+7 (701) 759 90 19
USD 388.07 EUR 427.54
RUB 6.08 CNY 55.36
Jańalyqtar

Altyn Adamnyń sherýi Malaızııada jalǵasady

2019 jylǵy 23 qyrkúıek 18:00
Bólisińiz:

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi 2019 jylǵy 1 qazan kúni saǵat 15.00-de Kýala-Lýmpýrdaǵy Malaızııa mýzeıleriniń departamentinde «Uly dala: tarıh jáne mádenıet» kórmesin ashady.

Uqsas jańalyqtar
Qyzylordada kóne qalashyq týraly kórme uıymdastyryldy Qyzylordada Kúıikkesken qalashyǵyn zertteýge kóńil bólindi Kókshetaýda «Qazaq dalasy - uly túrki eliniń qara shańyraǵy» atty konferentsııa ótti

Bul týraly QR Ulttyq mýzeıiniń baspasóz qyzmeti habarlady.

Kórme «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» halyqaralyq kórme jobasy aıasynda 2019 jylǵy 1 qazannan 31 qazanǵa deıin jalǵasady.

Kórmeniń maqsaty – Qazaqstannyń tarıhı-mádenı baı murasymen sheteldik kórermendi tanystyrý. Kórmege Qazaqstan Respýblıkasynyń sımvoly sanalatyn «Altyn adam» qoıylady.

1960-jyldardyń sońy men 1970-jyldardyń basynda Almatynyń mańaıynda tanymal arheolog Kemal Aqyshev zerttep júrgen Esik qorǵanynan, keıin Qazaqstannyń sımvolyna aınalǵan, saq patshasy – «Altyn adamnyń» súıegi tabylǵan arheologııalyq sensatsııa boldy. Baǵa jetpes oljaǵa «Qazaq Týtanhamony» degen at berilip, «ǵasyr jańalyǵy» dep tanyldy. Ejelgi dala bıleýshisiniń tájindegi qanatty altyn pyraq áshekeıleri Qazaqstan Respýblıkasy Eltańbasynyń bólshegine aınaldy, al Altyn adamnyń músini Almatydaǵy Táýelsizdik alańyna ornatyldy.

Jarty ǵasyrǵa jýyq ýaqyt ótkennen keıin Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi halyqaralyq «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» jobasyn jarııalady. Aýqymdy shara sheńberinde Belarýs, Reseı, Ázerbaıjan, Qytaı, Polsha, Ońtústik Koreıa, Ózbekstan, Soltústik Makedonııa jáne Túrkııa mýzeılerinde kórmeler úlken jetistikpen ótti. Kórme 2019 jyldyń sońyna deıin jer sharynyń taǵy da eki eline baratyn bolady.

Malaızııa mýzeıleriniń departamentindegi kórmeden kıimi altyn japsyrmaly jáne jebe, qar barysy, arqar, jylqy jáne qus túrindegi altyn tilimsheler áshekeılep turǵan konýs pishindi erekshe bas kıimdi Altyn adamnyń rekonstrýktsııasyn jáne osy jas aq súıek saq jaýyngerimen (arheologtardyń pikirleri boıynsha 17-18 jastar shamasynda) birge jerlengen erte temir ǵasyrynyń (b.d.d V-IV ǵǵ.) arheologııalyq oljalarynyń kollektsııasyn tamashalaýǵa bolady.

Saqtar (parsy tilinen aýdarǵanda – «alyp erler») – qazaqtardyń ertedegi babalary. Grek avtorlarynyń shyǵarmalarynda olardy azııalyq skıfter (saka sózi skıfterdiń «buǵy» sózinen týyndaıdy), basqa ejelgi derekkózderinde «ushqyr atty týrlar» dep kórkem sıpattaǵan. Osy taıpalardyń úlken úsh tobynyń qatarynda «Altyn adam» jerlengen Esik qorǵany tabylǵan aımaqta turǵan saq-tıgrahaýdtar («shoshaq bóriktiler») bar bolatyn.

Qorǵannan arasynda kıimderdi bezendiretin detaldar, sol sııaqty áshekeıler men turmystyq zattar bar tórt myńnan astam altyn buıymdar tabyldy. Zertteýshilerdiń qorymdaǵy zattardyń topografııasyn ter tógip zertteýleri nátıjesinde, kórmege usynylyp otyrǵan saq jaýyngeriniń kelbetin jańadan jasap shyǵý múmkin boldy.

Esik qorǵanynan tabylǵan zattar arasynda ejelgi jazba eskertkishteriniń biri rýna jazýmen jazylǵan jazbasy bar kúmis tostaǵannyń ekspozıtsııadan alar orny erekshe.

Ejelgi dala óneriniń mańyzdy ereksheligi sanalatyn zoomorftyq beınelerdiń basymdyǵy da mıfologııalyq oılaý ólshemderimen belgilenedi. Munyń sıýjetiniń dramatızmi jaqsylyq pen jamandyqtyń kúresi, jaryq pen qarańǵynyń bastaýy, jańa ómirdiń jasalýy, qarama-qaıshylyqtardyń máńgilik qozǵalysynyń jáne máńgilik kúresiniń sımvoly retinde túsindiriledi. Osyndaı qarama-qaıshylyqtyń aıqyn úlgisi retinde kórmege usynylǵan altynnan qalyptaý jáne bederleý tehnıkasymen jasalǵan V-IV ǵasyrlarǵa tán japsyrmasy birin biri dál qaıtalaıtyn qos barys túrindegi aıylbasty aıtýǵa bolady.

Hrıstıandyq pen musylmandyqtyń ornyǵýyna qaraı «ań stıli» birtindep putqa tabynýshylyq pen túsinikten shyǵatyn bastapqy mánin joǵalta bastady.

Alaıda bastapqy sıqyrly máninen aırylǵan janýarlardyń sándik beıneleri zergerlik buıymdarda, mınıatıýra kitaptarda, aǵash, tas jáne súıek naqyshtarynda, sáýlet syndy ortaǵasyrlyq ónerde áldeqaıda jınaqtalyńqyraǵan túrde, stıldengen oıý, zer elementteriniń pishinin qabyldap qoldanysta qala berdi. Bul úrdister ekspozıtsııaǵa qoıylǵan XV ǵasyrǵa tán dep datalanǵan Saıram kómbesinen tabylǵan zergerlik óner buıymdarynan aıqyn baıqalady. Kórmede sol sııaqty Taqsaı (Batys Qazaqstan oblysy), Taldy-2 (Qaraǵandy oblysy) jáne Berel (Shyǵys Qazaqstan oblysy) syndy saq qorǵandarynan tabylǵan arheologııalyq biregeı oljalar da kórsetiletin bolady.

Kórmege Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń qorlarynan barlyǵy 346 zat usynylady. Kórmege usynylatyn Qazaqstannyń ejelgi jáne ortaǵasyrlyq óneriniń jaýharlary – bul Eýrazııa dala mádenıeti murasynyń ózindik ereksheligin kórsetetin burynǵynyń ataýsyz sheberleri týyndylarynyń az ǵana bóligi.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qazaqstan tarıhy, Qoǵam,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT