Altaıdaǵy Ertistiń jaǵasynda qazaqtyń termesi shyrqaldy - sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý
2022 jylǵy 19 maýsym 15:15

Altaıdaǵy Ertistiń jaǵasynda qazaqtyń termesi shyrqaldy - sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Qazaqstanda «Túrkııa stıpendııalary» boıynsha talapkerlerdi qabyldaý bastaldy TRT

Túrkııa sheteldegi túrikter jáne aǵaıyn qaýymdastyqtar basqarmasy uıymdastyrǵan «Túrkııa stıpendııalary» aıasynda onlaın ótinish bergen stýdentterdiń suhbat satysy Qazaqstanda bastaldy, dep habarlaıdy «Túrkııa Radıo Teledıdar» aqparattyq agenttigi.

Atalǵan basylymynyń dereginshe, Qazaqstanda «Túrkııa stıpendııalary» baǵdarlamasy aıasynda talapkerlerdi qabyldaý protsesi bastaldy. Qazaqstandyq talapkerler jyldaǵydaı bıyl da stıpendııalyq baǵdarlamaǵa úlken qyzyǵýshylyq tanytqan.

Sheteldegi túrikter jáne aǵaıyn qaýymdastyqtar basqarmasynyń ókilderi Nur-Sultan qalasyndaǵy ıÝnýs Emre ınstıtýtynda jáne Almatydaǵy Eýrazııa zertteý ınstıtýtynda suhbat júrgizgen.

«Áńgimelesýge bakalavrıat, magıstratýra jáne doktorantýraǵa túsýge úmitker stýdentter qatysady. Túrkııa Respýblıkasynyń elshiligi janyndaǵy bilim berý mekemesi bıyl úlken jumys júrgizdi. Nátıjede bıyl shamamen 7 600 talapker ótinish berdi. Endigi satyda suhbat protsesinen keıin Túrkııaǵa bilim alýǵa shaqyrylatyn talapkerler anyqtalady», dep jazady TRT.

Aıta ketý kerek, atalmysh baǵdarlama aıasynda stýdentterge oqý aqysy, turý, medıtsınalyq saqtandyrý, eki jaqqa ushý bıletteri jáne aı saıyn shákirtaqy tólenedi.

Baıan-Ólgıı hám Hovd: Qaı aımaqtyń ınvestıtsııalyq áleýeti joǵary? - Kaznews

Mońǵolııalyq Kaznews aqparattyq portalynda osyndaı taqyryptaǵy maqala jaryq kórdi.

Kaznews-tiń dereginshe, Baıan-Ólgıı men Hovd aımaǵy da Mońǵolııanyń batys ólkesinde ornalasqan. Halyq sany 2021 jylǵy kórsetkish boıynsha Baıan-Ólgııde 112,836 adamǵa, Hovd aımaǵynda 91,127 adamǵa jetken.

Aımaq ortalyǵyndaǵy halyq sany Ólgııde 43 077, al Jargalantta 32 200 bolǵan.

Reseımen shekaralasatyn Tsagaannýýr, QHR men shekaralasatyn Daıan ótkizý beketteri Baıan-Ólgıı aımaǵyna tıesili bolsa, QHR-men shekeralasatyn Býlgan, Baıtag beketteri Hovd aımaǵyna tıesili. Mońǵolııa aımaqtaryndaǵy halyqaralyq statýsy bar úsh áýejaıdyń ekeýi osy aımaqtarda ornalasqan eken. Baıan-Ólgıı aımaǵynyń artyqshylyǵy «Tsagaannýýr» atty ekonomıkalyq erkin zonasy bar.

Mońǵolııalyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, byltyr memleketten Baıan-Ólgıı aımaǵynyń jergilikti damý qoryna 8,7 mlrd tógróg ınvestıtsııa tartylǵan. Al, Hovd aımaǵynyń jergilikti damý qoryna 6,8 mlrd tógróg ınvestıtsııa quıylǵan.

Halyqaralyq uıymdardyń baǵdarlamasymen 2022 jyly jergilikti damý qoryna kórsetiletin qoldaýda Baıan-Ólgıı aımaǵyna 79,8 mln tógróg ınvestıtsııa bólingen.

Al, 2022 jyly memlekettik bıýdjetten Baıan-Ólgıı aımaǵyna - 56,9 mıllıard tógróg, Hovd aımaǵyna 90 mıllıard tógróg kólemindegi qarjy bólingen.

Sondaı-aq, Baıan-Ólgııde memleket qarajatymen salynatyn óndiris oryndary joq bolsa, al Hovd aımaǵy úshin bul salada ilgerleýshilik baıqalady. Óıtkeni olarda Hobda ózeni boıyna salynatyn Erdenebúren 90MVt-tyq sý-elektr stantsııasynyń jobasyna ınvestıtsııa tartylǵan.

«Búginde aımaqtaǵy jumyssyzdyq deńgeıiniń ósýi, ınfraqurylymnyń tozýy, jergilikti damý qorynyń josparlanýy, shaǵyn jáne orta ónerkásiptiń baıaý damýyna qatysty problemalar bar. Al, memleket tarapynan úlestiretin shaǵyn jáne orta kásipti damytýǵa arnalǵan nesıege naǵyz kásipkerler qol jetkizip otyr ma?! Bul suraqqa kim jaýap bere alady?», dep túıindeledi atalǵan jazba.

Qazaqstandyq ınvestorlar Jyzaqta 1,3 mln dollarlyq 11 kelisim jasamaq - «ÓzA»

Ózbekstannyń Jyzaq oblysyna kelgen Qazaqstan Respýblıkasynyń ınvestorlary 1,3 mln dollarlyq 11 kelisimge qol qoıýǵa múddeli.

«ÓzA»-nyń dereginshe, osy jyldyń 13 maýsymynda Ózbekstan Respýblıkasy prezıdenti janyndaǵy standarttaý jáne sertıfıkattaý salasyndaǵy tıimdilikti arttyrý máselelerine arnalǵan jıynalys ótti.

Onda oblys ákimderi eksporttaýshylar sanyn kóbeıtý jáne jańa zerthanalar ashý baǵdarlamasyn qabyldamaq nıette. Sonymen qatar, bul basqosýda Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligimen birlesip, 200 myń gektar jemis-kókónis alqaptaryn halyqaralyq standarttarǵa sáıkestendirip, jyl sońyna deıin 249 jemis-kókónis klasterimen jumys isteý jáne halyqaralyq naryqqa eksporttaıtyn kásiporyndar sanyn 400-ge deıin arttyrý mindeti qoıylǵan edi.

Osyǵan oraı, Qazaqstandyq ınvestorlarmen kezdesýde óńirdiń eksporttyq áleýetin arttyrý, óńir ekonomıkasynda týrızm ındýstrııasyn qalyptastyrý, óndiristi jergiliktendirý, ımportty jáne aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeýdi damytý, olardyń eksporttyq áleýetin jáne sapasyn arttyrý syndy máseleler talqylandy.

Eki jaqqa da tıimdi bolǵan kelissózder barysynda qazaqstandyq ınvestorlarmen B2B, B2G, G2G formatynda kelissózder júrgizilip, jańa ınvestıtsııalyq jobalardyń tusaýkeseri ótti.

«ÓzA»-nyń dereginshe, Qazaqstandyq BePRO Management holding basshysy Erkelbulan Mákenovty Ózbekstannyń Jyzaq oblysynda salynǵan óndiris oryndary qatty tań qaldyrǵan. Ol atalǵan basqosýda, óziniń osyndaı óndiristik kompanııalarmen jumys isteýge qýanyshty ekenin jáne bolashaqta yntymaqtastyqty odan ári keńeıtýge nıeti baryn aıtqan.

Altaıdaǵy Ertistiń jaǵasynda qazaqtyń termesi tyńdaldy – «Halyq gazeti»

Sholpan Shalqymanqyzy - Altaıda turatyn tanymal termeshi. Sholpan bala jasynan dombyra tartyp, án aıtýmen áýestengen, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti».

Ol 2016 jyly Kúıtún Óner ınstıtýtyna qabyldanyp, úsh jyl vokal mamandyǵy boıynsha bilim alyp, dástúrli terme ónerin kásibı deńgeıde meńgerip shyǵady.

Bul vıdeo aqparatta termeshi Sholpan Shalqymanqyzy óziniń shyǵarmashylyq jolyn aıtyp, sondaı-aq terme óneri týraly qysqasha túsinikteme beredi. Ol Qytaı qazaqtaryna belgili bolǵan áıgili termeshi marqum Ásemhan Ǵıbadatqyzyn ózine úlgi, ustaz tutatynyn aıtty.

«Terme – sózi men áýeni kelisken, ǵıbrattyq sıpaty basym lırıkalyq óleń túri. Sholpan Shalqymanqyzy Ertis ózeniniń boıynda ónerpazdyq sheberligimen bólisip, bolashaqta balalaryna dástúrli terme ónerin úıretsem degen armanyn jetkizdi», dep jazady qytaılyq basylym.

Prezıdent Qazaqstan elshisiniń senim gramotasyn qabyldady - Kaznews

Osy aptada Mońǵolııa prezıdenti Qazaqstan elshisiniń senim gramotasyn qabyldady.

13 maýsym kúni Mońǵolııa prezıdenti Ýhnaagıın Húrelsúh Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshisi Ǵabıt Qoıshybaevtan senim gramotasyn qabyldady. Bul týraly Mońǵolııa Prezıdenti ákimshiliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap Kaznews aqparattyq portaly habarlady.

Mońǵolııa prezıdenti Ýhnaagıın Húrelsúh Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshisi retinde jańa qyzmetke taǵaıyndalýymen quttyqtap, tabys tiledi.

