+7 (701) 759 90 19
USD 378.60 EUR 417.75
RUB 6.13 CNY 54.58
Jańalyqtar

Áldıbastaý áýlıesi

2019 jylǵy 10 jeltoqsan 13:01
Bólisińiz:
Áldıbastaý áýlıesi

NUR-SULTAN. QazAqparat – «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jazýshy Marhabat Baıǵuttyń «Áldıbastaý áýlıesi» atty maqalasy jarııalandy. QazAqparat óz oqyrmandaryna atalǵan maqalanyń tolyq mátinin usynady.

Uqsas jańalyqtar
Shymkenttik belgili sýretshi Almas Halyqov Elbasynan Alǵys hat aldy Túrkistanǵa arnalǵan qos baıqaýdyń jeńimpazdary anyqtaldy «Túrkistanda jerlengen handar men sultandar» kitaby tanystyryldy

***

1. Kolhoz ınternaty. Maqpal apaı. Qumyra synyǵy

1957-1958 oqý jyly. Abaı aýyly. Altyn­sarın atyndaǵy jetijyldyq mek­teptiń altynshy klasyndamyz. Kolhoz uıym­dastyrǵan otyz oryndyq ınternatta jatyp oqımyz. Qarashadan sáýirge deıin. Qalǵan aılarda jeti shaqyrym jerge esekpen, jaıaý qatynaımyz. Abaı – kolhoz­dyń ortalyǵy. Boztorǵaı asýynyń aýzyn­daǵy Pisteli aýyly men Qanaı asýynyń aýzyndaǵy Qanaı aýylynda bastaýysh mektepter ǵana bar. Ekeýi de ortalyqtan jeti-segiz shaqyrym jerde. Qarataýdyń Boztorǵaıynan Kókbulaq-1, Qanaıynan Kókbulaq-2 nemese Úlken Kókbulaq pen Kishi Kókbulaq ózenderi bastalady. Bas­­taýlardan, qaınarlardan quralyp, bura­lyp, móldireı aǵady. Syldyraı syń­ǵyr­laıtyn edi. Abaı aýylynyń aıaǵynda qos ózen qýana qosylatyn. Qospa sazynda.

Áý basta Áldıbastaý, qarashekpendiler qaptaǵanda Shavrovka, keńestik kezeneıli kezeń kezinde Kaganovıch, keıinnen Abaı atanǵan aýyldaǵy jetijyldyq mektep – árqaısysy eki bólmeli úsh qorjyn tam-tuǵyn. Úsheýi de qamyspen jabylǵan. Besqasqanyń qamysy ǵoı bári. Barlyq úıler de sondaı. Kósheniń astynda, Úlken Kókbulaqtyń bıiginde ınternat. Ol-daǵy qamys shatyrly. Jatyn oryn men qyzyl bıdaı uny jáne kartop – kolhoz esebinen. Et máselesi anda-sanda ǵana. Al aptasyna alty taba nan men qos ýys shaqpaq qantty ózimiz aparatynbyz. Beısenbiden bastap nanymyz kógeredi. Dápterdiń sorǵysh qaǵazymen súrtip, jeı beretin edik. Nurhan Qydyrálıev aǵaı ári klass jetekshimiz, ári ınternatta tárbıeshi. Ol kisiniń zaıyby Maqpal apaı – aspaz. Kóbinese kespe kóje isteıtin. Túste. Tańerteń shaı. Keshke botqa nemese kespe kóje. Kolhoz tarapynan tyrıǵan aryq qoıdyń sıraǵy aıyna bir keler. Meıirban Maqpal apaıymyz bizdi qatty aıap, janary jasaýrap, kespe kójege aıran ákelip qatatyn. Úıleri ınternatpen kórshi-tuǵyn.

«Lenınshil jas» gazetinde «Taıga qupııa­lary» degen ózgeshe qyzyq, asa qor­qynyshty maqala jarııalana bastady. Altynshy klastyń jetekshisi ári tárbıeshi Nurhan aǵaı kúnde keshkisin, kespe kójeden keıin mektep kitaphanasyndaǵy Sultan aǵaıdan surap ákeledi. Áserlene oqıdy-aı. Talqylaımyz-aı. Kelesi kúngi keshti shydamsyzdana kútemiz. «Lenınshil jas» shyqpaıtyn kúnderdi onsha jaqtyrmaımyz. Sol «Taıga qupııalarynyń» qyzyǵymen kóktemge de ilindik-aý.

Elý segizinshi jyldyń erte kókteminde Maqpal apaı ınternattyń ul-qyzdaryn asarǵa shaqyrǵan. Úıirgelik telimdi aýdar­maqqa. Aldymen, et jedik. Nurhan aǵaıdyń úıinen. Terlep-tepship ystyq sorpa ishtik. Jezbıke, Qyztýmas, Ulbıke, Sulýshash, Nıetkúl syndy sulý qyzdar uıal­dy. Ońalbek, Ábdibek, Ásilbek, Tur­ǵynbek, Qozybaı, Pernen, Rústem sııaqty uldar – bárimiz japyryp jedik. Et pen qamyrdy. Jerdi de oınap-kúlip júrip, jedel aýdaryp tastadyq. «Kelesi taqtany ózimiz aýdaramyz, demalyńdar, aınalaıyndar, – dedi meıirban Maqpal apaı. – Sharshamańdar, kóp raqmet!» Oqýshylar shý etisti: «Joq, apaı! Astyńǵy taqtany da aýdaramyz. Aı jaryq», – destik. «Aǵaılaryń ursady, sabaqqa daıyndalyńdar!» – deıdi aspaz apaıymyz. «Aǵaıymyz aýdannan kelgenshe aıaqtap, sabaq ázirlep otyramyz», – deımiz biz. Qýraǵan butaqtardy jınap, koster alaýlattyq. Án shyrqadyq. Shámshiniń ánderi ǵoı.

Sonda ǵoı, astyńǵy taqtany aýdaryp bite bergende, ınternat jaq búıirden syrly qumyranyń synyqtary shyqqan. «Sensatsııa-a-a-a!» – dep aıqaı salǵan Qozy­baı Raqymjanov. Altynshynyń úzdigi. Jetinshi klastyń «jigitterin» de jeńetin bizdiń balýanymyz. Syrly qumyranyń synyqtary aıdyń sút sáýlesimen jalt-jult, jalt-jult etken. Maqpal apaı jetken. «Apaı, ishinde altyn teńgeler bar eken, Qozybaıdyń qaltasynda», – deıdi qý tildi Aralbaev. «Jınap alaıyq synyqtardy. Aǵaılaryń kelgen soń aıtar ne isteý kerektigin», – deıdi Maqpal apaı. Sol synyqtar mekteptegi muǵalimder bólmesinde saq­talatyn edi.

Kelesi oqý jylynda, elý toǵyzdyń erte kókteminde jeti kún boıy toqtamaı jańbyr jaýǵan. Jetijyldyq mekteptiń de, ınternattyń da qamys shatyrlarynan sý sorǵalap, ishke ótip ketti. Klass bólmeleriniń tóbesi oıylyp túse bastady. Segizinshi kúni jaýyn tolastap, sur­ǵylt bult sógilgen. Úlken úziliste oqý­shylar da, muǵalimder de mektep aldyn­daǵy ajyryqty alańǵa shyqty. Kenet kúnshyǵys jaqtan jan shoshytyp, júrek sýlatarlyq surapyl sýyl estildi. Ustaz­dar da, shákirtter de túkke túsinbeı, úreı­lene úrpıistik. Bárimiz birden Úl­ken Kókbulaq jaqqa qaradyq. Qaıran Kók­bul­aqtyń arnasy ústinde qaharlana jyl­jyp, qaqyrata qıratyp, qarasur tol­qyn kele jatty. Bıiktigi jıyrma metrge jete­ǵabyl joıqyn tolqyn Tassaıdyń tu­synda alasura alasardy. Surapyl sýyl shýy­ly birden báseń tartty. Internattyń astyn­daǵy oıpańda ıreleńdeı juqardy. Báribir, jolyndaǵynyń bárin jaıpap barady.

Almatynyń shyǵys-tústigindegi injý-marjan Esik kóli 1964 jyly qulady ǵoı. Ol qasiretti jurttyń kóbi umyta qoı­ǵan joq. Bizdiń Boztorǵaı deıtuǵyn asý­dyń oń qaptalynda da Beki kóli bar-tuǵyn. Esik kóli sekildi tańǵajaıyp bolma­ǵany­men, Qarataýdyń Alataýǵa túıisetin tusyndaǵy injý-marjany sol edi. Jeti kún jaýǵan jańbyrdan batys beti oıy­lyp, joıylyp tynǵan. Sıyr sáskede qu­la­ǵandyqtan ǵana mal-jan aman qalǵan. Bir-eki jylqy qorany, eki-úsh malshy úıin aǵyzyp áketken. Abaı aýylyndaǵy aǵash usta Baqysh shaldyń baltasy men jaman tony sýǵa ketken. Eń ókinerligi, Úlken Kókbulaqtyń uzyna boıyndaǵy maqpal-mamyq qabattan, qos jaǵalaýyndaǵy jap-jasyl sazdardan tamtyq qalmaǵan. Bıik buırattardyń jon-jonastardyń ózenge emine emirenetin múıisteriniń bári jar-jarlaýyttarǵa aınalǵan. Toǵandardan bastaý alatyn aryq-atyzdardyń barshasy birjolata quryp ketken. Kishi Kókbulaq onsha tasymaǵan. Al Úlken Kókbulaq, minekeıińiz, alpys jyldan bermen qarata qalpyna kele almaı, qos óńiri jasyldana almaı, tastaqty, jarly-jaraly bolyp jatypty.

Sol tasqynda talaı da talaı tarıhı tóbeler men tábárikti tómpeshikter de iz-túzsiz aǵyp kete bardy. Boztorǵaı asýynyń Beki jaq tamanyndaǵy Hatjazǵan eskertkishi de nazarǵa ilinbeı, zertteýge alynbaı, alapatpen opat boldy. Ań­shy Aralbaev Ábdibektiń aıtýynsha, Hat jazǵan tasynyń betinde ejelgi oıma jazýlar men taýtekelerdiń, sadaqtyń sý­ret­teri bádizdelgen eken. Abylaı áýlıe mańaıyndaǵy tóbeshiktiń jartysy aǵyp ketken, Sarqyrama tusyndaǵy tarıhı úńgirdiń aýzyn alyp kóshkin basyp qal­ǵan… Degendeıin, ókinishter az emes.

Al byltyrǵy, ıaǵnı 2018 jylǵy altyn kúzde qazirgi Túrkistan oblysy, Túlkibas aýdanynyń burynǵy Áldıbastaý, bertinde Shavrovka, Kaganovıch delingen, búgingi Abaı aýylynan tarıhı taǵylymy mol jańa jádiger – erekshe eskertkish tabyldy. Elý segizinshi jylǵy kolhoz ınternaty men klass jetekshimiz Nurhan aǵaıdyń jáne aspazymyz Maqpal apaıdyń úıi arasynan, asarlatyp aýdarylǵan astyń­ǵy taqtanyń ınternat jaǵynan. Syrly qumyra synyqtary shyqqan mańaıdan. Átteń, klastasymyz, Qarataýdyń Qanaı asýy aýzynda týǵan Qozybaı Raqymjanov mılıtsııa polkovnıgi dárejesine jetken shaǵynda, qyryqtan endi asqanda baqılyq bop ketti. Áıtpese, kózi tiri bolǵanda, syrly qumyra synyqtaryn tapqandaǵydaı, altynshy klastaǵydaı, alaqaılap: «Sensatsııa-a-a-a!» der edi aıqaılap.

2. Nuran babadan Nurhan aǵaıǵa deıin

Túrkistan oblysynyń tarıhı Túrki­basy óńirinde, ıaǵnı qazirgi Túlkibas aýda­ny aýmaǵynda arheologııalyq zert­teý­ler óte-móte az júrgizilgeni belgili. Erterektegi tarıhshy ǵalymdar Mashat, Dáýbaba, Qaraúńgir, Túrkibasy, Aqsý-Jabaǵyly, kóne Tamtadj, Búırekbastaý (Jańatalap), Balyqty, Sharapkent (Tórtkúltóbe), Urbulaq, Saztóbe, taǵy basqa da tarıhı eskertkishter oryndary týraly tam-tumdap jazǵan. Al ótken kúz­de, baıaǵy bizdiń klass jetekshimiz Nurhan Qydyrálıevtiń sharbaǵy men Abaı kolhozy ınternaty ortasynan tabylǵan es­kert­kish shynynda da eldi eleń etkizgen jańa­lyq bolyp otyr.

Qydyráli atanyń qara shańyraǵy ornyna salynǵan jańa úıde qazir Nurhan aǵaı men Maqpal apaıdyń nemeresi Dosjan Qýandyquly turady. Biraz jyldan beri Ybyraı Altynsarın atyndaǵy orta mekteptiń dırektory. Abaı aýylynyń ár jerinen, negizinen Kókbulaq ózeniniń bo­ıynan talaı-talaı syrly qumyralardyń synyqtary ǵana emes, bútin qumyralar, basqa da buıymdardyń qaldyqtary tabylyp júrgen. 2018 jyly kúzde Dosjan myrzanyń baýynan, bizdiń ınternat aýmaǵy jaǵynan arab jazýy bar qulpytas shyqty. Dosjannyń anasy Qanytkúlden habardy estı sala biz paqyryńyz da baryp kórdik. Astanadan Halyqaralyq Túrki akademııasynyń bir top mamandary, aýdan ákimi Nurbol Turashbekov bastaǵan basshylar keldi. Odan keıin de ǵulama ǵalym Mekemtas Myrzahmetulymen birge barǵanbyz. Qýanǵanbyz. Tańdanǵanbyz. Alǵashqy kórgenimiz qulpytas-tuǵyn. Mamandar muqııat zerttep, zerdeledi. Qul­pytas qumdyq tastan jasalǵan. Boztorǵaı asýynyń aýzynda, Kókbulaqtyń basynda tap osyndaı boztastar barshylyq.

Al endi ǵylymı zertteýler jasap, qazba jumystaryn júrgizgen ǵalym mamandar Nápil Bazylhan men Nurbolat Bógenbaev myrzalardyń «Kókbulaq-1» eskertkishi arheologııalyq qazba-zert­teý jumystarynyń qysqasha esebine zeıin qoıalyqshy. Qulpytas, joǵaryda aıtyl­ǵandaı, boz tústi tastan órnek­telgen. Arab áripterimen «Bul qabir Muhammed Nuran Bab h (+aj?)» dep jazylypty. Qulpytas osy óńirde ómir súrgen Muhammed Nuran bab áýlıege qoıylǵan. Ǵalymdardyń dáıekteýinshe, ortaǵasyrlyq dáýirge, shamamen H-HІ ǵasyrlarǵa tıesili. «Esimi jazylyp, tarıhı ornynan qozǵalmaı turǵan eń eski qulpytastyń Qazaqstanda alǵash ret tabylýy úlken jańalyq bolyp otyr» desedi ǵalym mamandar.

Qulpytas tabylǵan jerdegi qazba ju­mysy eki kezeńde júrgizilgen. 2019 jylǵy 30 mamyr men 9 maýsym ara­ly­ǵynda jáne 13-24 qyrkúıek ara­lyǵynda. Eskertkish áýelde eki úıdiń orta­synda, shamamen 4-5 metrdeı bolatyn jol-ótkeldiń astynda jatqan. Aýyl turǵyndary jaýyn-shashynnan oıylǵan joldan qulpytastyń bir ushyn baıqaǵan. Keıin qazǵan. Qulpytastyń túbi myqtap bekitilgen jáne tik turǵan kúıinde tabylǵan. Mamandar kesindi qazba salyp, eskertkishtiń tómengi tusynan tazalaý jumystaryn júrgizgen. Qazba bastalǵan soń kóp uzamaı-aq túrli-tústi keramıka synyqtary kóbeıgen. Birte-birte ózgeshe órilgen tas qalandynyń sulbasy kóringen. Kókbulaqtyń jumyr malta tastarynan qalanǵan irgetas aıryqshalaý qurylystyń negizi ekendigi anyqtalǵan. Ár jerden órtengen ottyń orny kezdesip otyrǵan.

Eskertkishtiń arhıtektýralyq aýmaǵy shamalanyp, nysannyń aýmaǵy keńeıti­lip, qazba jumysy odan ári jalǵasqan. Qabyrǵalardyń bıiktigi eki metrge jýyq­taıtyny dáleldengen. Eskertkish aýdany tolyq qazylyp, tabıǵı jer qyrtysyna deıin jetken. Eskertkishtiń jalpy kólemi bylaısha sıpattalady. Uzyndyǵy – 8,70 metr, eni – 4,40 metr. Negizgi bólmeniń uzyndyǵy – 4 metr, eni – 1,65 metr. Qurylystyń soltústik-batys jaǵynda 4,12h12,50 metr kóleminde tas qalandy saqtalǵan. Onyń betki qabattarynan janýar súıekteri men keramıka synyqtary tabylǵan. Barlyq zattaı derekter qujat­talyp, sýretke túsirilgen.

Súıekten jasalǵan alýan túrli qural­dar eskertkishtiń ishki bólmesinen, eki metr tereńdikten tabylypty. Jilik­terdiń barlyǵy derlik baqaıǵa jalǵasar tustarynan jip ótetindeı etip, arnaıy tesilgen. Keıbireýleri uzaq ýaqyt paı­dalanylǵan. Qural retindegi tesikteri bar tabıǵı tastar men keramıka synyqtary da az emes. Negizinen jip esý, toqý qural­dary bolǵan. Sıyrdyń súıekterinen pyshaq sekildi qyrǵysh quraldar jasalǵan eken. Onǵa jýyq sıyr asyqtary tabylypty. Jylqy jilikteri de barshylyq. Teri ıleý, teriden artyq etter men maıdy sylyp alyp tastaý úshin qoldanylatyn jabdyqtar qola dáýirinen beri belgili. Bul eskertkishten iri qaranyń jaýyrynynan ıkemdelgen osyndaı qural shyqqan. Ortaǵasyrlyq tásildegi urshyqbastar az emes eken. Іshki jáne syrtqy bólikterden tabylǵan keramıka synyqtary tipti kóp. Laǵyl, qyzǵylt sary, glazýrly, órnekti jáne arabsha jazýy bar ydys bólshekteri de jetip-artylady. Maman ǵalymdar qysh ydystar bólshekterin shyraǵdan, qum, qumyra, tabaq, tostaǵan, sháınek, sferokonýs, taǵysyn-taǵylarǵa toptastyrady. Zertteýler, zerthanalardaǵy taldaýlar nátıjeleri ydystardyń keıbireýleri qarahandyqtar, bázbireýleri mońǵol dáýirlerine tán ekenin dáıektegen.

Shynydan jasalǵan qundy buıymdar qatarynda laǵyl kók, jasyl jáne aq tústi ydystar synyqtaryn aıryqsha ataýǵa kerek. Qysh tutqanyń da ózgesheligi kóp. Bas jaǵy burandaly, aıaq jaǵy órnekti. Túrli-tústi temir qorytpalar, naıza, súńgi, qanjar, jebe, taǵy basqa qarý-jaraq, sondaı-aq qazan-oshaq, aıaq-tabaq jasaý úshin ázirlengen bólshekter bar. Ásirese temirden tórt buryshty etip quı­yl­ǵan kóne tós erekshe nazar aýdarady. Zert­teýshiler mundaı tóstiń Qazaqstanda alǵash ret tabylyp otyrǵanyn aıtýda. Ustanyń tósti uzaq jyl paıdalanǵany balǵanyń izderinen baıqalady. Súńginiń ushy, jebeniń ushy, temirden jasalǵan selebe, sonymen qatar eskirgen moneta da tabylyp otyr.

Qysqartyp qorytqanda, qazba jumys­tary barysynda eskertkishtiń tonalyp, buzylǵandyǵy anyqtalǵan. Qundy buıym­dar áketilgen. Qurylystyń sáýlettik sapasyna úlken zııan kelgen. Keıinnen bári topyraq astyna kómilip qalǵan. Áýelgide áýlıe tutqan halyq qorǵap, qasıet tut­qanymen, keıingi keńestik kezeńderde qulyptas ta topyraq úıindilerimen kómilip kete barǵan. Mamandar eskertkish qurylysy men artefaktilerdi saralaı kele, áýlıege arnalǵan kesene bolýy múmkin degen qorytyndyǵa keldi. Abaı aýylynyń asty H-HІІІ ǵasyrlardaǵy Tórtkúl, Sharapkent, Qarabastaý, basqa da osy mańaıdaǵy qala­lar sııaqty mereıli meken bolǵan.

Halqymyzda kóneden jetken «Saı­ramda sansyz bab, Otyrarda otyz bab, Túrki­standa túmen bab» degen sóz bar. Olar­dyń ishinde biz Ysqaq bab, Arys­­tan bab sııaqty áýlıelerdi ǵana bile­miz. Kóbiniń esimi de, kesenesi de saq­tal­maǵan. Al Nuran babtyń kóne qulyptasy babtar men babalarǵa qatysty tarıhtyń tyń betterin ashýǵa múmkindik beretin sııaq­ty deıdi ǵalymdar. Bab sózi arab­tarǵa, baba sózi túrkilerge tabyndaý ekeni aıan. Belgili dintanýshy-ǵalym Zárip­baı Oraz-baıulynyń aıtýynsha, Nuran – Alla­nyń «Nur» sıpatyna aına bol­ǵan, paıǵambar­dyń nuryn jetkizýshi, áýlıelik­tiń shyńyna jetken qutb-tulǵaǵa qatysty teńeý eken.

Tarıhtan belgili, paıǵambarlar, áýlıe­ler men bıleýshilerdiń kópshiligi us­talyqpen, zergerlikpen aınalysqan. Má­se­len Dáýit paıǵambar qarý-jaraqtyń piri sanalǵan. Muhammed Nuran babanyń da áýlıelik qasıetinen bólek onyń jaý­ynger ári usta bolǵany anyq baıqala­dy. Ustalyq ulaǵattaryn eskertkishten tabylǵan zattardyń basym kópshiligi, onyń ishinde, ásirese, ózgeshe tós dálel­deıdi. Tós ustanyń negizgi quraly, ári usta­lyqtyń basty belgisi sanalǵan. Dás­túrli qazaq etnografııasynda tós túrli qaraý kúshterden saqtaıdy dep qasıet tutqan. Jaýyngerliginiń aıǵaqtary – súńgi, selebe, jebe, kezdik, qalqan sııaqty bes qarý. Tórtinshi sıpaty áýlıe bulaq desek, mamandar qazba jumystaryn támam­da­ǵan­da, bulaq paıda bolǵan. Іshki bólme sýǵa tolǵan. Arystan bab, Qoja Ahmet ıAsaýı, Úkash ata, taǵy basqa áýlıeler ke­se­neleri, mazarlary, beıitteri jandaryn­da áýlıe bulaqtar bar ekeni belgili. Qazaq baı­taǵynda Áýlıebastaý, Áýlıekól, Áýlıe­bulaq kóp. Áldıbastaý ataýy da osy áýlıe­men astasyp jatqan bolar, bálkim...

Qarııalardyń aıtýynsha, HІH ǵasyr­da Boztorǵaı asýynyń aýzyna, Pisteli aýylyna, ásirese Abaı aýylyna qojalar kóship kelip, turaqtaı bastaǵan. Mundaı jaǵdaıattar qazaq qoǵamynda jıi kezdesken. Olar meshit-medreseler salyp, dinı-aǵartýshylyqpen aınalysqan. Bir ǵana dálel. Tarazdaǵy Qarahan baba kesenesi janynan HІІ ǵasyrǵa jatatyn meshit tabylǵan. Muhammed Nuran baba qulpytasy tabylǵan tóńirekterde qojalar otbasylary jıirek qonystanǵan. Olar da dinı-aǵartýshylyqpen aınalysqan.

Aıtpaqshy, Abaı aýylyndaǵy Altyn­sarın atyndaǵy jetijyldyq mektepte oqy­ǵanymyzda, Qoja Ahmet deıtuǵyn ata­myz bolýshy edi. Ózi óte bilimdi, kátta mol­da bolatyn. Internatta júrip, aýyryp qal­saq, aǵaılardan jasyrynyp, sol kisige baratynbyz. Dem salyp, oqyp, úshkirip kep-kep jiberse, sergip sala beretinbiz. Nurhan aǵaı: «Áı, qýlar, Qojaǵa bardyńdar, á-á» dep qoıatyn. Qoja Ahmet atamyzdyń kókkózdeý uly Habıbolla bizben birge oqıtyn. Óte-móte tártipti, salmaqty-tuǵyn. Qatty aıazdarda aıaǵyna mási-kebis kıip keletin. Klasymyzdaǵy Álıma, Sulýshash, Úrza­da, Nıetkúl sııaqty qyzdar «Molda!», «Molda!» dep mazaqtap kúletin. Habıbolla túk estimegendeı, jaıbaraqat jymııa­tyn. Mási-kebis mánisti shyǵar-aý, eki beti qyp-qyzyl bolatyn. Al eski-qusqylaý kerzi etik kıgen ınternattyń balalary salqyn sy­nyp bólmesinde surqaılanyp, dirdektep otyrar edik.

Sonymen búgingi Kókbulaqtan, keshe­gi Áldıbastaýdan erekshe eskertkish, jańa tarıhı jádiger tabyldy. Bizdińshe, Muhammed Nuran bab áýlıe qulpytasynyń qundylyǵy qasıetti. Basqa da dúnıelerdiń bási bıik. Baǵasy joǵary. Osynaý orasan orny bar eskertkish shyqqan baý-baqshanyń baıyrǵy baǵbany – bizdiń klass jetekshimiz, ınternat tárbıeshisi Nurhan aǵaı. Ol kisi osydan biraz ǵana jyl buryn, toqsan jasqa jaqyndap baryp, baqılyq boldy. Nuran babadan Nurhan aǵaı urpaqtaryna deıin myń jyl boıy jasyrynyp jatqan jádiger ǵoı bul!

Qaıran qazaqtyń Uly dalasynda qan­shama qupııalar bar deseńizshi...

Marhabat BAIǴUT

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT