+7 (701) 759 90 19
USD 424.99 EUR 504.21
RUB 5.81 CNY 65.66
Jańalyqtar

Almatyda apatty úılerdi súrý máselesi talqylandy

2021 jylǵy 23 maýsym 19:42
Bólisińiz:
Almatyda apatty úılerdi súrý máselesi talqylandy

ALMATY. QazAqparat - Almatyda turǵyn úı qoryn qaıta jańartý baǵdarlamasy men zamanaýı ınfraqurylym qurý jáne qalanyń sáýlettik kelbetin qalyptastyrý ıdeıalary talqylandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Dıalog alańyna qatysýshylar turǵyn úı qurylysyndaǵy ınvestıtsııalyq áleýet máselelerin, qurylysty josparlaý kezindegi áleýmettik faktorlardy, problemalar men baǵdarlamanyń áleýetin talqylady.

Búgingi tańda Almaty qalasynda 1930-1975 jyldar aralyǵynda salynǵan eki qabatty 1427 eski úı bar. Olardyń kópshiligi Túrksib aýdanynda (607 úı) ornalasqan. Eski úılerdiń negizgi mańyzdy problemalary: seısmıkalyq jáne órt qaýiptiligi, sondaı-aq ınjenerlik kommýnıkatsııalardyń bolmaýy.

«Almaty «Áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy« AQ Basqarma tóraǵasy Asqar Bilisbekovtiń aıtýynsha, «eski» turǵyn úı degen uǵym joq, «apattyq» úıler uǵymy bar.

«Qaıta jańartý baǵdarlamasy kóptegen jyldar boıy talqylanyp keledi. 2012-2015 jyldary baǵdarlama júzege asyryla bastady. Shamamen 56 úı súrildi. Bul – óte az. Bul jerde Áleýmettik kásipkerlik koroporatsııasy osy baǵdarlamanyń operatory bolyp tabylady. Biz muny qala ákimdigimen, Almaty Basjosparmen, Almaty qalasynyń bas sáýletshisimen tyǵyz yntymaqtastyqta jasaımyz. Biz qonys aýdarýǵa kómektesemiz, kelissózder júrgizemiz jáne t.b.

Búgingi tańda eski úılerdiń basym bóligi Jetisý jáne Túrksib aýdandarynda ornalasqan. Baǵdarlamaǵa ózgerister engizýge qatysty zańnamalyq sıpattaǵy máseleler bar. Biz qazir QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligimen, Qurylys komıtetimen jáne Almaty qalasynyń ákimdigimen osy máseleni qarastyryp jatyrmyz. Sondaı-aq, men máslıhatta saraptamalyq keńes qurý týraly bastamamen shyqtym. Bul ókildi organ – táýelsiz. Onda biz naqty sheshim qabyldap, baǵdarlamaǵa ózgerister engizemiz dep úmittenemin. Kúzde biraz túsinik bolady dep úmittenemin. Búginde ınvestorlar úshin ýaqyt shamasy turǵysynan alǵanda tartymsyz osy ýchaskelerge bolashaqta kirýge jaqsy múmkindik bolady», - dedi Asqar Bilisbekov.

Onyń sózinshe, jalpy málimetterge sáıkes, búginde megapolıs turǵyndarynyń 75% astamy úılerdi súrý úshin daýys bergen.

«Qaıta jańartý baǵdarlamasy aıasynda eski úılerdi buzý barlyq turǵyndardyń 100 paıyz kelisimimen ǵana júrgiziletin bolady. Eger olardyń 10-ynyń 9-y kelisip, 1-eýi kelispese, joba iske asyrylmaıdy. ıAǵnı, májbúrli buzý bolmaıdy. Baǵdarlama aıasynda 2021-2025 jyldary 708 eski úıdi aýystyrý josparlanýda. Onyń ishinde bıýdjet esebinen – 250 úı, jeke ınvestıtsııalar esebinen – 458 úı. 280 úı boıynsha jumystar júrgizilýde. Bolashaqta 719 eski úıdi qosymsha aýystyrý josparlanýda. Onyń 261-i bıýdjet esebinen, 458-i jeke ınvestorlar esebinen», - dedi A.Bilisbekov.

Almatynyń bas sáýletshisi Almashan Ahmedjanov atap ótkendeı, qalada árbir núkte tartymdy bolýy tıis.

«Qaıta jańartý baǵdarlamasy eskirgen turǵyn úı ıeleriniń ál-aýqatyn jaqsartý maqsatynda qabyldandy. Qala boıynsha bıýdjet esebinen eski úılerdi aýystyrý múmkin emes. Qaıta jańartý baǵdarlamasy ınvestordyń qarajatyn eskere otyryp, eski turǵyn úı máselelerin sheshýge baǵyttalǵan. Qalanyń árbir núktesin qalaı tartymdy etýge bolady? Ol úshin bıik ǵımarattar salý mindet emes. Máseleniń bári baǵada jatyr. Búgingi tańda qurylys materıaldary baǵasynyń kúrt ósýi baıqalady jáne bul, tipti, ekonom-klass jobalarynyń qymbattaýyna ákelýde. Halyq úshin eń bastysy – jaıly ómir súrý. Buryn aıtqanymyzdaı, kez kelgen turǵyn úı kesheniniń qurylysy kezinde mektepter, balabaqshalar, jasyl jelekter bolýy kerek», - dep atap ótti Almaty qalasy Sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasynyń basshysy.

Sáýletshi Evgenıı Matveevtiń paıymynsha, qaıta jańartý baǵdarlamasyna qarsy shyqqan azamattardy naqty shart aldyna qoıý kerek.

«Qaıta jańartý taqyryby óte mańyzdy. Kóptegen qalalar men memleketter osy kezeńderden ótti. Búginde Almaty óz damýynda osyndaı deńgeıge jetti. Eski úılerdi buzý týraly sóz bolǵanda, turǵyndardyń 100 paıyzdyq kelisimi týraly másele kóteriledi. Menińshe, bul baǵdarlamanyń qarsylastary máseleniń mánin tolyq túsinbeıdi. Olardyń aldynda «kelispeýshiliktiń naqty sebebi ne?» degen suraq qoıý kerek. Olar saıyp kelgende, ne qaıta jańartý jumystaryn júrgizýge kelisedi, ne tyǵyryqqa tireledi«, - dep atap ótti sáýletshi.

Avtory: Alpamys Israıl


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT