+7 (701) 759 90 19
USD 424.99 EUR 504.21
RUB 5.81 CNY 65.66
Jańalyqtar

Álem jyldam revolıýtsııa evolıýtsııasyna endi - AEF qorytyndylandy

2019 jylǵy 17 mamyr 18:08
Bólisińiz:
Álem jyldam revolıýtsııa evolıýtsııasyna endi - AEF qorytyndylandy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Osymen 12-shi ret elorda tórinde ótken Astana halyqaralyq forýmynyń mártebesi jyldan jylǵa arta túskendigi anyq baıqalady. Oǵan dálel retinde álemniń 74 elinen 5 myńnan astam delegattyń qatysyp, jer-jahanǵa habar taratý úshin 30 elden 700-den astam jýrnalıstiń kelgenin aıtsaq ta jetkilikti sııaqty. Sonymen bıylǵy jyly «Yntalandyrýshy ósý: adamdar, qalalar, ekonomıkalar» taqyrybymen ótken forýmnyń keshegi kúnge jalpy otyrysyna QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaev mártebeli meıman retinde arnaıy qatysty. QazAqparat tilshisi osynaý alqaly jıynda kóterilgen ózekti máselelerdi taǵy bir oı eleginen ótkizedi.

«Aǵymdaǵy jyly forým taqyryby qazirgi zamanǵy trendterdi eskere otyryp, «Yntalandyrýshy ósý: adamdar, qalalar, ekonomıkalar» dep aıqyndalǵan jáne Qazaqstan osynaý protsesterdiń bólshegi sanalady. Bir qaraǵanda álemdegi ekonomıkalyq damý turaqty sııaqty kórinedi. Biraq, onyń tasasynda irgeli, kúrt ári teńsizdik tur. Álemdik ekonomıkalyq ósim qarqyny boljanǵan 3,9 paıyzdan 3,6 paıyzǵa deıin tómendedi. Halyqaralyq valıýta qory 2019 jyly munan da úlken qysqarýdyń bolatyndyǵyn, 3,3 paıyzǵa deıin tómendeıtindigin boljap otyr. Sondyqtan el damýynyń jańa joldaryn izdeýde memleketter jumys istep turǵan naryqtar úshin kúresti kúsheıtýge májbúr. Bul rette básekelestiktiń naryqtyq emes ádisterin de qoldanyp jatady», - dedi alqaly jıyndy ashqan Elbasy.

N.Nazarbaev AQSh pen Qytaı, Eýropa arasyndaǵy saýdaǵa qatysty jaǵdaıdyń, saıası bedelqumarlyqtyń, ásirese AQSh pen Reseı arasynda sanktsııalyq teketirestiń ýshyǵyp turǵandyǵyna nazar aýdardy. Sonymen qatar, ıadrlyq qarýdy ıelik etýge umtylý da basylmaı otyrǵandyǵyn aıtty.

«Bul alańdatarlyq jaıt jáne ol eshkimge de jaqsylyq ákelmeıdi. Túrli baǵalaýlarǵa sáıkes, álemdik ekonomıka keminde 0,7-0,8 paıyz ósimin joǵaltady. Dál osynyń aıasynda álem jahandyq áleýmettik-ekonomıkalyq jáne tehnologııalyq transfrmatsııa kezeńine tap bolady. Ol barlyq elderdiń halyqtaryna syn-tegeýirinder men qatar múmkinshilikter de ákeledi», - dep atap ótti QR Tuńǵysh Prezıdenti.

Osy rette Elbasy taıaý ýaqytta álemniń endi bet-beıini qalaı qalyptasatyndyǵyna qatysty oıymen bólisti.

«Birinshi. Halyq sanynyń artýy ulttyq ekonomıka ósiminde mańyzdy ról oınaýyn doǵara bastaıdy. Al negizgi draıver eńbek ónimdiligi bolady. Sońǵy 50 jylda damyǵan memleketterdegi jalpy ishki ónimniń jyl saıynǵy ósiminiń úshten biri ǵana halyqtyń tabıǵı ósimi esebinen, al qalǵany eńbek ónimdiliginiń esebinen alynǵan. Álemdik sarapshylar osy ǵasyrda bul kórsetkishti túbegeıli arttyra alatyn elder ǵana básekege qabiletti bolatynyna senimdi. Degenmen, búgingi kúni ónimdilik ósiminiń áleýeti aldaǵy on jyldyń ishinde jylyna keminde 2 paıyzdy quraıdy. Onyń ishinde, ónimdilikti arttyrý múmkinshiliginiń shamamen 60 paıyzy tsıfrlyq tehnologııalarǵa tıesili bolady», - dedi N.Nazarbaev.

Ekinshi, QR Tuńǵysh Prezıdenti tsıfrlyq túrlený bizge daǵdyly ekonomıka turpatyn ózgertetindigin aıtty. Búginde jahandyq ekonomıkalyq landshaft joǵary tehnologııalyq kompanııalarmen aıqyndalady. Máselen, naryqtyq quny boıynsha TOP-5 kompanııany Apple, Google, Microsoft, Amazon, Tencent syndy tehnologııalyq alyp kompanııalar qurap otyr. Olar dástúrli ónerkásiptik jáne ınvestıtsııalyq iri kompanııalardy yǵystyra túsýde. Atalǵan bes kompanııanyń jıyntyq quny búginde shamamen 3,5 trln dollardy quraıdy. Bul keıbir damyǵan memleketterdiń jalpy ishki ónimine teń. Máselen, búgingi kúni Germanııanyń jalpy ishki ónimi - 3,6 trln dollar.

«Dástúrli saýda salasyna jańa tehnologııalardyń enýi onyń tıimdiligin aıtarlyqtaı kóterdi. Aıtalyq, boljamǵa sáıkes teris faktorlar bolmaǵan jaǵdaıda, saýda soǵystaryn aıtyp otyrmyn, álemdik saýda áleýeti tsıfrlandyrýdyń arqasynda 2030 jylǵa qaraı jyl saıyn 2 paıyzdyq ósim kórsetetin bolady», - dedi QR Tuńǵysh Prezıdenti.

Elbasy úshinshiden, adamı kapıtalǵa talap artyp, bilim berý protsesi jańaryp kele jatqandyǵyn aıtty. Mobıldi, kreatıvti adam kapıtaly - kez kelgen ekonomıka tabysynyń negizgi aspektisi bolyp otyrǵandyǵyna nazar aýdartty.

"Dál osy qasıetter memleketter arasynda jan basyna shaqqandaǵy JІÓ deńgeıiniń 10-nan 30 paıyzǵa deıingi aıyrmashylyǵyn jasap otyr. Tehnologııalardyń damyp, qoljetimdi bolýynyń arqasynda qazirdiń ózinde álemdik ekonomıkadaǵy jumys ýaqytynyń teń jartysy avtomattandyryldy. Osyǵan baılanysty, 2030 jylǵa qaraı, álem boıynsha 375 mln adam qaıta oqytýdan ótip, mamandyǵyn aýystyrýǵa májbúr. Bul kórsetkish jahandyq jumys kúshiniń 14 paıyzyn quraıdy. Buǵan qosa jańa tehnologııalardy engizý keıbir mamandyqtardy suranystan aıyryp, jańa mamandyqtardyń paıda bolýyna yqpal jasaıdy. Tipti tabys deńgeıi tómen jáne ortasha elderdiń ózinde kóptegen adamdar 30 jyl buryn biz estip-bilmegen jańa mamandyqtar boıynsha jumys istep júr», - dedi Elbasy.

N.Nazarbaev tórtinshiden, ekonomıkalyq damýda qalalar mańyzdy ról atqaratyndyǵyn jáne olardyń yqpaly tek arta túsetindigin atap ótti.

«Adamdar qaıda jaqsy ári sapaly ómir súrýge bolatyny jóninde sheshim qabyldap jatyr. Olardyń ál-aýqaty megapolıske aınalatyn ósim núktelerine shoǵyrlanady. Búginde Jer shary turǵyndarynyń 55% nemese 4 mlrd adam qalada turady. 2050 jylǵa qaraı, qala halqy eki esege artýy múmkin. Sonda árbir 10 adamnyń jeteýi qalalyq bolmaq. Investıtsııalar memleketke emes, qalalarǵa keledi», - dedi Nursultan Nazarbaev.

QR Tuńǵysh Prezıdentiniń bul derekterin Halyqaralyq valıýta qorynyń basqarýshy dırektory Krıstın Lagard da qoldap, ótken jylmen salystyrǵanda jahandyq ekonomıka ósiminiń baıalap turǵandyǵyn, boljamdy 3,6 paıyzǵa qaraǵanda 0,3 tarmaqqa tómen ekendigin alǵa tartty.

«Ekonomıkalyq damý baǵytynda birtindep qarqyn alý kerek. Bul rette qazaqtyń uly aqyny Abaı Qunanbaıulynyń «Aqyryn júrip, anyq bas» dep jazyp ketken óleń joldary oıǵa keledi. Sondyqtan búgingi forýmda osy ıdeıaǵa aıryqsha ekpin qoımaqpyn, ıaǵnı árbir qadamdy senimdi túrde jasaýymyz kerek. Ókinishke qaraı, álemdik ósimge qaraǵan kezde, adamdardyń kóbisiniń áreketterinde damý qarqyny baıqalmaıdy. Olar sol baıaǵy baıaý sarynda jyljyp keledi», - dedi Krıstın Lagard.

Al Armenııa Prezıdenti Armen Sarkısıan progressıvti damýǵa qatysty oıymen bólisti.

Alǵashqy lokomotıvterdiń biri adamı kapıtal sanalady. Nursultan Nazarbaev atap ótkendeı, álemdegi eń iri 5 kompanııa mıneraldy resýrstar óndirmeıtindigi belgili. Bul kompanııalar HighTech pen ІT-tehnologııalar, sonymen qatar jasandy ıntellekt salasynda jumys isteıdi. Mundaı túrlenýdiń birneshe faktory bar. Onyń biri - adamı kapıtal, shyǵarmashylyq adamdary. Ekinshi faktor - tórtinshi ındýstrıaldyq revolıýtsııa. Biz jyldam revolıýtsııa evolıýtsııasyna engen sııaqtymyz. Bul ózgerister 30 jyldan keıin emes, kún saıyn oryn alady. Biz oǵan daıyn bolýymyz qajet», - dedi ol.

Jumysshy ornyn robot basady

II AEF aıasynda Halyqaralyq eńbek uıymynyń 100 jyldyǵyna arnalǵan konferentsııa ótti. Alqaly jıyn tizginin ustaǵan «Disco Consulting Group» seriktesi Dáýlet Arǵandyqovtyń aıtýynsha, pessımıstik boljamdarǵa sáıkes aldaǵy 7 jyldyń ishinde keıbir saladaǵy kadrlardyń sany 30 paıyzǵa deıin qysqarýy múmkin.

«Negizinen jumys reglamentteledi jáne jumystyń barynsha qarapaıym algorıtmi qoldanylady. Sodan keıin endi 15 jyldan keıin bul tsıfr 50 paıyzǵa deıin jetýi múmkin. ıAǵnı, bul jumys oryndaryn robottar almastyrýy yqımal», - dedi ol.

Sonymen qatar ol eńbek naryǵy damýynyń oń stsenarııi bolýy múmkin ekendigin aıtty.

Al konferentsııa jumysyna qatysqan QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Gúlshara Ábdiqalyqova Qazaqstannyń strategııalyq josparyn júzege asyrý el ekonomıkasyn jyl saıyn 4,5-5 paıyz ósimin qamtamasyz etýge baǵyttalǵanyn aıtty. Bul elimizdiń álemniń damyǵan 30 memleketiniń qataryna kirýge baǵyttalǵan maqsatyna saı keledi.

«Eńbek ónimdiligin 50 paıyzǵa arttyrý arqyly ósim sapasyn qamtamasyz etý josparlanǵan. Ol úshin shıkizattyq emes eksport kólemi 41 mlrd dollarǵa jetip, JІÓ-degi shaǵyn jáne orta bıznes úlesi 35 paıyzǵa deıin artýy qajet», - dedi G.Ábdiqalyqova.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Berdibek Saparbaev jańa tehnologııalardy damytý eńbek naryǵyna ózgerister ákelýi múmkin ekendigin aıtyp, eńbek naryǵyna ózgerister ákelýi múmkin jahandyq syn-qaterlerdi atady.

«Eger aldaǵy perspektıvalar týraly aıtatyn bolsaq, eńbek naryǵyna ózgerister ákelýi múmkin jahandyq syn-qaterlerge toqtalyp ótkenimiz jón. Birinshi syn-qater tsıfrlandyrýdy jáne 4.0 ındýstrııasy, jasandy ıntellekt jáne robototehnıka sııaqty tehnologııalardy damytýmen baılanysty. Ekpindi tehnologııalyq damý jumys kúshiniń biliktiligi men daǵdylaryna qoıylatyn talaptardy ózgertedi. Olar kásiptik daǵdylarmen qatar, qosymsha daǵdylar tizbegin ıgerýge tıis», - dedi mınıstr.

Onyń aıtýynsha, ekinshi syn-qater eńbek resýrstary qurylymyndaǵy demografııalyq ózgeristerge negizdelgen.

«Búkil álemde 60 jastan asqan halyq sanynyń jáne belsendiliginiń ósýi baıqalady. Ósip kele jatqan jas urpaq qajetti daǵdylardy ıgerýge tıis. Eńbek naryǵynda jumys kúshiniń ınklıýzıvtiligi artyp keledi. Áıelderdiń, qarttar men múmkindikteri shekteýli adamdardyń ekonomıkalyq belsendiligi ósýde. Gıg-ekonomıka damyp keledi, ol «frılanserler» sanynyń kóbeıýi retinde bilinedi», - dedi ol.

Jalpy forýmnyń alǵashqy kúninde venchýrlyq kapıtaldy damytý, jasyl ekonomıkany jolǵa qoıý, turaqty damý maqsattaryn júzege asyrý, qalalardy damytý máseleleri jan-jaqty qaralyp, sheteldik bilikti sarapshylar oılarymen bólisti.

8,9 mlrd dollardyń 45 kelisimi rásimdeldi

Forýmnyń ekinshi kúninde QR Úkimet basshysy Asqar Mamınniń qatysýymen birqatar shara ótti. Asqar Mamın aldymen Turaqty damý maqsattary jónindegi birinshi qazaqstandyq forým jumysyna qatysyp, elimizde turaqty damý maqsattaryn engizýdiń alǵashqy aılarynyń birinshi erikti esebi Nıý-Iorkte saıası deńgeıde usynylatyndyǵyn atap ótti.

Al "Kazakhstan Global Investment Rountable» dóńgelek ústelinde Premer-Mınıstr ınvestıtsııa el ekonomıkasynyń damýy men ósiminiń irgeli faktory bolyp qala beretindigine nazar aýdardy.

"Táýelsizdik alǵan jyldardan beri Qazaqstan ekonomıkasyna 300 mlrd dollar ınvestıtsııa tartylǵan. Bizdiń bul jetistikterimiz - aımaqtaǵy básekege qabiletti ári iri ekonomıkaǵa ıe bolýǵa múmkindik berdi. JІÓ ótken jyly 4 paıyzǵa ósti. Syrtqy saýda 20 paıyzǵa artyp, onyń áseri eksport kólemin 26 paıyzǵa arttyrýǵa septigin tıgizdi. Osy qarqyndy saqtaı alsaq, jyldyń sońyna deıin ekonomıkalyq aınalym 100 mlrd dollarǵa jetip qalýy kerek», - deıdi Úkimet basshysy.

Sondaı-aq QR Premer-Mınıstri sheteldik ınvestorlardy Qazaqstan naryǵynda jumys isteýge shaqyrdy.

«Qazaqstan ınvestıtsııalyq saıasattyń mańyzyn eskere otyryp, Premer-Mınıstrdiń jumysyna ınvestıtsııalyq ombýdsmen mindetin júktedi. Sheteldik bızneske tájirıbe úıretý maqsatynda sheteldik tikeleı ınvestıtsııalar boıynsha Úılestirý keńesi quryldy. Keńes ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý protsesi kezinde másele týyndasa, sheshim izdeıtin bolady. Aqyrynda, jeke sektorǵa negizdelgen ekonomıkalyq ósimniń berik modelin qurǵymyz keledi», - dedi ol.

Shara sońynda jalpy quny 8,9 mlrd AQSh dollaryn quraıtyn 45 kommertsııalyq kelisim rásimdeldi. Atap aıtqanda, reseılik kompanııa Túrkistanda 500 gektarlyq jylyjaı salýdy kózdese, Túrkııalyq «Yildirim Holding» kompanııasy Jambyl oblysynda kaltsıı qosylǵan soda zaýytyn turǵyzbaq. Sol sekildi reseılik AEON korporatsııasy Aqtóbe qalasyndaǵy áýejaıdy qaıta jóndeýden ótkizbek. Gaz-hımııa salasynda Mańǵystaý oblysynyń ákimdigi men «Westgasoil» kompanııasy (Sıngapýr) metanol jáne olefınderdi óndirý jobasyn júzege asyrý boıynsha yntymaqtastyq týraly kelisimge keldi. Jobany júzege asyrylýy hımııa ónimderdin óndirýin ornalastyryp, eldiń gaz-hımııa keshenin damytý arqyly ımport almastyrýdy qamtamasyz etedi. Sonymen qatar, bilim berý salasynda elimizdiń úsh aımaǵy Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynda sıngapýrlyq ınvestor (Kinder World) «Bilim metropolısin salý - mektep, kolledj, ýnıversıtet» jobasynyń jol kartasyn iske asyrady. Jaqyn arada Nur-Sultan qalasynda halyqaralyq mektepter jelisi, kolledj jáne bilim berý kesheni salynady.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Marlan Jıembaı

Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059

MURAǴAT