Aıta keteıik, bıyl Mońǵolııa men Qazaqstan arasyndaǵy dıplomatııalyq dostyq qarym-qatynasqa 30 jyl tolýda. Taraptar kezdesý barysynda saýda, ekonomıka, mádenıet jáne bilim salasyndaǵy yntymaqtastyqty arttyrý barysynda pikir almasty.

Ǵabıt Beıbituly Qoıshybaev 1972 jyly 12 naýryzda Almaty qalasynda dúnıege kelgen. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ulttyq ýnıversıtetin jáne QR SІM Dıplomatııalyq akademııasyn bitirgen. Aıta keteıik, Ǵ. Qoıshybaev Qazaqstannyń Mońǵolııadaǵy Elshisi laýazymyna taǵaıyndalǵanǵa deıin Qazaqstannyń Qytaıdaǵy Elshisi bolǵan edi.

Mońǵolııaǵa kelgen týrıster arasynda sany jaǵynan Qazaqstan tórtinshi orynda tur. Bul týraly osy aptada kaznews aqparattyq portaly habarlaǵan bolatyn.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, 2021 jyldyń qańtar-mamyr aıynda Mońǵolııaǵa 8 554 týrıst kelgen bolsa, 2022 jyly qańtar-mamyr aıynda 42 060 týrıst kelgen. Shetelden kelgen týrıster sany 391,7%-ǵa artqan.

Ótken jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda, týrızm salasynyń kirisi aıtarlyqtaı ósken.

«Mońǵolııaǵa alǵashqy bes aıda kelgen týrıster sany boıynsha Reseı (22,292) kósh bastap tur. Sonymen qatar Ońtústik Koreıa (4,048), Qytaı Halyq Respýblıkasy (2,989), Qazaqstan Respýblıkasy (2724), Belarýs (1698) qatarly elder alǵashqy bestikti qorytyndylaýda», - dep jazady mońǵolııalyq basylym.

Qazaqstan-Túrkimenstan-Iran temir joly - aımaqtyq yntymaqtastyqtyń sátti úlgisi – Parstoday

Túrikmenstannyń Qarjy jáne ekonomıka mınıstri Muhammetgeldi Serdarov Eýrazııadaǵy saýda yntymaqtastyǵynyń sátti úlgisi Túrikmenstan-Qazaqstan jáne Iranmen aradaǵy temir joly ekenin aıtty, dep habarlady Irannyń Parstoday aqparat agenttigi.

Muhammetgeldi Serdarov bul týraly Sankt-Peterbýrg halyqaralyq konferentsııasynda aıtqan bolatyn.

Onyń pikirinshe, bul temir jol Eýrazııadaǵy kórshiles elderdiń saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyǵyn keńeıtý úshin jaqsy perspektıva ashady.

Aıta keteıik, uzyndyǵy 926 shaqyrymdy quraıtyn Qazaqstan-Túrkimenstan-Iran temir joly 2014 jyldyń jeltoqsan aıynda qoldanysqa tapsyryldy. Ol ashylǵannan keıin Qytaı da bul jolǵa qosylyp, 2016 jyldan beri osy dáliz arqyly konteınerlik poıyzdar júrip jatyr.

Parstoday-diń keltirgen málimetinshe, 2021 jyldyń 26 ​​qarashasynda IIR, Túrikmenstan jáne Qazaqstan (KTI ) úsh eli arasynda Qazaqstannan Túrikmenstanǵa jáne odan Iranǵa temirjol júk tasymalynyń kólemin ulǵaıtý maqsatynda úsh jaqty temirjol memorandýmyna qol qoıyldy. Iran-Túrkimenstan-Qazaqstan halyqaralyq temirjolynyń 80 shaqyrymy Iranda, 700 shaqyrymy Túrkimenstanda, 146 shaqyrymy Qazaqstanda.

Ózbekstanǵa sáýir aıynda eń kóp týrıst Qazaqstannan kelgen - «ÓzA»

2022 jyldyń sáýir aıynda Ózbekstanǵa týrıstik maqsatpen 269,2 myń sheteldik kelgen. Onyń basym bóligi kórshi Qazaqstannan kelgen azamattar quraıdy, dep habarlaıdy «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.

Memlekettik statıstıka komıtetiniń habarlaýynsha, bul kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 181,4 myń adamǵa nemese 3,1 esege ósken.

Aıta keteıik, ózbekstandyq BAQ 2022 jyldyń sáýir aıynda Ózbek eline týrıstik maqsatpen kelgen sheteldik azamattardyń tizimdigin jarııalaǵan.

«Qazaqstan – 81,2 myń adam, Tájikstan – 69,9 myń adam, Qyrǵyz elinen – 69,1 myń adam, Reseı – 29,3 myń adam, Túrkııa – 4,5 myń adam, Germanııa – 1,4 myń adam, Frantsııa – 1,2 myń adam saıahattap kelgen», dep jazdy «ÓzA».


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT