Almas Qurmanov: Qazaqstan áleýmettik qamsyzdandyrý júıesiniń kóp deńgeıli modelin qurdy
2021 jylǵy 27 jeltoqsan 12:04

Almas Qurmanov: Qazaqstan áleýmettik qamsyzdandyrý júıesiniń kóp deńgeıli modelin qurdy

NUR-SULTAN. QazAqparat - «Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qory» AQ bas dırektory Almas Qurmanov mindetti áleýmettik saqtandyrýdyń artyqshylyqtary men damý perspektıvalary týraly aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

- Táýelsizdik jyldarynda Qazaqstan halyqty áleýmettik qorǵaýdyń ózindik júıesin qurdy. Mindetti áleýmettik saqtandyrýdyń róli qandaı?

- El damýynyń árbir kezeńindegi áleýmettik qamsyzdandyrý deńgeıi onyń ekonomıkalyq jáne qarjylyq múmkindikterimen aıqyndaldy. Memleket halyqtyń áleýmettik qorǵalýyna adamnyń týǵanynan bastap ómiriniń barlyq kezeńderinde kepildik beredi. Ult kóshbasshysy N.Á.Nazarbaev aıqyndaǵan Qazaqstannyń strategııalyq damý baǵytynyń is júzindegi iske asýyna sátti júzege asyrylǵan reformalar septigin tıgizdi.

Táýelsizdik jyldarynda Qazaqstan áleýmettik qamsyzdandyrý júıesiniń naryqtyq ekonomıka qaǵıdattaryna sáıkes keletin, memleket, jumys berýshi jáne qyzmetker arasyndaǵy áleýmettik qamsyzdandyrý jaýapkershiligin negizgi, mindetti jáne erikti deńgeıde bólýdi kózdeıtin kóp deńgeıli modelin qurdy.

Bazalyq deńgeıde Qazaqstan azamattary eńbek etýine qaramastan, áleýmettik táýekelder týyndaǵan jaǵdaıda memlekettik bıýdjetten áleýmettik kómek alady.

Áleýmettik qamsyzdandyrýdyń jańa standarttaryna kóshý halyqaralyq tájirıbege sáıkes 2005 jylǵy 1 qańtardan bastap Qazaqstan Respýblıkasynda jumys isteıtin halyqty áleýmettik táýekelder týyndaǵanda áleýmettik qorǵaýdyń qosymsha deńgeıi retinde mindetti áleýmettik saqtandyrý engizildi.

Qazaqstandaǵy mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesiniń qarjylyq resýrstary jumys berýshiler, dara kásipkerler jáne jeke praktıkamen aınalysatyn jeke tulǵalar tóleıtin áleýmettik aýdarymdar esebinen qalyptasady.

Aı saıynǵy áleýmettik aýdarymdardy jumys berýshiler óz qyzmetkerlerine eń tómengi jalaqynyń jeti eselengen mólsheriniń shegindegi tabysynan tóleıdi. Bul rette áleýmettik aýdarymdar mindetti zeınetaqy jarnalary sııaqty jumyskerdiń jalaqysynan ustalmaıdy, jumys berýshiler men ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar esebinen tólenedi.

Áleýmettik qaýipter týyndaǵan jaǵdaıda Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan áleýmettik tólemdi tek jumysker, al qaıtys bolǵan jaǵdaıda onyń asyraýynda bolǵan otbasy músheleri ǵana alýshy bolyp tabylady. Osylaısha, áleýmettik táýekelder týyndaǵan kezde eńbekke qabiletti halyq bıýdjetten memlekettik áleýmettik járdemaqylar jáne MÁSQ-tan qosymsha áleýmettik tólemder alady.

2005 jyldan 2021 jyldyń qazan aıyn qosqanda shamamen 6 mln. adam 1,8 trln. teńge somasynda MÁSQ-nan áleýmettik tólem aldy. Osy somanyń 86,3% - júktilikke jáne bosanýǵa, jańa týǵan balany (balalardy) asyrap alýǵa, sondaı-aq balany bir jasqa tolǵanǵa deıin kútýge baılanysty tabysynan aıyrylǵan jaǵdaıyna, 6,6% - eńbekke qabylettilikten aıyrylý jaǵdaıyna, 4,3% - asyraýshysynan aıyrylý jaǵdaıyna jáne 2,7% - jumysynan aıyrylý jaǵdaıyna tólengen áleýmettik tólemder.

- Mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesi engizilgen 16 jyl ishinde qandaı ózgerister boldy?

- 2005 jyldan bastap MÁSQ-nan úsh áleýmettik táýekel: eńbekke qabylettilikten aıyrylý, asyraýshysynan aıyrylý jáne jumysynan aıyrylý jaǵdaılary boıynsha áleýmettik tólemder júrgizilýde.

2008 jyldan bastap Memleket basshysynyń 2007 jylǵy 28 aqpandaǵy «Jańa álemdegi jańa Qazaqstan!» halyqqa Joldaýy aıasynda jumys isteıtin áıelderdiń múddelerin qorǵaý maqsatynda júktiligine jáne bosanýyna, jańa týǵan balany (balalardy) asyrap alýyna, sondaı-aq bala bir jasqa tolǵanǵa deıingi kútimine baılanysty tabysynan aıyrylǵan jaǵdaılarǵa áleýmettik tólemder engizildi.

Jumys isteıtin azamattardyń áleýmettik qamtamasyz etilýin arttyrý jáne eńbek yntasyn arttyrý maqsatynda mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesi jetildirilýde. 2020 jylǵy 1 qańtardan bastap eńbek ótili men áleýmettik tólemder mólsheri arasyndaǵy baılanysty kúsheıtýdi, sondaı-aq tólemderdi taǵaıyndaý kezinde qoldanylatyn ártúrli koeffıtsıentterdiń ulǵaıýyn kózdeıtin jańa redaktsııada «Mindetti áleýmettik saqtandyrý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy engizildi.

Nátıjesinde MÁSQ-nan tólenetin áleýmettik tólemderdiń ortasha mólsheri eńbekke qabylettilikten aıyrylý boıynsha – 68%-ǵa, asyraýshysynan aıyrylý boıynsha – 43%-ǵa jáne jumysynan aıyrylý boıynsha – 88%-ǵa ósti.

Osylaısha, jumys berýshilerdiń aı saıynǵy áleýmettik aýdarymdardy ýaqtyly jáne tolyq tóleýi jumyskerlerdi áleýmettik táýekelder týyndaǵan jaǵdaıda barabar áleýmettik tólemdermen qamtamasyz etedi.

Aıta ketý kerek, eńbekke qabylettilikten aıyrylý jaǵdaıyna áleýmettik tólem adam eńbekke qabilettiligin qalpyna keltirgenge deıin nemese zeınetkerlik jasqa jetkenge deıin júzege asyrylady. Al asyraýshysynan aıyrylǵan jaǵdaıda áleýmettik tólem – asyraýyndaǵy balalary kámelet jasyna tolǵanǵa deıin nemese olar kúndizgi bólimde oqıtyn bolsa 23 jasqa deıin tólenedi.

Osy uzaq merzimdi áleýmettik tólemderdiń ınflıatsııalyq protsesterge baılanysty qunsyzdanbaýyn qamtamasyz etý úshin olardyń mólsheri MÁSQ aktıvterinen jyl saıyn ulǵaıyp otyrady. 2022 jyldan bastap bul uzaq merzimdi áleýmettik tólemder 5 % ósedi.

- Mindetti áleýmettik saqtandyrýdyń artyqshylyqtary men perspektıvalary qandaı?

- Halyqqa qoljetimdi jáne yńǵaıly memlekettik qyzmetterdi kórsetý áleýmettik qamsyzdandyrýdyń basty basymdyǵy. Eger buryn áleýmettik táýekelder týyndaǵan kezde tıisti áleýmettik kómek alý úshin turǵyndar ártúrli anyqtama jınaýǵa májbúr bolsa, tsıfrlyq tehnologııalardyń damýymen tólemderdi «bir tereze» qaǵıdaty negizinde júzege asyrýǵa bolady, ıaǵnı bir memlekettik organǵa habarlasý arqyly siz basqa tıisti organǵa áleýmettik tólem alýǵa ótinish bere alasyz.

Mysaly, medıtsınalyq-áleýmettik saraptama bólimderinde múgedektik dárejesin belgileý kezinde bıýdjet qarajaty esebinen memlekettik áleýmettik járdemaqy men MÁSQ-nan tólenetin eńbekke qabilettilikten aıyrylý jaǵdaıyna áleýmettik tólemge de ótinish berýge bolady.

Sondaı-aq, eger adam jumysynan aıyrylǵan bolsa, onda Jumyspen qamtý ortalyǵyna nemese «Elektrondyq eńbek bırjasyna» júgingen kezde ol jumyssyz retinde tirkele alady jáne osy jerde jumysynan aıyrylý jaǵdaıyna áleýmettik tólemdi MÁSQ-nan alý úshin qujattardy resimdeı alady.

Elektrondyq tsıfrlyq qoltańbańyz bolsa, 1 jasqa deıingi balany kútý jáne jumysynan aıyrylý boıynsha áleýmettik tólemderdi taǵaıyndaý úshin úıden shyqpaı-aq «elektrondyq úkimet» veb-portaly arqyly ótinish bere alasyz.

Sondaı-aq, áleýmettik tólemderdi taǵaıyndaý boıynsha memlekettik qyzmetterdi kórsetý merzimderi aıtarlyqtaı qysqartyldy.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń 2019 jylǵy 2 qyrkúıektegi «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstandaǵy turaqtylyq pen órkendeýdiń negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýyndaǵy mańyzdy mindetterdiń biri – «Halyq únine qulaq asatyn» tujyrymdamasyn júzege asyrý, ol azamattardyń barlyq syndarly ótinishterine tez jáne tıimdi jaýap berýdi kózdeıdi.

Memlekettik organdar men uıymdardyń aqparattyq júıeleriniń damýymen qazirgi ýaqytta MÁSQ-nan áleýmettik tólemder taǵaıyndaý qyzmetteri uıaly baılanystyń abonenttik qurylǵysy arqyly SMS habarlamany rastaý arqyly ótinish berýshiniń kelisimin alýmen proaktıvti nysanda da kórsetiledi.

Uzaq merzimdi perspektıvada áleýmettik qaýip týyndaǵan kezde azamattar áleýmettik kómekke júginbeıdi, memlekettik organdar men uıymdar qajetti qyzmetterdi avtomatty túrde kórsetedi. Osylaısha, azamattar áleýmettik qoldaýǵa quqyqtaryn dáleldemeıdi.

Qazaqstandaǵy mindetti áleýmettik saqtandyrý Qazaqstannyń jumyspen qamtylǵan halqyn qosymsha áleýmettik qorǵaýdy qamtamasyz etetin áleýmettik-ekonomıkalyq qatynastardyń eń mańyzdy jáne qajetti elementine aınaldy.

Elimizdiń táýelsizdik jyldaryndaǵy memlekettik saıasatynyń negizgi basymdyqtary adamı kapıtaldy damytý, halyqtyń ómir súrý deńgeıi men sapasyn arttyrý.


Jańalyqtar

MURAǴAT