Aldaǵy ýaqytta astanada qandaı nysandar salynady
2022 jylǵy 6 shilde 12:00

Aldaǵy ýaqytta astanada qandaı nysandar salynady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgingi Elorda kúni merekesine oraı QazAqparat oqyrman nazaryna elimizdiń bas shahary týraly qyzyqty derekter usynady. Sondaı-aq, jaýapty sala ókilderinen aldaǵy ýaqytta Nur-Sultanda boı kóteretin nysandardyń bet-beınesi men salynatyn oryndary týraly da bilip kórdik.

Bas shahardyń aýmaǵy

Áýeli elordamyzdyń alyp jatqan aýdanynan bastaǵandy jón kórdik. Nur-Cultan qalasynyń aýmaǵyna tolyǵymen 1700 Vatıkan eli, 389 Monako Knıazdigi jáne 37 Naýrý Respýblıkasy syıady eken. Aýmaq úlken. Degenmen elorda álemdegi eń iri shaharlardyń biri Chýntsınnen (Qytaı) shamamen 105, Hanchjoýdan (Qytaı) 16 ese kishi eken. Elimizdiń bas qalasy 787, 733 sharshy shaqyrymdy alyp jatyr. Bıylǵy mamyr aıyndaǵy aqparat boıynsha Nur-Sultanda 1,2 mln-nan astam adam turady.

Qala aýmaǵy qalaı ózgerdi? Endi tarıhı derekterge toqtalaıyq. Máselen, el astanasyn Almatydan Aqmolaǵa kóshirý kezinde qala aýmaǵy 24819 gektar bolǵan. Qalalyq sáýlet basqarmasynyń dereginshe, elorda terrıtorııasy bul ýaqytqa deıin úsh ret ózgergen.

Alǵash ret 2000 jyly 8 tamyzda Tselınograd jáne Shortandy aýdandarynyń birshama jerlerin qosý esebinen astana aýmaǵy 45195 gektarǵa ulǵaıypty.

Al 2013 jyly 18 qańtarda bas shahardyń 17,1 gektar jeri Tselınograd aýdanyna ótkizildi. Biraq Tselınogradtyń basqa bóliginen elorda qaramaǵyna dál osyndaı kólemdegi jer berildi. Osylaısha, astana terrıtorııasynyń kólemi bul joly ózgerissiz qalǵan edi.

Alaıda osydan 5 jyl buryn Nur-Cultan qaramaǵyna Tselınogradtyń 8719 gektar jeri ótti. Sáýlet basqarmasynyń aqparatyna sáıkes, búgingi tańda elordanyń jalpy aýmaǵy - 78 733 gektar.

Elordada boı kóteretin nysandar

Astanany damytýdyń 2030 jylǵa deıingi Bas josparynda Nur-Sultan qalasy Eýrazııanyń iskerlik, mádenı-ǵylymı ortalyǵy bolýy tıis ekeni kórsetilgen.

Qalalyq Sáýlet basqarmasy bas shahardyń ınfraqurylymyn ilgeriletý jumystarynda belgili japon sáýletshisi Kıse Kýrokavanyń jospary men ıdeıasy saqtalatynyn málimdedi. ıAǵnı, tabıǵat pen adamnyń turaqty baılanysynyń úılesimi elorda beınesinen kórinis tabýy qajet.

Nur-Sultan kóp ortalyqty megapolıs bolady. Ár aýdannyń aýmaǵynda sol jerdiń turǵyndaryna jaqyn ornalasqan jumys oryndary, mádenı oshaqtar men demalys oryndary, saýda úıleri boı kóteredi. Sondaı-aq, bir-birinen bólek ornalasqan barlyq aýdandardy ózara kólik joldary baılanystyrady.

Endi elordada salynatyn nysandardy atap óteıik. Mysaly, Nur-Sultan qalasyndaǵy «Myńjyldyq» alleıasy áli salyný satysynda. Aldaǵy ýaqytta munda turǵyn úı keshenderi, mádenıet, bilim berý, densaýlyq saqtaý obektileri, saıabaqtar men skverler boı kóteredi.

Budan bólek, «Han Shatyr» SO batys bóliginde turǵyn úı, áleýmettik-mádenı nysandar salynady. Tıisinshe, ınjenerlik jáne kólik ınfraqurylymy damıtyn bolady.

Taǵy aıta ketetini – búginde Máńgilik El dańǵylyndaǵy nysandar men ózge de ınfraqurylymdy damytý sharalary qolǵa alynǵan. Osy jumystar nátıjesinde áýejaıdan qalaǵa betteıtin joldardyń boıyna bıik ǵımarattar salynbaq. Atap aıtqanda, turǵyn úı jáne qoǵamdyq maqsattaǵy nysandar boı túzeıdi. Eń bıik ǵımarat 7 qabattan turady dep josparlanǵan. Qurylys jumystaryna kirispes buryn jaýapty organdar sheteldik tájirıbe men sáýlet úlgilerin eskergen kórinedi.

Qazirgi tańda salynýy múmkin nysandardyń qasbetterin bezendirý stıli bekitilgen. Sáýlet basqarmasynyń aqparatyna saı, ǵımarattarǵa ulttyq naqyshtaǵy elementter beınelenedi. Olar granıt, mármár, travertın, metall, qola, fıbrobeton sııaqty qurylys materıaldarynan jasalmaq.

Basqarma málimetinshe, qalany damytý josparynda basymdyq tek sol jaǵalaýǵa berilmeıdi. Oń jaǵalaýdaǵy nysandar da kúrdeli jóndeýden ótedi. Ol úshin búginniń ózinde turaqty jumys júrgiziledi, dep atap ótti jaýapty sala ókilderi.

Shahardyń Bas josparyna sáıkes, elorda terrıtorııasy 6 josparlaý aýdanyna bólingen. ıAǵnı, bul - osy oryndarda jyl saıyn josparǵa saı jańa nysandar boı kóterip, ınfraqurylymy jetiledi degen sóz. Ár aýmaqtyń belgilengen basqarýshy iri ortalyqtary bar. Atap aıtsaq, qalany birneshe josparlaý aýdandaryna bólý – halyqtyń qala ortalyǵyna qaraı údere kóshýin báseńdetý maqsatynda jasalǵan.

Josparlaý aýdandaryndaǵy nysandar qataryna saýda, iskerlik, kólikterge arnalǵan turaqtar men joldar, mádenı jáne oıyn-saýyq ortalyqtary, sondaı-aq sport keshenderi kiredi. Endi ár josparlaý aýdanyna, bolashaqta salynýy múmkin ǵımarattar men ózge de nysandarǵa jeke-jeke toqtalsaq.

Ortalyq josparlaý aýdany

Aýdannyń aýmaǵy – 6506 gektar. Munda 14 avtomagıstral bar. Atalǵan aýmaqta aldaǵy ýaqytta 10-17 qabatty ǵımarattar salý josparlanǵan. Olar aýmaq quramyna kiretin Bógenbaı batyr, Saryarqa, Respýblıka, Táýelsizdik, B. Momyshuly, Qabanbaı batyr, Abylaıhan dańǵyldary men Asan qaıǵy, Kenesary, Saraıshyq, Aqjol, Sh.Beısekov kósheleri boıynda salynbaq.

Sondaı-aq, Ýálıhanov, Kenesary, Sh.Jıenqulova, Sembınov kóshelerindegi eski úılerdi súrip, qysqa merzimde 18 qabatty ǵımarat salý josparlanǵan. Ónerkásipter men kásiporyndardyń, tehnoparktiń, Ońtústik jáne Stepnoı garaj kooperatıvteriniń aýmaǵyndaǵy tozyǵy jetken az qabatty úıler súriledi. Onyń ornyna 17 qabattan joǵary baspana salý kózdelgen.

Ońtústik-Shyǵys josparlaý aýdany

Ońtústik-Shyǵys josparlaý aýdanynyń aýmaǵy - 18 818 gektar. Bul aýmaqtyń ońtústigindegi shekarasy temirjol magıstrali, al shyǵysy Turan jáne Syǵanaq dańǵyldarymen shektesedi. Negizgi kósheleri -Qaldaıaqov, Orynbor jáne 24. Aýdan ortalyǵy - «Myńjyldyq» alleıasy.

Atalǵan aýdannyń eń kórikti jerleriniń biri - «Myńjyldyq» alleıasy bolmaq. Ol Beıbitshilik jáne kelisim saraıynan bastalyp, Nurly jol vokzalyna deıingi aralyqty qamtıdy. Sáýlet basqarmasynyń málimetinshe, alleıany boılaı 2-3 qabatqa deıingi turǵyn úıler men qoǵamdyq maqsattaǵy nysandar salynady.

Bul aýdanda ornalasqan biregeı obektiler: Halyqaralyq deńgeıde qyzmet kórsetetin medıtsınalyq klaster, sporttyq sharalardy ótkizýge arnalǵan 30 myń oryndyq arena, jabyq konkı stadıony, velotrek.

Ońtústik-Batys josparlaý aýdany

Ońtústik-Batys josparlaý aýdanynyń alańy - 17 095 gektar. Aýdan Syǵanaq, Turan dańǵyldary jáne Beısekov kóshesimen shektesip jatyr. Onyń ortalyǵy – Qorǵaljyń tas jolynan aınalma jolǵa deıingi aralyq. Sonymen qatar onyń quramyna «Ilınka» turǵyn alaby kiredi.

Sáýlet basqarmasynyń málimetinshe, munda qysqy jáne jazǵy sport túrleri boıynsha jabyq jáne ashyq obektiler, haıýanattar baǵy, ǵarysh ortalyǵy, demalys jáne buqaralyq oıyn-saýyq nysandary salynady. Aıta keteıik, bul aýmaqta tarıhı eskertkish - ejelgi Bozoq qalashyǵy ornalasqan.

Soltústik-batys josparlaý aýdany

Josparlaý aýdanynyń aýmaǵy – 8 160 gektar. Aýdannyń jartysyna jýyq jerin ónerkásiptik jáne óndiristik kásiporyndar alyp jatyr.Ol ońtústiginde Esil ózeni, shyǵysynda Beısekov kóshesi jáne soltústik-shyǵysynda Óndiris tas jolymen shektesedi. Munda qalalyq zırat ornalasqan. Sondaı-aq, Qostanaı jáne Kókshetaý baǵyttaryndaǵy temir jol ótedi.

Atalǵan aýmaqtaǵy Sary-Bulaq bulaǵynyń janyna irgeles aýmaqta kóp qabatty qurylys salý josparlanýda. Sáýlet basqarmasy ol jerderde mektepke deıingi bilim berý nysandary men bilim ordalarynyń qurylysy bastalatynyn málim etti.

Soltústik josparlaý aýdany

Aýdan - 10 135 gektardy alyp jatyr. Bul aýmaq Óndiris jáne Alash tas joldary, sondaı-aq Aqjol kóshesimen shekaralas jerde ornalasqan. Bul aýmaqta da negizinen ónerkásiptik jáne óndiristik obektiler ornalasqan. Josparǵa saı búginde Soltústik josparlaý aýdanyndaǵy tozyǵy jetken jeke úılerdi súrý usynylyp otyr.

Sonymen qatar, sáýlet basqarmasy munda ornalasqan K-1 aınalymyna deıin az qabatty úıler salynatynyn málimdedi. Bul aýdan tolyǵymen mektep jáne balabaqshalarmen qamtamasyz etiledi dep josparlanǵan.

Soltústik-Shyǵys josparlaý aýdany

Bul aýmaq Alash tas jolynyń shyǵysy men temir jol magıstraliniń soltústik bóliginde ornalasqan. Basqarma aqpartyna qaraǵanda, munda tek jolaýshylar tasymalyna arnalǵan temir jol magıstrali ǵana bolady. Aýdannyń soltústigine jańa jartylaı aınalma jol salý josparlanǵan. Onda qosymsha júk termınaldary da boı kótermek. Qazirgi tańda bul terrıtorııada № 1 Zamanaýı ındýstrııalyq ınnovatsııalyq park ornalasqan.

Aldaǵy 13 jylda jeke úıler súriledi

Qalanyń ınfraqurylymyn damytý maqsatynda shahardyń Bas josparyna sáıkes Zarechnyı kentindegi jeke úıler súriledi. Atap aıtqanda, 2025 jylǵa deıin - 30,7 gektar, al 2035 jylǵa deıin taǵy 18,5 gektar jeke úılerdi buzyp, ornyna jańa ǵımarattar salý kózdelgen. Qalalyq sáýlet basqarmasynyń málimetine saı, Kóktal saıabaǵy mańaıynda ornalasqan saıajaılar da súriledi. Máselen, aldaǵy úsh jylda №189 kósheden tómen ornalasqan 67,3 gektar, al 2035 jylǵa qaraı №189 kósheniń joǵarǵy bóligindegi jalpy aýmaǵy 63,4 gektar jeke úı súriledi.

Turǵyn úıge qajettilik ósedi

Sáýlet basqarmasynyń aqparatynsha, qazirgi ýaqytta Nur-Sultan qalasyn damytýdyń 2035 jylǵa deıingi Bas jospary ázirlenýde. Onda shahar halqynyń sanyna qatysty boljamdar eskeriledi. Máselen, 2030 jylǵa qaraı elorda turǵyndarynyń sany 1,65 mln, al 2050 jylǵa qaraı 2,4 mln adamdy quraıdy dep boljanýda.

Osy boljamdarǵa sáıkes, 2035 jylǵa qaraı turǵyn úıge qajettilik 68,2 mln sharshy metrdi quraıdy. ıAǵnı, aldaǵy 13 jylda qosymsha 41,3 mln sharshy metr baspana salý qajet. Atap aıtqanda, jylyna 3 mln sharshy metrden astam aýmaqty qamtıtyn turǵyn úı boı kóterýi tıis.

Sáýlet basqarmasynyń deregi boıynsha, 2035 jylǵa deıin turǵyn úı salý úshin aldyn ala belgilengen aýmaqtar:

- «Myńjyldyq» alleıasy jáne Qaraǵandy trassasynyń ońtústiginde ornalasqan «Metro» saýda ortalyǵy mańynda qurylys júrgiziledi. Onda 1020 gektar jerge 4803,5 myń sharshy metr turǵyn úı salynbaq. Ol 130 myń adamdy baspanamen qamtamasyz etetin bolady.

- «Telman» turǵyn alabynyń ońtústik bóliginde 928 gektar aýmaqqa 70 myń adamǵa arnalǵan turǵyn úı keshenderi salynady.

- Astananyń 130 myń turǵynyn baspanamen qamtý maqsatynda Máńgilik El dańǵylynyń boıynda 117,6 myń sharshy metr aýmaqqa kópqabatty úıler salynady.

- Turan dańǵylynyń batys bóligindegi 1066 gektar jerge 120 myń adamdy qamtıtyn turǵyn úı salý josparlanǵan.

- Asan Qaıǵy kóshesi boıyndaǵy kópqabatty úılerdi qaıta jóndeýden ótkizý kózdelgen. Sondaı-aq, ol jerlerge joba boıynsha 30,7 myń halyqty baspanamen qamtý úshin 1071,5 sharshy metr turǵyn úı salý josparlanǵan.

Sońǵy 10 jylda salynǵan joldar

Qalalyq sáýlet basqarmasynyń málimeti boıynsha, búginde elordada jalpy uzyndyǵy 868,3 shaqyrym bolatyn avtokólik joldary bar. Sońǵy 10 jylda 100 shaqyrymnan astam jol salynǵan.


Uqsas jańalyqtar

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT