Álemdik deńgeıdegi dıplomat –KSRO-nyń Saýd Arabııadaǵy alǵashqy ókiletti ókili jaıynda
2022 jylǵy 2 shilde 09:08

Álemdik deńgeıdegi dıplomat –KSRO-nyń Saýd Arabııadaǵy alǵashqy ókiletti ókili jaıynda

NUR-SULTAN. QazAqparat – Ejelden kóshpendiler, túrkiler, qazaqtar qyzyl sózdi qadir tutyp, suhbat pen yntymaqtastyqty aýyzdan shyqqan sóz arqyly jigin jatqyzyp otyrǵan. Dál osy úrdis egemen qazaq eli dıplomatııasynyń damýyna da septigin tıgizip otyr.

Túrki qaǵanaty dáýirinde Kúltegin búgingi Mońǵol dalasynda tasqa qashap jazylǵan rýna jazbalaryn qaldyrdy. Ol týǵan aǵasy, el bılegen Bumyn qaǵannyń erlik joldaryn jyrǵa qosyp, urpaqtan-urpaqqa mura etti.

Uly dalada qyzyl sózdiń kúshimen túrli tartystar men daý-damaılardy sheshken, eki jaqty tatýlastyratyn jyraýlar men jyrshylardy, aqyn-bılerdi, handardy qadir tutty. Sóz qudireti, aqyly men dıplomattyq óneriniń arqasynda qazaq handary Qytaı men Reseı sekildi alyp memlekettiń ortasynan oryn tepken. XX ǵasyrda táýelsiz Qazaqstan atanǵan baıyrǵy Deshti qypshaq dalasynyń ulan-ǵaıyr atyrabyn saqtap qala aldy.

2 shilde Qazaqstanda Dıplomatııalyq qyzmet kúni atap ótiledi. Qazaq dıplomatııasynyń bastaýy Qasym hannan, 16 ǵasyrda Máskeýmen saýda jáne saıası qarym-qatynas ornata bilgen onyń balasy Haqnazar hannan bastalady. Táýekel han da olardyń izin jalǵasytyryp, elder arasynda jaqsy qarym-qatynas ornaýyna sebepker boldy.

18 ǵasyrda Abylaı han Qazaq handyǵynyń kúshin biriktirip, myqty áskerı memleketti qalyptastyrdy. Ol óziniń saıasatyn Reseı men Qytaı ımperııalarynyń arasyndaǵy Qazaq handyǵynyń geosaıası jaǵdaıyna sáıkes júrgizdi. Abylaı han Tsın ımperııasymen dıplomatııalyq qarym-qatynasty úzbeı, Reseı men Qytaı arasyndaǵy kıkiljińderdi Qazaq handyǵy paıdasyna sheship otyrdy. Al Qazaq handyǵynyń dıplomatııalyq baılanystaryn keńeıtý úshin ol Aýǵanstan basshysymen dıalog júrgizdi jáne Túrkııaǵa elshilerdi daıarlady.

Kóshpeliler dástúrinde qytaı, mońǵol, orys dıplomatııasynyń tájirıbesi ıgerilip, XVII ǵasyrdan bastap Oraz Muhammed, Tóle bı, Qazybek bı, Áıbeke bı, Shoqan Ýálıhanov, HH ǵasyrda Mustafa Shoqaı, Álıhan Bókeıhanov, Názir Tórequlov syndy qazaqy mánerde baılanys ornata alatyn bitimgerler legi ósip shyqty.

Bıyl qazaqtan shyqqan tuńǵysh ókiletti ókil Názir Tórequlovtyń týǵanyna 130 jyl tolady.

Ol jaıynda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev: «Názir Tórequlov ótken ǵasyrdyń 30-jyldarynyń saıası kókjıegin jarqyraǵan quıryqty juldyzdaı sharpyp ótti. Ol shyn mánindegi aýqymdy tulǵa edi. Árıne, mundaı tulǵa stalındik rejımniń tar qapasyna syımaıtyndyǵy anyq edi. Soǵan qaramastan, Názir Tórequlov taǵdyry qaıda aparsa da, ózin zerek, jigerli tulǵa, Keńes memleketiniń jarqyn bolashaǵyna shyn júrekten senetin ǵulama saıasatker retinde kórsetti. Ol naǵyz patrıot edi. Ol ózin ósirgen, úlken ómirge joldama bergen halqynyń, jeriniń patrıoty boldy. N.Tórequlovtyń memleket qaıratkerlerine ǵana tán kóshbasshylyq qasıeti qyraǵy sarapshylyq talantymen ushtasyp, ómiriniń dıplomatııalyq kezeńinde barynsha aıqyn kórindi», dep jazǵan edi.

Saıası ǵylymdar doktory, Qazaqstannyń Reseıdegi burynǵy Elshisi Taıyr Mansurov N.Tórequlovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn egjeı-tegjeıli zerttep, alǵashqy qazaq elshisi jaıyly «Ókiletti ókil Názir Tórequlovtyń arab dastany», «Elshi Názir Tórequlov. Dıplomat, saıasatker, azamat», «Názir Tórequlov», «Tulǵalyq tanym. KSRO Ókiletti ókili Názir Tórequlov» syndy birneshe kitap jazdy.

«Men Reseı Federatsııasynyń syrtqy saıasatynyń muraǵatynda jáne basqa da ortalyq muraǵattarda, onyń ishinde KOKP Ortalyq komıtetiniń, FQK muraǵattarynda saqtalǵan qujattardy tolyqtaı derlik ala aldym. birneshe ondaǵan jyl boıy Názir Tórequlovtyń esimi múlde umyt boldy, dıplomatııalyq anyqtamalyqtan ol týraly eki-aq aýyz sózdi kezdestiretin edik. Bul qujattardy taldaý jáne zerdeleý onyń tolyq beınesin jasaýǵa jáne qazaq halqynyń birtýar perzenti, Saýd Arabııa koroldiginde 8 jyl boıy KSRO ókiletti ókili bolǵan Názir Tórequlovtyń eńbegi týraly birneshe ǵylymı jáne kórkem kitaptar shyǵarýǵa múmkindik týdy. Bul keńestik dıplomatııany jasaýshylardyń biriniń osy tamasha tulǵasyn jadymyzǵa qaıta oraltýǵa múmkindik berdi», - dedi Taıyr Mansurov.

Názir Tórequlov 1892 jyly Koqanda maqta saýdasymen aınalysatyn dáýletti otbasynda dúnıege keldi. Jas kezinde alǵan tálim-tárbıesi, boıyndaǵy ańǵarympaz aqyly maqsatkerlik, alǵa jetelegen kúsh-qaırat sekildi tabıǵı daryn-qabiletimen ushtasqan onyń jan-jaqty bilimi Tórequlovty ózgeshe, jarqyn isterge toly bolashaq kútip turǵanyn ańǵartqandaı edi.

Qazaq, ózbek jáne orys tilin birdeı jaqsy bilgen ol klassıkalyq orys ádebıetiniń úlgilerimen jas kezinen tanys bolyp, ákesi jazdyryp alatyn gazet-jýrnaldardy oqyp ósti. Názirdiń bilim alýy, ózi jazǵanyndaı, «jańa úlgidegi dinge» den qoıǵan Qoqandaǵy «Jádıt» medresesinen bastaldy. Balalyq shaǵynda osylaı medreseniń arab álipbıin úırenýi, oqı jáne jaza bilýi, namazdy, qasıetti «tahfız ál-Quran ál-Kárimniń birqatar súrelerin jatqa bilý sııaqty negizgi oqytý baǵdarlamasyn ıgerýiniń keıinnen Tórequlovqa ıslamnyń qasıetti mekeni Saýd Arabııasynda jas keńes memleketiniń ókili bolyp qyzmet etkende kóp kómegi tıdi.

Dinı «Jádıt» medresesinde úsh jyl bilim alǵannan keıin Názir 1902 jyly Qoqanda ashylǵan «orys-túzem» mektebiniń tabaldyryǵynan attady. Al, eki jyldan keıin ol Qoqan kommertsııalyq ýchılıesine oqýǵa tústi. Bul oqý ornynyń qabyrǵasynda ótken segiz jylda qarjy men kommertsııa salasynda negizgi bilim alýmen qatar, dúnıetanymynyń da keńeıýi Tórequlovtyń qoǵamdyq-saıası kózqarasynyń qalyptasýyna yqpal etti.

Taıyr Mansurovtyń jazýynsha, Názir óziniń bilimin Máskeý kommertsııalyq ınstıtýtynda jalǵastyrdy. Bul jerde oǵan frantsýz jáne nemis sııaqty eýropa tilderin tereńirek bilýge múmkindik týdy. Tórequlov olarǵa qosa túrik tilin de bildi. Osylaı ol kásipqoı dıplomattyń tabysty jumys isteýine asa qajet qasıet ıesi – naǵyz polıglot boldy. 1914 jyly burq ete túsken Birinshi dúnıejúzilik soǵys, odan keıingi alasapyrandy oqıǵalar balam kommersanttyq joldy tańdaıdy degen Názirdiń ákesiniń úmitin birjolata úzdi. 1917 jylǵy Qazannan keıin jáne Ortalyq Azııada jańa ókimet ornaǵannan bastap, taptyq kúreste birshama shyńdalyp, tájirıbe jınaqtaǵan Tórequlovtyń saıası qyzmet mansabyna keń múmkindikter ashyldy.

1918 jylǵy qazanda ol bolshevıkter jaǵyna shyqty. RKP(b) músheligine qabyldanysymen, óz erkimen Qyzyl armııaǵa jazyldy jáne Túrkistandaǵy Atty ásker saıası basqarmasynyń bastyǵy bolyp taǵaıyndaldy. Osy kezden bastap onyń saıası qyzmetiniń ósý joly kúrt órleı tústi. Oǵan qosa, revolıýtsııalyq arynnyń yqpalymen osy kezeńde Tórequlovtyń pýblıtsıstik, buqaralyq-mádenı jáne aǵartý jumystaryn uıymdastyrýshylyq qabileti men talanty jan-jaqty kórindi. Qoqan sovdepinde jumys isteı júrip, onyń baspalyq organy «Halyq gazetasyn» («Narodnaıa gazeta») ashýǵa belsene qatynasty, Túrkistan KP Ortalyq komıtetiniń organy «Inkılob» («Revolıýtsııa») jýrnalynyń alǵashqy sanyn uıymdastyryp shyǵardy.

1919 jyly basmashylarmen qarýly kúres qyzǵan shaqta Tórequlov Oblrevkomǵa jumysqa tartyldy jáne biraz ýaqyttan keıin Túrkistan aǵartý komıssary bolyp bekitildi. 1920 jyldyń jazynda Túrkistan Kompartııasynyń ýaqytsha OK qurylyp, Tórequlov onyń hatshysy bolyp saılandy. Mine, osy kezden bastap, ol ózin memlekettik deńgeıdegi saıası qaıratker retinde kórsete bastady. 1921 jyly mamyrda Keńesterdiń kezekti sezinen keıin Tórequlov Túrkistan Ortalyq Atqarý Komıtetiniń tóraǵasy bolyp saılandy.

1922 jyly qazanda Máskeýge VKP (b) Ortalyq Komıtetiniń qaraýyna shaqyrtylyp, birazdan soń KSRO halyqtary Ortalyq baspasy basqarmasy tóraǵalyǵyna taǵaıyndalýymen Názirdiń qoǵamdyq-saıası qyzmetiniń múlde jańa jáne búkilodaqtyq kólemdegi kezeńi bastaldy. Ózi 1928 jylǵa deıin jetekshilik etken Ortalyq baspada onyń baspager, redaktor jáne tilshi-ǵalym retindegi talantynyń jańa qyrlary ashyldy. Osy qyzmette Tórequlovtyń jańa keńes memleketindegi ulttar mádenıetterin damytýǵa qosqan úlesi baǵa jetkizgisiz.

Ortalyq baspanyń tóraǵasy bolyp qyzmet istep júrgende-aq Názir NKID (Syrtqy ister halyq komıssarıatynyń) rezervine qoıylǵan bolatyn. NKID basshylyǵynyń N.Tórequlovty KSRO-nyń Saýd koroldigindegi ókiletti ókili etip taǵaıyndaý máselesine oraı VKP (b) Ortalyq Komıtetiniń bas hatshysy Stalınge jazǵan arnaıy qyzmettik hatynda onyń «musylman álemi men dúnıetanymynyń asa iri bilgiri jáne Hıdjaztaǵy bizdiń ókilderimizden talap etiletin kúrdeli de názik saıasatty júrgizýge barynsha laıyq ta qabiletti ekendigi» atap kórsetildi. Bas hatshy bul usynysty qoldady. Sóıtip, Tórequlov 1927 jylǵy 15 jeltoqsanda Hıdjaz, Nedji jáne qosylǵan oblystar koroldigindegi (sol kezde Saýd memleketi osylaı atalǵan) ókiletti ókil bolyp taǵaıyndaldy. Tuńǵysh ókiletti ókil qazaqtyń uzaqqa sozylǵan, jarqyn isterge, tolassyz kúres pen mazasyz kúnderge toly arabııa dastany osylaı bastaldy.

«Arab jerinde KSRO-nyń jańa ókiletti ókili erekshe qurmet jáne dostyq peıilmen qarsy alynyp, 3 qazanda ol Mekkede koroldiń uly hanzada Feısalǵa óziniń senim gramotasyn tapsyrdy. Koroldiń keńestik dıpmıssııanyń jańa jetekshisi saýd úkimeti men monarh tarapynan «qurmet pen izgi peıil-qatynas» kóretin bolady dep sendirýi hattama úshin jáı aıtyla salǵan sóz bolmaı, Tórequlovqa rasynda da koroldikte bolǵan segiz jyl ishinde Ábdel Ázız ál-Saýd pen onyń aınalasyndaǵylardan erekshe qurmet pen iltıpat kórsetildi. Munda, árıne, ókiletti ókildiń korolmen jáne onyń balalarymen shynaıy dostyq qarym-qatynas ornata bilgen jeke basynyń unamdylyǵynyń da aıtarlyqtaı ról atqarǵany sózsiz. Názir jańa qyzmetine tez úırenisip, jergilikti yqpaldy adamdarmen jáne kópestermen dostyq baılanys ornatyp aldy. Buǵan, negizinen, onyń qysqa merzim ishinde arab tilin jaqsy meńgerip alǵany jol ashty deýge bolady, ony jetik úırengeni sonshalyqty, ol saltanatty jıyndarda dıpkorpýstyń atynan quttyqtaý sóz sóılep, jergilikti dinı gulamalarmen teologııalyq taqyrypta pikir talastyratyndaı dárejege jetti. Tórequlovtyń baılanys órisi keńı tústi. Baryp qyzmet etip jatqan eldiń ishki jáne syrtqy saıasatyn tez meńgerip alýy, osy tárizdes aǵymdaǵy máselelerdi bilip otyrýy tıistigi jáne KSRO-men qarym-qatynastyń keleshegi oǵan ártúrli deńgeıdegi saýdtyq sheneýniktermen, monarhtyń ózimen jáne balalarymen jıi kezdesip, pikirlesýge múmkindik berdi. Názir eýropalyq áriptesterine qaraǵanda korolmen jáne onyń Hıdjaztaǵy ókili, hanzada Feısalmen jıi kezdesip, pikirlesetin boldy. Óıtkeni, Ábdel Ázız jáne onyń tóńiregindegi mártebeli kisilermen kezdesý negizinen Mekkede ótip, ondaı «qasıetti» mekenge basqa dindegilerdiń barýyna ruqsat etilmedi. Al shynaıy musylman Tórequlovqa mundaı shekteýler qoıylǵan joq. Jalpy keńestik ókiletti ókildiń jurtty ózine qarata biletin erekshe tartymdylyǵyn aıta ketken jón. Joǵary dárejedegi bekzattar, atap aıtqanda, ár salanyń mınıstrleri, áskerı shendi adamdar, tipti, jergilikti jasyryn polıtsııanyń bastyǵyna deıin Názirmen jaqsy qarym-qatynasta bolyp, qajetti málimet-aqparattarmen bólisip otyrdy. Al Názir Tórequlovtyń utymdy usynystary Máskeýge óziniń halyqaralyq bedelin nyǵaıtý baǵytynda naqty qadamdar jasaýǵa múmkindik berdi», - dep atap ótedi avtor.

Onyń atap ótýinshe, keńes-saýd qatynasynyń tarıhy sekildi Tórequlovtyń taǵdyry da qaıǵyly aıaqtaldy. 1937 jyly oǵan pantúrikshildik degen sııaqty jalǵan jalalar jabylyp, qamaýǵa alynyp, NKVD qabyrǵasynda ajal qushty.

«Korol ál-Saýdty ózi jaqsy biletin Tórequlovtyń taǵdyry qatty qapalandyrdy. «Baýyry Názirdi» aıamaı jazalaǵandarǵa onyń qanshalyqty kúıingenin koroldiń aınalasyndaǵylar kórdi. Keshikpeı ol dıplomatııalyq kanaldar arqyly Keńes odaǵynyń basshylyǵyna basqa ókiletti ókildi kórgisi de kelmeıtinin jetkizdi. 1938 jyldyń sáýirinde KSRO-nyń Syrtqy ister halyq komıssarıaty Saýd Arabııasyna nota joldap, taıaý ýaqytta keńes-saýd qarym-qatynasyn jaqsartýdyń múmkindigi baıqalmaǵandyqtan, Máskeý koroldikpen baılanysty toqtata turýdy jáne Djıddadaǵy ókiletti ókildigin jabatynyn málimdegen. Eki memlekettiń qarym-qatynasyndaǵy bul úzilis 1990 jylǵa deıin jalǵasty. irshama jyldar ótkennen keıin, ıaǵnı 1958 jyldyń 28 qańtarynda ókiletti ókilge qatysty úkim KSRO Joǵarǵy sotynyń sheshimimen ózgertilip, Názir Tórequlovtyń jarqyn esimi qaıta qalpyna keltirildi. Alaıda, Názir Tórequlovtyń shynaıy tulǵasyn taný Qazaqstan óziniń táýelsizdigin alǵannan keıin júzege asyryla bastady, dep atap ótedi Taıyr Mansurov BAQ betinde jarııalanǵan maqalasynda.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT