, kelýshiler kóp. Al demalysta olardyń sany on eselep artady. NUR ALEM sferasyna ǵana jyl basynan beri kún saıyn orta eseppen 1200 adam bas suǵyp júr. Al qandaı da bir qyzyqty shara ótkizgen kezde kelýshiler sany kúnine 2000-ǵa deıin jetedi. Qazir onda «Zattardyń ómiri» atty sýretkerlik kórme ótip jatyr. Kez kelgen adam kórmege tegin kire alady. Tek Ashyq júıesiniń tártibin saqtasa boldy», - dedi Dáýlet Erkimbaev.

Biz baǵanadan beri sózben sıpattap otyrǵan kórmeniń resmı ataýy «Zattardyń ómiri» dep qoıylǵan eken.

«Zattardyń ómiri» kórmesi aıaqtalǵannan keıin bul aýmaqta Ábilhan Qasteev atyndaǵy mýzeı qazaqstandyq sýretshilerdiń 1940 jyldan qazirge deıin salǵan týyndylaryn kórmege ákeledi. Sondaı-aq, fotokórme taqyryby únemi ózgerip otyrady. Al demalys kúnderi balalarǵa arnalǵan túrli ınteraktıvti sharalar ótedi. Sharalardyń bári derlik ashyq aspan astynda ótedi. Bul qazirgi sanıtarlyq talaptarǵa da saı», - deıdi «QazExpoCongress» ulttyq kompanııasynyń ókili.



Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Esimjan Naqtybaı

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT