+7 (701) 759 90 19
USD 421.58 EUR 496.83
RUB 5.53 CNY 62.2
Jańalyqtar

Altaıda qasqyrdyń tirshilik bolmysyn kórsetetin park ashyldy - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

2020 jylǵy 26 qańtar 14:06
Bólisińiz:
Altaıda qasqyrdyń tirshilik bolmysyn kórsetetin park ashyldy - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat- «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Altaıda qasqyrdyń tirshilik bolmysyn kórsetetin park ashyldy - «Altaı aqparat» saıty


Qytaıdyń Altaı aımaǵynyń Shińgil aýdanynda «Qar-muz sport týrızmi» festıvaliniń aıasynda «Batys-soltústik qasqyrlar parki» ashyldy, dep jazady altxw.com saıty.

Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, týrızm merekesin tamashalaýǵa kelgen adamdar osy erkshe tirshilik ıesin jaqynnan kórip, ol týraly sony málimettermen tanysýǵa erekshe ynta tanytqan. Óıtkeni, qasqyrdyń basqa ańdarǵa uqsamaıtyn bólekshe qasıetteri kóp. Al park Qytaıdyń jabaıy janýarlardy qorǵaý memlekettik mekemesiniń arnaıy lıtsenzııasymen ashylǵan. «Batys-soltústik qasqyrlar parkiniń» basshysy Gao Veıdongtiń qasqyrdy qolǵa úıretýde kópjyldyq tájirıbesi de bar eken.


«Qasqyr- mal sharýashylyǵymen aınalysatyn ólkedegi eń tanymaly jabaıy janýarlardyń biri. Áıtsede, qazirgi kúni osyndaǵy jergilikti turǵyndardyń ózi qasqyrdy kózderimen kórmegen. Bul ań týraly túsinik tek qoljetimdi aqparattarmen ǵana shektelgen. Al jergilikti turǵyndardyń dástúrli sharýashylyq mádenıetindegi qasqyr týraly túsinigi de túrli ańyzdarmen astasyp jatady. Olar atalǵan janýarǵa asa qaýipti jyrtqysh retinde qaraıdy jáne qadirleıdi», - deıdi Gao Veıdong.


«Shińgil aýdanyndaǵy «Qasqyr parkinen» qasqyrlardyń birneshe túrin kórýge bolady. Kelýshiler bul ańdy kórýden buryn «qasqyrlar murajaıyn» aralap, jabaıy qasqyrlardyń túrleri men taralýy týraly maǵlumattarǵa ıe bolady. Sondaı-aq, qasqyr tisteri men qasqyr tastarynan jasalǵan qolóner buıymdardy, qasqyr terisinen tigilgen kıimderdi kóre alasyz. Jergilikti turǵyndar qasqyrdyń terisin 1-2 saǵat bóstek qylyp otyrsańyz, kúni boıy deneńiz qyzyp júretinin aıtady», - dep jazady «Altaı aqparat» saıty.

Baıyt Qabanulynyń týyndysy frantsýz tilinde jaryq kórdi - KAZNEWS


Monǵolııalyq qandasymyz, aqyn, jazýshy Baıyt Qabanulynyń týyndysy frantsýz tilinde jaryq kórdi, dep jazady mońǵolııalyq KAZNEWS aqparattyq portaly.

«Baıyt Qabanulynyń monǵol tilinde jazylǵan «Anashym meniń», «Kishkentaı álem», «Tor ishindegi erkindik», «Syıý týraly óleń», «Kóktemniń qyzǵaldaǵy» qatarly bes óleńi frantsýz tiline aýdarylyp, «Éditions Jentayu» jýrnalynda jarııalandy. Atalǵan jýrnalǵa Baıyt Qabanulynan basqa Monǵolııanyń osy zaman ádebıetindegi aqyn, jazýshylardyń tańdamaly týyndylary da jarııalanǵan», - dep jazady KAZNEWS.


Baıyt Qabanuly 1967 jyly Monǵolııanyń Baıan-Ólgeı aımaǵynda týǵan. «Men qazaq», «Oı keste», «Tań nury», «Jazıra jańalyǵy» atty jyr jınaqtarynyń avtory.

Bıotehnologııalyq kompanııa túıe sharýashylyǵymen aınalysatyn fermerlerge 6 temir tulpar syılady - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)


Shyńjań Vangıýan bıotehnologııalyq kompanııasy Altaı aımaǵyndaǵy túıe sharýashylyǵymen aınalysatyn fermerlerdi marapattaý jınalysyn ótkizdi, dep habarlaıdy Qytaıdyń kazakcnr.com saıty.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, bul marapattaý sharasyna Qytaıdyń Altaı aımaǵy, Býryltoǵaı aýdanyndaǵy 175 túıe sharýashylyǵymen aınalysatyn fermerler qatysqan. Onyń ishinde osy sharýashylyǵyn jaqsy damytyp, órkendetken 71 túıeshige 1 mıllıon ıýannan asatyn yntalandyrý syılyqtaryn tabys etken. Qazirgi ýaqytta Býryltoǵaı aýdanynda 2200 adam túıe baǵýmen aınalysady. Aýdanda atalmysh maldyń 20 myńnan astam túligi bar eken.


«Túıe sútiniń shıpalyq qasıetteri erteden-aq belgili bolǵan. Onyń adam aǵzasyna sińimdiligi 98 paıyzdy quraıdy. Dárigerler shubatty turaqty paıdalanǵan adamdar týberkýlezben múldem aýyrmaıtyndyǵyn anyqtaǵan. Asqazan aýyrýlaryn da shubatpen emdeý – ónimdi nátıje kórsetken. Túıe sútiniń budan basqa da kóptegen aýrýlarǵa em bolatyny dáleldengen. Osyndaı densaýlyqqa paıdaly, naryqta úlken suranysqa ıe túıe sútinen ónimderdi óndiretin Wangyuan Group kompanııasy 2019 jyly sharýashylyqtardan 3000 tonna túıe sútin satyp alǵan. Sondaı-aq, kompanııa aýyldy jerde túıe sharýashylyǵymen aınalysatyn sharýalarǵa jeńildetilgen nesıe de berip keledi. Olar sońǵy jyldary 642 sharýaǵa 80 mıllıon ıýannan astam nesıe taratqan. Osy jolǵy fermerlerdi marapattaýdyń 5-shi kezekti sharasynda kompanııa 6 túıeshige temir tulpar mingizdi», - dep jazady CNR.

Aqparat kóziniń jazýynsha, kólikke ıe bolǵandardyń biri Ómirbek Mysyrqanulynyń qazirgi kúni 100-den astam túıesi bar eken.

«Túıe sútin satýdan jylyna 800 myń ıýannan astam tabys tabamyn. Sonymen birge jyl saıyn osyndaı marapattaý sharalarynda júlde alyp turamyn. Ótken jyly maǵan 80 myń ıýan berse, bıyl 90 myń ıýan jáne baǵasy 100 myń ıýannan asatyn avtokólik mingizdi», - deıdi Ómirbek Mysyrqanuly.


Sondaı-aq, Býryltoǵaı aýdanynyń 36 fermeri 7 qańtar kúni Beıjińdegi Halyq saraıynda ótken «Qytaı túıe sharýashylyǵy ındýstrııasynyń jetistikteri» kórmesine qatysqan. Al, Wangyuan Group kompanııasy 15 fermerdi Gýanchjoý, Gonkong, Makaoǵa jáne basqa da jerlerdi aralatýdy josparlap otyr.

Ushqysh Bek Bazylhanuly Ulanbatyr–Gonkong baǵytyna alǵashqy reısin sátti jasady- KAZNEWS


«Mońǵolııanyń Izınıs Eırveız kompanııasynyń Áýe qozǵalysyn basqarý ortalyǵynyń basshysy, B737NG ushaǵynyń ekinshi ushqyshy Bek Bazylhanuly Ulanbatyr – Gonkong – Ulanbatyr baǵytyna ushqan áýe kóliginiń tizginin ustap, alǵashqy reısin sátti jasap, «Shyńǵys han» halyqaralyq áýejaıyna qondy. Áýe kóliginiń tizginin kásibı túrde basqarý – mansaptaǵy mańyzdy baspaldaq bolmaq. Bek Bazylhanulynyń aldaǵy qyzmetine sáttilik tileımiz!», - dep jazady mońǵolııalyq KAZNEWS aqparattyq portaly.


Álisher Naýaıdiń «Farhad pen Shyryny» aǵylshyn tilinde jaryq kórdi - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


Túrki jurtynyń uly aqyny hám shyǵystyń oıshyl danyshpany bop ómir keship, ǵumyrynyń kóp bóligin ádebıet pen mádenıetke arnaǵan Álisher Naýaıdiń «Farhad pen Shyryn» dastany aǵylshyn tilinde jaryq kórdi, dep habarlaıdy Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi.

«Qundy shyǵarmany aǵylshyn tilinde sóıletken aqyn, aýdarmashy Azam Obıd. Bul aıtýly shyǵarma Túrkııada jaryq kórip, aǵylshyn tilindegi nusqanyń qunarly mazmuny men kórkemdigin Mark Rıs pen Keıtı Rýt Deıvıs teksergen. Al Azam Obıd Ózbek ádebıetinde ózindik qoltańbasy bar jazýshy jáne búgingi kúni ózbek ádebıetin álemge tanytýda úlken jumys atqaryp júrgen biregeı jan. Birneshe shet tilderin erkin meńgergen aqyn bir jyldan beri «Sheteldik jazýshylar men sýretshiler Ózbekstandaǵy rezıdentsııada» («UzLAB») atty halyqaralyq ádebı jáne mádenı shyǵarmashylyq týrızm jobasyn qolǵa alǵan. Mundaǵy kózdelgen maqsat sheteldik qalamgerlerdiń basyn qosyp, ózbek dalasynyń kórikti jerlerine saıahattar uıymdastyrý. Osy saıahat barysynda ózbek ádebıetiniń úzdik týyndylaryn sheteldik jazýshylardyń kómegimen aýdarma jasatýǵa, olardy shetelderde baspadan shyǵarýǵa jol ashý», - dep jazady «ÓzA» aqparattyq agenttigi.


Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, Tashkenttegi Álisher Naýaı atyndaǵy Ózbekstan Ulttyq kitaphanasynda ótken tusaýkeserde, aýdarmashy «Farhad pen Shyryny» aǵylshyn tilinde úsh myń tırajben oqyrmanǵa jol tartqanyn, sondaı-aq kitaptyń budanda kóp sanyn Úndistanda baspadan shyǵarý josparlanǵanyn jetkizdi.

Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine 1 mıllıon 500 myń týrıst kelgen - TRT


Qazaqstannyń Túrkistan qalasyndaǵy Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine ótken jyly 1 mıllıon 500 myń týrıst keldi, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

«Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Meıirjan Myrzalıev Óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken jıynda, aımaqtyń áleýmettik, ekonomıkalyq jáne týrızm salasyndaǵy jetistikteri jóninde málim etken. Jalpy oblysta 168 qonaq úı, 51 shıpajaı, 60 demalys bazasy qyzmet kórsetedi. Ekologııalyq, tarıhı-tanymdyq týrızm baǵytynda 57 týrıst marshrýty ázirlengen. «Túrkistan qalasynda týrısterge tolyq aqparat usynatyn «Vızıt ortalyqtyń», «Uly Jibek jolynyń ulttyq dástúrli qolóner ortalyǵynyń», halyqaralyq áýejaıdyń, «ıAsaýı murajaıynyń» jáne t.b. nysandardyń qurylysy júrgizilýde. 2019 jyly Túrkistan qalasyndaǵy Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine 1,5 mıllıon adam keldi. Osy kórsetkishti 2025 jyly 5 mıllıonǵa jetkizý josparlanady», - dep jazady TRT.

Ózbekstanda bilim júıesi qaıta reformalanyp, JOO-larda 3 jyldyq bakalavr ashylady - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shavkat Mırzıeevtiń Olıı Majlıs Senaty men Zań shyǵarý palatasyna joldaǵan kezekti Úndeýinde bilim salasyna erekshe toqtalyp, 2020-2021 jylǵy oqý jylynan bastap múldem jańa júıe engiziletinin aıtty, dep habarlaıdy Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi.

«2020/2021 jylǵy oqý jylynan bastap bilim salasy reformalanyp, múldem jańa kásiptik bilim berý júıesi engiziledi jáne JOO-da 3 jyldyq bakalavr baǵyty ashylady. Olar: Mýzykalyq bilim, dene shynyqtyrý, tehnologııalyq bilim, áskerge deıingi bilim, beıneleý óneri jáne ınjenerlik grafıka, mektepke deıingi jáne bastaýysh bilim berýdegi dene shynyqtyrý jáne sport salasyndaǵy pedagog mamandaryn daıyndaý. Budan bólek JOO-da memlekettik granttar sanyn eki esege arttyryp, qyzdar úshin arnaıy granttar bólinbek. Al, naqty mamandyqtarǵa qatysy bolmaǵan pánder eki esege qysqartylady», - dep jazady «ÓzA» agenttigi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

#BAQ   #Álem   #Qoǵam  
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT