Álııa Moldabekova valıýta naryǵyndaǵy teńgerim men turaqtylyqqa túsinik berdi
2022 jylǵy 16 qańtar 20:40

Álııa Moldabekova valıýta naryǵyndaǵy teńgerim men turaqtylyqqa túsinik berdi

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Ulttyq banki tóraǵasynyń orynbasary Álııa Moldabekova 2022 jyly naryq dınamıkasyna qatysty túsinik berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Sovid-19-ǵa baılanysty budan bylaıǵy jaǵdaı, FRJ jáne basqa ortalyq bankterdiń aqsha-kredıt saıasatynyń baǵyty, álemdegi ınflıatsııanyń jedeldeýi sııaqty osyndaı negizgi faktorlardyń barlyǵy 2022 jyly naryqtardyń serpinin aıqyndaıtyn bolady.

Álemdik ekonomıkany qalpyna keltirý jalǵasýda, EYDU 2022 jyly jahandyq ІJÓ-niń 4,5%-ǵa ósýin kútýde. Ulttyq banktiń jeltoqsan aıyndaǵy boljamyna sáıkes, Qazaqstan ekonomıkasy osy jyly munaıdyń ortasha jyldyq baǵasy bir barrel úshin 70 AQSh dollary bolǵan kezde 3,9-4,2%-ǵa ósedi», - dedi Á. Moldabekova.

Sonymen qatar ol valıýta naryǵyna tikeleı áser etetin faktorlarǵa jeke toqtaldy. Birinshiden, munaı baǵasy teńge úshin irgeli faktorlardyń bir bolyp otyr, onyń serpinine Covid-19-ben baılanysty ahýal qatty áser etip keledi.

«Sarapshylardyń pikirinshe, munaı naryǵynyń perspektıvasy ońtaıly bolyp qalýda – suranys ta birtindep qalpyna kelýde. Bul baıqalyp otyrǵan munaı usynysynyń shamaly ǵana tapshylyǵyn eskere otyryp, «qara altyn» baǵasynyń óskenin bildiredi. OPEK+ elderiniń budan keıingi saıasaty jáne óndirýdi ulǵaıtý qarqyny mańyzdy ról atqaratyn bolady. Alaıda, energııa tasymaldaýshylar naryǵy úshin Covid-19-ben baılanysty ahýaldyń nasharlaýy jáne Iran munaıyn eksporttaýǵa AQSh embargosy kúshiniń joıylýy negizgi táýekelder bolyp qalady», - dedi UB ókili.

Ekinshiden, álemdik qarjy naryqtarynda AQSh FRJ-nyń aldaǵy saıasaty negizgi máselelerdiń biri bolyp qalýda. Naryq FRJ mólsherlemesiniń 2022 jyly úsh ret emes, tórt ret kóteriletini jónindegi boljamdardy qarastyrýda.

AQSh FRJ mólsherlemeleriniń artýy – ekonomıkasy damýshy naryqtar úshin AQSh dollarynyń nyǵaıýyna, nátıjesinde kapıtaldyń áketilýine jáne EM elderi úshin qaryz alý qunynyń artýyna ákep soqtyratyn teris faktor.

«Biz qarjy naryqtaryndaǵy qazirgi ahýal saqtalǵan jaǵdaıda, AQSh dollarynyń aıtarlyqtaı nyǵaıýyn kútpeımiz. Salymdardy dollarsyzdandyrý/dollarlandyrý boıynsha budan bylaıǵy serpin jáne tólem balansynyń jaı-kúıi teńge úshin aıqyndaýshy ishki faktorlar bolmaq. Munaı baǵasy ulǵaıyp, qazaqstandyq eksport kóleminiń ósýine yqpal etkenine qaramastan, ımport ta ósýin jalǵastyryp, teńgege qysym kórsetýde. Importqa táýeldilik halyq pen bıznestiń dollarsyzdanýdy shekteıtin sebepterdiń biri bolyp sanalady», - dedi ol.

«Memleket basshysy monetarlyq saıasattyń tıimdiligin arttyrýǵa erekshe nazar aýdaryp, ornyqty ekonomıkalyq ósý úshin valıýta naryǵynda turaqtylyqty qamtamasyz etýdiń mańyzdy rólin naqty atap ótti. Úkimet pen Ulttyq banktiń birlesken kúsh-jigeri 2022 jyly jáne orta merzimdi perspektıvada ımportqa táýeldilikti tómendetýge, ınflıatsııany nysanaly dáliz deńgeıine deıin turaqtandyrýǵa jáne tómendetýge baǵyttalatyn bolady. Bul valıýta naryǵyndaǵy teńgerim men turaqtylyqqa yqpal etedi», - dedi Á. Moldabekova.


Avtor:
Tilshi

Jańalyqtar

MURAǴAT