Álemdegi 131 el Qazaqstanda óndirilgen ónimdi tutynady
2021 jylǵy 19 jeltoqsan 20:10

Álemdegi 131 el Qazaqstanda óndirilgen ónimdi tutynady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Kez kelgen memlekettiń ekonomıkasynda óndiristik baǵdarlamanyń orny erekshe ekeni belgili. Kásiporyndardyń ónimdiligi men qýatyna qaraı bul salanyń eldiń damýyna qosatyn úlesi arta beredi. Osy oraıda Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyl ishinde óńdeý ónerkásibiniń damýy jáne ındýstrııalandyrý baǵdarlamasyn iske asyrýdyń naqty nátıjeleri boıynsha aqparatty kópshilik nazaryna usynýdy jón kórdik.

Qazaqstanda alǵashqy ındýstrııalandyrý keńes dáýirinde júrgizildi. Sol kezde, KSRO-nyń barlyq respýblıkalaryndaǵydaı, Qazaqstanda da ken oryndary jedel ıgerilip, kásiporyndar men kólik joldary salyndy. Mysaly, 1981-1986 jyldary elimizde 400-den astam kásiporyn salyndy, al 1990 jyldardyń basynda Qazaqstanda hımıkattar, mashınalar men jabdyqtar, toqyma jáne óńdeýshi ónerkásiptiń basqa da buıymdary shyǵaryldy. Ónerkásiptiń eń iri salalary mashına jasaý jáne metall óńdeý boldy.

Alaıda, turaqsyz ekonomıkalyq jaǵdaıǵa baılanysty 1990 jyldary kóptegen kásiporyndar toqtap qaldy. 2003 jyly jalpy ishki ónim (JІÓ) alǵash ret 1991 jylǵy deńgeıden asyp túsken kezde Qazaqstan ekonomıkany jańa ındýstrııalandyrýǵa jol bastady. Ol kezde 2015 jylǵa deıingi ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý strategııasy qabyldandy. Osy qujattyń kómegimen el JІÓ-degi óńdeý ónerkásibi úlesiniń tómendeýin eńserýge, ekonomıka men ónerkásip óndirisiniń qurylymyn ózgertýge jáne «qosylǵan quny joǵary» taýarlar men qyzmetter eksportyn ósirýge tıis boldy.

«2010 jyly elimizde údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytý jónindegi 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlama (ÚIIDMB) bastaldy. Ony iske asyrý kezeńinde óńdeý salasy ónerkásiptegi ósýdiń negizgi draıverine aınaldy. 2010 jyldan beri júrgizilip kele jatqan ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýdyń belsendi saıasaty ekonomıkany ártaraptandyrý protsesin bastaý úshin bazalyq jaǵdaılardy jasaýǵa múmkindik berdi. Ekonomıkanyń birqatar salalary men sektorlarynyń kelbeti men qurylymy ózgerdi. Óńdeý ónerkásibi kásiporyndary ónimniń jańa túrlerin óndirýdi ıgerdi», - delingen QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi málimetinde.

Metallýrgııada bolattan jasalǵan daıyn buıymdar óndirisi paıda boldy (radıatorlar, vannalar, symdar, arqandar, relster). El ishinde bastapqy alıýmınııdi qaıta óńdeý ulǵaıtyldy (alıýmınıı sozba sym, profılder, alıýmınıı qorytpalary, dıskiler). Qazaqstan álemdik tıtan óndirýshiler tizbeginde usynylǵan. Tıtan quımalary men qorytpalaryn óndiretin zaýyt iske qosylǵannan keıin buryn shyǵarylmaıtyn ónim óndirisi bastaldy.

Indýstrııalandyrý Qazaqstanda mashına jasaýda iri temir jol mashınasyn jasaý (lokomotıvter, jolaýshylar vagondary), qazirgi zamanǵy munaı-gaz mashınasyn jasaý (tıek armatýrasy, sorǵylar) sııaqty jańa baǵyttardy nólden bastap qurýǵa múmkindik berdi, sondaı-aq elektr-tehnıkalyq jabdyqtyń (transformatorlar, basqarý qalqandary, avtomatty ajyratqyshtar) ózindik básekege qabiletti óndirisin qalyptastyrýǵa serpin berdi.

Hımııa ónerkásibinde jańa óndirister paıda boldy (natrıı tsıanıdi, ammonıı sýlfaty, ekstraktsııalyq fosfor qyshqyly, azot-fosfor tyńaıtqyshtary). Qazir qazaqstandyq agrarshylardyń 80% otandyq ónimmen qamtamasyz etilgen.

Búginde álemdegi 131 el Qazaqstanda óndirilgen ónimdi tutynady. Qazaqstandyq ónimniń negizgi tutynýshylary Qytaı, Ortalyq Azııa, EAEO jáne Eýropalyq Odaq elderi bolyp otyr. Syrtqy naryqtarǵa shamamen 49 jańa taýar pozıtsııasy shyǵaryldy.

«Indýstrııalandyrý eldiń ekonomıkalyq baılyǵyna qol jetkizýdiń negizgi quralyna aınaldy. Óńdeýshi ónerkásiptiń básekege qabilettiligin arttyrýda memlekettiń tańdap alǵan baǵyty júrgizilgen ındýstrııalandyrý baǵdarynyń nátıjelerin rastaıdy. Nátıjesinde, ekonomıkanyń qurylymdyq ózgeristeri oryn alady. Osylaısha, JІÓ qurylymyndaǵy óńdeý ónerkásibiniń úlesi 2009 jyldan bastap 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha 10,9% -dan 13,1% - ǵa deıin ósti. Qazaqstandaǵy jalpy ishki ónimniń ósýi 2020 jyly 2009 jylmen salystyrǵanda 4,2 ese ulǵaıdy», - dep atalyp ótken Indýstrııa mınıstrligi aqparatynda.

Investıtsııa aǵyny

Óńdeý ónerkásibiniń jalpy qosylǵan quny 2020 jyly 2009 jylmen salystyrǵanda 5 ese artyp, 9,2 trln teńgeni qurady. Óńdeýshi ónerkásiptiń negizgi kapıtalyna ınvestıtsııalar kólemi 2020 jyly 2009 jylmen salystyrǵanda 2,9 ese ósti. 2020 jyly ınvestıtsııalardyń negizgi aǵyny mynadaı kásiporyndardy damytýǵa baǵyttaldy: metallýrgııa ónerkásibi (372 mlrd teńge nemese sektorǵa ınvestıtsııalardyń jalpy kóleminiń 34,5%), hımııa ónerkásibi (301,3 mlrd teńge nemese sektorǵa ınvestıtsııalardyń jalpy kóleminiń 28%).

2015-2019 jyldary IIDMB aıasynda qurylys ındýstrııasynda, metallýrgııada, mashına jasaýda, hımııa ónerkásibinde jáne farmatsevtıkada iri jobalardy iske asyrý úshin jalpy somasy 6 mlrd AQSh dollary somasymen Global-2000/TUK-ǵa engen 28 ınvestor tartylǵan.

Atap aıtqanda, jahandyq qosylǵan qun tizbegin baqylaıtyn kompanııalardyń tikeleı sheteldik ınvestıtsııalaryn tartý boıynsha qazirgi ýaqytta 625 mln AQSh dollary somasyna TUK qatysýymen 985 jumys ornyn quraıtyn 7 joba iske asyrylyp jatyr.

2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha óńdeý ónerkásibiniń Eńbek ónimdiligi 2009 jylmen salystyrǵanda 1,7 ese ósti. Óńdeý ónerkásibi eksportynyń kólemi 2020 jyly 2009 jylmen salystyrǵanda 1,3 ese ósti. Óńdeý ónerkásibiniń eksporty 1 mln AQSh dollardan astam kóleminde álemniń 79 eline jetkiziledi.

2020 jyly Qazaqstan alǵash ret jalpy somasy 5 358,0 myń AQSh dollaryna mashına jasaý jáne metallýrgııany Bagam araldary, Gaıana jáne Kaıman araldaryna, sondaı-aq Reseı Federatsııasyna sandyq baǵdarlamalyq basqarýy bar ózge de burǵylaý-frezerlik stanoktar, Meksıkaǵa basqa toptamalarǵa engizilmegen, jalpy somasy 29,7 myń AQSh doll ózge de arnaıy maqsattaǵy mehanıkalyq mashınalar men qurylǵylar túrindegi jańa taýarlar ónimderin eksporttaı bastady.

Budan basqa, esepti kezeńde metallýrgııa, mashına jasaý, qurylys materıaldary, hımııa, farmatsevtıka, jeńil jáne jıhaz ónerkásibi ónimderiniń 507 taýar pozıtsııasy boıynsha jańa ótkizý naryqtary ashyldy.

Óńdeý ónerkásibi óndirisiniń kólemi 2009 jylǵa qaraǵanda 2020 jyly 4,5 esege derlik ósti jáne 13,2 trln teńgeni qurady.

Memlekettik baǵdarlama nátıjesi

Indýstrııalandyrý jyldarynda óńdeý ónerkásibi óndirisiniń jıyntyq kólemi 87,6 trln teńgeden asty. Indýstrııalandyrýdyń 10 jylynda (2010-2019 jyldar) shamamen 8,4 trln teńgege 1 326 joba iske asyryldy. 201,4 myńǵa jýyq turaqty jumys orny ashyldy. Onyń ishinde ındýstrııalandyrýdyń ekinshi besjyldyǵynda (2015-2019 jyldary) shamamen 5,3 trln teńge somasyna 556 joba tapsyrylyp, 50 myń turaqty jumys orny quryldy.

Salyq túsimderi men basqa da mindetti tólemderdiń jıyntyq kólemi 11,4 trln teńgeni qurady. Búginde óńdeýshi ónerkásipten túsetin salyqtar ındýstrııalandyrý saıasatyn iske asyrýǵa jumsalǵan shyǵyndardan 6,5 ese artyq. Óńdeý ónerkásibi kásiporyndarynan túsetin salyq túsimderi aýyl sharýashylyǵy, kólik jáne saýda sııaqty salalardan áldeqaıda joǵary.

Óńdeý ónerkásibiniń bir qyzmetkeriniń ortasha aılyq ataýly jalaqysy 2020 jyly 234,5 myń teńgeni qurap, 2009 jylmen salystyrǵanda 3,4 ese ósti (69 myń teńge).

2015 jyldan bastap 2020 jylǵa deıingi kezeńde óńdeý ónerkásibi kásiporyndary qyzmetkerleriniń tabys deńgeıi hımııa jáne farmatsevtıka ónerkásibi, metallýrgııa óndirisinde, avtomobılder, elektr jabdyqtary óndirisinde orta eseppen 60% - ǵa ósti.

Indýstrııalandyrýdyń úshinshi besjyldyǵy óńdeý ónerkásibiniń eksportqa baǵdarlanǵan baǵytyn jalǵastyrýda. Indýstrııalandyrýdyń úshinshi kezeńiniń maqsaty - ishki jáne syrtqy naryqtarda básekege qabiletti óńdeý ónerkásibi.

Osy maqsatqa jetý úshin kelesi mindetter anyqtaldy:

1. Indýstrııalyq kásipkerliktiń áleýetin arttyrý arqyly ındýstrııalandyrýdy tereńdetý;

2. Óndiris kólemin ulǵaıtý jáne ishki jáne syrtqy naryqtarda suranysqa ıe óńdelgen taýarlar nomenklatýrasyn keńeıtý;

3. Bazalyq óndiristerdi damytýdy yntalandyrý jáne Strategııalyq jobalardy iske asyrý arqyly ónerkásiptik qýattardy ulǵaıtý;

4. Óńdeý ónerkásibi salalaryn tehnologııalyq damytý jáne tsıfrlandyrý.

IIDMB 2020-2025 maqsattary men mindetterin tabysty iske asyrý maqsatynda ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq qyzmet sýbektileriniń básekelestik artyqshylyqtary men eksporttyq múmkindikterin turaqty damytýǵa baǵyttalǵan memlekettik yntalandyrýdyń júıeli sharalary quryldy. Sondaı-aq ishki naryqty jáne eksporttyq áleýetti qamtamasyz etýge baǵdarlanǵan ortasha jáne joǵary bólinistegi 4 myńnan astam taýar iriktelip alyndy. Memlekettik qoldaý sharalary taýarlardyń osy túrlerin óndiretin kásiporyndarǵa usynylatyn bolady. Bul shekteýli qarjy resýrstaryn joǵary áleýetti jobalarǵa shoǵyrlandyrýǵa múmkindik beredi.


Avtor:
Tilshi

Jańalyqtar

MURAǴAT