Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 386.91 EUR 428.81
RUB 5.79 CNY 54.79
Jańalyqtar

Alakól Antalııa bola ala ma

2019 jylǵy 21 shilde 15:54 400
Bólisińiz:
Alakól Antalııa bola ala ma

NUR-SULTAN. QazAqparat - 2017 jyldyń 12 sáýirinde Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń elimizdiń bolashaǵy úshin aıtarlyqtaı orny bar, búgingi urpaqtyń erteńi úshin erekshe baǵdarlamalardy qamtyǵan «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy jarııalanǵan bolatyn. Osy el baǵdaryn aıqyndaıtyn baǵdarlamanyń kontseptýaldy mańyzy eskerilip, maýsym aıynyń sońynda «Rýhanı jańǵyrý» qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» aktsıonerlik qoǵamy quryldy. Endi baǵdarlamada aıtylǵan oılar men tujyrymdardy ǵylymı turǵyda negizdep, ómirde júzege asyrý úshin naqty qolǵa alynaryna senim mol.

Tuńǵysh Prezıdentimizdiń jazbasyndaǵy «Pragmatızm» bóliminde mynadaı kókeıkesti másele kóterilgen. «Qanymyzǵa sińgen kóptegen daǵdylar men taptaýryn bolǵan qasań qaǵıdalardy ózgert­peıinshe, bizdiń tolyqqandy jańǵy­rýymyz múmkin emes. Tól tarıhymyzǵa, babalarymyzdyń ómir saltyna bir sát úńilip kórsek, shynaıy pragmatızmniń talaı jarqyn úlgilerin tabýǵa bolady. Halqymyz ǵasyrlar boıy týǵan jerdiń tabıǵatyn kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, onyń baılyǵyn únemdi, ári oryndy jumsaıtyn teńdesi joq ekologııalyq ómir saltyn ustanyp keldi».

Osy turǵyda tek demalys orny ǵana emes, janǵa - shıpa, dertke – daýa qasıetti Alakól týraly áńgime etpekpiz. Keıingi 15-20 jylda Almaty jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń bıýdjetinen 50 mıllıard teńge Alakóldiń ınfraqurylymyn damytýǵa quıyldy. Árıne, mundaı qarjyǵa Elbasymyz N. Nazarbaev aıtqandaı, Alakólde toqsan kún emes, alty aı el demalatyn pansıonattar salýǵa bolar edi.

Bul tusta atap óterligi - Tuńǵysh Prezıdentimiz N. Nazarbaev Alakóldiń Shyǵys Qazaqstan oblysy jaǵynda alǵash ret 2005 jyldyń 5-6 tamyzy kúni bolǵan. Sol ýaqytta Alakólde bes juldyzdy «Prezıdent otel» ashylǵan bolatyn. Aýa raıy qyryq gradýsqa deıin ysyp, kól sýy sútteı uıyp, jelsiz mamyrjaı jatty. Sý betine shorshyp shyqqan shabaqtardy relıkti shaǵalalar qaǵyp áketip, tabıǵattyń keremet tepe-teńdik sýreti Elbasynyń kóz aldyna ańyzdaǵy sýretteı erekshe áser bergeni sózsiz...

Alakóldi qasterlep, el turǵyndaryna qutty demalys ornyn jasaý týraly týraly Tuńǵysh Prezıdentimizdiń alǵashqy tapsyrmasy sol on bes jyl buryn aıtylǵan. Al 2018 jyly Alakóldiń Almaty oblysy jaǵyndaǵy demalys oryndaryn aralap kórgennen keıin Qazaqstannyń týrızm salasyn odan ári damytý úshin ortalyq memlekettik jáne jergilikti aqtarýshy organdarǵa birqatar tapsyrma berdi:

– Alakól Qazaqstan boıynsha eń kóp demalýshy baratyn jerge aınalýy kerek. Ol yńǵaıly jerde ornalasýymen erekshelenip, barlyq óńirdiń turǵyndary úshin qoljetimdi bolyp otyr. Kóldiń biregeıligi sýynyń emdik qasıetine baılanysty. Onyń quramynda radon, silti jáne basqa da paıdaly elementter bar. Osyǵan baılanysty Alakól elimizdiń týrızm salasy úshin óte mańyzdy, – degen edi Nursultan Nazarbaev.

Alakólge qatysty Sovet zamanynda da arnaıy joba jasalǵan. Ári Alakólden on segiz shaqyrym jerdegi Barlyq-Arasan kýrortynda otyz jyl buryn jazda eki-úsh myń, al qysta jeti júzdeı adam em alatyn. 4-5 qabatty birneshe emdeý-saýyqtyrý orny jáne shıpajaılar salynǵan bolatyn. Sanatorıı jyl on eki aı toqtamaı qyzmet jasaıtyn. Mundaı jaǵdaı qaıtyp oralsa, Alakól Antalııany basyp ozary anyq. Ol úshin árıne, endigi ýaqytta Alakólge kýratorlyq tizgindi aýdandyq basqarý arqyly oblystyq dárejedegi baqylaý emes, halyqaralyq standartqa kóshirý kerek. Oblys ákimderiniń jeke baqylaýy aıtarlyqtaı nátıje bermeıtini keıingi kezde anyq baıqaldy. Jalpy, Alakóldi abattandyrý men kól jaǵdaıyn rettestirýdi jeke mekemege júktemese, eki oblys basshylarynyń jaz maýsymyndaǵy áreketi Alakóldi Anatalııaǵa jaqyndata qoımas.

Jalpy Túrkııa, Egıpet, Qytaı jáne Eýropa elderine demalysqa barǵanda sýǵa túsip, kúnge qyzdyrynyp, qumǵa aýnap jata bermeısiz. On kún demalystyń bir-eki kúni sol el men jerdiń mádenıeti men tarıhı oryndaryn aralaýǵa ketedi. Qazaq jeri de san ǵasyrlyq tarıhqa toly. Alakól aınalasy da ejelgi eski zaman men keshegi kommýnıstik qoǵam kezeńderinde ótken qyzyqty dúnıelerimen bólise alady.

Óz basym Alakóldiń jaǵasynda týyp-óstim. Oqýshy kezimnen kól týraly maqalalarym respýblıkalyq basylymdarda jarııalandy. Alakóldiń jaǵalaýyndaǵy aýylym týraly stýdent kezimde «Ieli jer kıeli» kitabyn da jazdym. Telehabar, derekti fılm jasadym. Sol týyndylarymda Alakól ekologııasy men týǵan jerdiń baılyǵyn el yrysyna aınaldyrý týraly da jergilikti kóz kórgen abyz aqsaqaldardyń estelikterin umytqan emespin.

Osydan otyz jyl buryn shyqqan kitaptyń Alakólge qatysty jerinen úzindi:

«...Tórtkúl dúnıeniń tórt túkpirin túgel sharlaǵan Asan qaıǵy Jarbulaq ólkesine aıaq tiregende totııaıyndaı tolqyǵan Alakólge, kerbez taýǵa, keń dalaǵa kózi tunyp «Toqta!» degen eken.

Shejireli Asan atamyzdan qalǵan belgide osylaı deıdi!

Sodan beri aýylymyzdyń teriskeıindegi eńseli de elikti quzdardy Toqta taýy dep ataıdy. Atynyń tizginin tartyp aınalasyna kóz salǵan kemeńger:

-Jer-aq eken shirkin, biraq «urys» ıisi shyǵyp tur eken,-dep muńaıypty.

Kúnshyǵystan talaı ǵasyr, aqtaryla tógilgen talaı jaý áıgili Jońǵar qaqpasynan shyǵa shapqan ǵoı. Olar da naıza ushyn aldymen Toqtanyń baýyryndaǵy Lańkólge tiregen eken.

Iá, atynan zaty málim kóldiń qázir orny qazan shuńqyr. Bir kezde kózdiń jasyndaı móldirep turǵan ásem kóldiń joǵalyp ketkenin kónekóz qarııalar jyr ǵyp aıtady.

Teginde, mekenimizdiń jaı-kúıin sezdiretin «Jarbulaqtyń juty da - Ebi, quty da - Ebi»,-degen mátel bar.

Jońǵar qaqpasynan bastalatyn atyshýly Ebi jeliniń kıeli qasıetin Asan ata urpaǵyna ulaǵat-úlgi retinde tastap ketýi de múmkin.

Azynap soǵar Ebiniń aýzyn baılamaq bolǵan Shyń ámirshisiniń jetesiz qylyǵy tabıǵat shirkinniń qýaty men qudiretiniń belgisi sııaqty kúni búginge deıin el aýzynda áńgimege altyn arqaý.

Qazaq halqyn yǵystyryp, ýaqytsha Jarbulaq óńirin jaýlap alǵan Shyń ámirshisi ańyrap soqqan Ebiniń betin býyp, qulyptas salmaq pıǵylda jarlyq shyǵaryp, jantalasady. Qol astyndaǵy búkil kúshin qaptatyp, aı-kún demeı alyp úńgirdi taspen toltyrady. Kúnderdiń kúninde buıryq oryndalyp, qany tasyǵan qaharly han Toqta taýynyń túbinde ǵalamat toı jasaıdy. Yrdý-dyrdý, uly dúrmek shegine jetip qyzǵan sátte Tabıǵat Shyń ámirshisiniń beıbastaqtyǵyn kótere almaı, qaǵanaǵynan qaq jarylady. Qazanynda qaınaǵan Ebi jeli bulqynyp aýaǵa shyqqanda ózderi tasyǵan tas, ózderine oq bolyp atylady-aı kelip, aqyry, qoı tastar toıǵa jaınalǵan qońtaıshylar men áskerin kúlli mal-múlkimen Lańkólge tóńkerip tastaǵan.

Kóp uzamaı Lańkól sýy qurǵap, qazan shuńqyrǵa aınalady...»

Jazıra jerime qarasam, kóne zamannan beri nebir qandy oqıǵanyń daýyldatyp ótip ketkenin eske túsiredi.

Ýaqyt shirkin arshyndaı basyp, aýysa bergenimen, saıyn dalam sary bel Toqta taýy qaz-qalpynda qaıqaıyp tur. Aıtyp-aıtpaı ne kerek, uzaq jyldar tabıǵatty tabyndyrmaq bolǵan Asan baba súısingen sýly, nýly óńirdi kommýnıstik partııa tusynda qoı basyn elý mıllıonǵa jetkizemiz urany kezinde Alakól aınalasynda mıllıonǵa tarta qoı baǵylyp, taqyrlaýmen tyndy. Biz búgin ótkendegi ókinishimiz ben tabıǵatqa qoldan jasalǵan jaýyzdyqtyń syryn ashyp, sıpatyna úńilip, sarabdal oıdyń tezine salmaqpyz. Endigi múdde - óz jerimizge ózimiz ege bolǵan kezde qolda bar asyldan aırylyp qalmaý ǵoı. Jer-ananyń kútimsizdikten qunarynan aıryla bastaýy - búkil eldiń kókiregindegi dert.

Búginde elimiz baı. Qarjyly azamattar da az emes. Jyl saıyn Alakólge mıllardtar quıylyp jatyr. Bári Nur-Sultannan túsken tikeleı tapsyrmany oryndaý degen uranmen júrýde. Ár ákim aıanbaı-aq jatyr. Al qazir Alakólge jergilikti atqarýshy bılik jaýapty. Olar bıýdjetti bólip, josparlaryn qatyrýda. Qansha qarjy jumsalyp, tıisinshe qanshama jumys atqarylǵanyn qadaǵalaıtyn organdar joq. Fıskaldy mekemeler keler jyly arnaıy kelip, qadaǵalap teksere de almaıdy. Óıtkeni keshegi salǵan asfalt jol kúz ben kóktemniń laısańynda qurlys júrgizýshilerdiń otyz tonnalyq kólikteriniń astynda jermen-jeksen bolýda. Tóselgen quıma tastar sapasyz bolǵandyqtan tuzdy sýdan ezilýde. Qalǵan jetpeı jatqan dúnıelerdi kóktemdegi sý tasqyny Alakóldiń túbine alyp ketti dep jaıbyraqat otyra berýge bolady. Qalaı bolǵanda da, Alakólde Úkimet qarjysyna qyzmet qylýǵa eshkim jaýapty bola almaıdy. Bazbir bar nárse naqty ákimniń qyzmeti kezine jarap shydasa degen maqsatpen jasalyp jatqandaı.

Sondyqtan da, Alakóldi abattandyrý máselesi jyl saıyn kókeıkesti problema retinde kún tártibinde qalyp otyr. Ekinshi prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev Shyǵys Qazaqstan oblysyna sapary kezinde bylaı degen edi:

«Byltyr kóptegen qazaqstandyqtar Alakólde demalýdy jón kórgen bolatyn. Alaıda servıstik jumystardyń tıisti deńgeıde júrgizilmeýi qolbaılaý boldy. Atap aıtqanda, avtojoldardyń sapasy qynjyltady. Osyǵan oraı Shyǵys Qazaqstan jáne Almaty oblystarynyń ákimderine qoıylar talap: qysqa merzimde joldardy jóndep, servıstiń deńgeıin kóterý qajet».

Ádettegideı, kezekti tapsyrma. Jergilikti bılik úshin bıýdjetten qomaqty qarjyny bólýge ruqsat alý joly. Taǵy da birqatar ister atqarylyp, BAQ-ta jan-jaqty jarnamalanady.

Elordadaǵy sýpermarketterde zeınetke shyqqan burynǵy ákimderdi jolyqtyryp qalamyz. «El jaqqa kelmeıtin bolypsyz» deımiz, ne der eken dep. «Myna nemere – shóbereler Antalıa, Dýbaı, Ispanııa bolmasa Eýropa degen soń sol jaqta demalamyz» deıdi aqtalyp.

Árıne, uzaq jyldar jasaǵan isiniń izi de qalmaǵanyn osylaı urpaqtarynyń erkeligine jaýyp, ádettegideı synyqqa syltaý jaýap ekenin bilemiz.

Tabıǵat pen týǵan jer aldyndaǵy paryz - parasattylyq belgisi. Jaýapkershilikten qashyp, bıliktegi bir kúndik nátıjesiz istiń túbi tuńǵıyq bolsa da, sheksiz bolmas, bálkim degen úmitimizdi úzbeýdemiz.

Bul oraıda Alakóldi AQSh pen Evropadan mysal izdemeı-aq, túbi bir túrik aǵaıyndardyń tásilimen qalaı kórkeıtý kerektigin bárimiz bilemiz.

«Alakólde demalýshylarǵa arnalǵan qyzmet túzele bastaǵan kez 2000 jyldan beri qaraı desek bolady», - dep túıindepti «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jýr­nalısi Dýman Anash Alakól týraly jazǵan talda­ý maqalasynda. Álemdik týrızm básekelestiginde bul az ýaqyt emes. Túrkııadaǵy Antalııa da, Ámirliktegi Dýbaı men Ábý-Dabı de sol 2000 jyldardan beri ǵana qarqyndy damı bastady. Sol sebepten sóz emes, naqty oryndalýǵa mindetti sharalar az emes. Týrızmdi damytý úshin qurylǵan ulttyq kompanııa janynan Alakólge jaýapkershilikti qolǵa alý kerek. Jergilikti bılik sekildi Alakólge eki aı maýsymdyq is-shara dep qaraýdan arylar ýaqyt jetti. Jyl on eki aı Alakóldi abattandyrý máselesin sol kompanııa óz mindeti sanaýy paryz. Alakól ornalasqan eki oblys qarjylandyryp, jasaǵan dúnıelerin qabyldap alýdy da zańdastyryp, qujatpen bekitetin kez keldi. Órkenıetti elderdegideı elge ortaq aqshaǵa jasalǵan zat bir-eki maýsymdyq qana bolmaýy tıis dep oılaımyn.

Elimizge tanymal jýrnalıst, qoǵamdaǵy kemshilikterdi batyryp aıtatyn jáne ol eskertpeleri kóbine bılik tarapyna jetetin Arman Shoraev Alakóldegi demalysynan keıin bylaısha ashyna jazǵan edi:

«Alakóldiń sán-saltanatty qonaq úılerine qosh keldińizder! Osynaý biregeı kóldiń jaǵalaýyna mynadaı lashyqtardy salýǵa ruqsat beretin ákimdikterdiń topastyǵyna tań qalamyn! Býrabaıdyń da dál osylaı sıqyn ketirdi. Endigi kezekte Alakól tur ma? Óz týǵan jerińe tanytqan qandaı nemquraılyq?!

Týrıstik salany júrgizýdiń burynnan jazylǵan zańy bar. Bul zańmen sol Túrkııa men Ispanııa da jumys jasaıdy. Kez kelgen jaǵalaýǵa qurylys júrgizý úshin bılik tarapynan aldymen onyń bas josparyn jasaıdy. Onda jaǵalaý mańyndaǵy jerdi otbasylyq demalysqa arnalǵan qonaq úı orny, odan ári pansıonat, odan soń sanatorıı, skaýt lageri, sodan keıin qoǵamdyq jaǵajaıǵa dep jer telimin bóledi. Ár týrızm obektisiniń qansha adam qabyldaı alatynyn anyqtap, jerdiń ár metrine antropogendik qysymdy ólsheıdi.

Sodan keıin memleket sol jerge qajetti kommýnıkatsııany - sý, káriz, elektr, jylý júıesin tartýy tıis. Sonda ǵana sol jer týraly álemge tender jarııalaýǵa bolady. Bodrým, Antalıa, Kemer jáne Phýketti dál solaı salǵan. Bizge osylaı áreket jasaýǵa kedergi? Faneradan torǵaıdyń uıasyn salý úshin alty sotyq jerdi taratýda qandaı maqsat bar? Endi 20 jyldan soń osy qarqynmen biz ózimizdiń jaqut jerimizdi las shalshyqqa aınaldyramyz», - dep kúıinishin jasyra almaı, aǵynan jarylypty.

Jaqyn kúnderi Shyǵys Qazaqstan oblysy ákimdiginiń jaýapty qyzmetkerleri aldaǵy úsh-tórt jylǵa bıýdjetten qosymsha 30 mıllıard teńge qarjy bólinip, Alakóldi josparly túrde abattandyrý qolǵa alynatynyn málimdedi. Jaqsy habar. Bastysy Alakóldegi demalys oryndary men kafe-restorandarǵa ortalyqtandyrylǵan káriz ben sý qubyry tartylýy mindet. Áıtpese qazir sol mekenjaılardyń qaldyqtary qaıda aǵyp, quıylyp jatqanyn dóp basyp aıtý qıyn. Alakóldi qanshalyqty madaqtap, ózin-ózi tazartyp otyratyn qasıetti sýly kól degenmen, qııamet bir kúnde keledi. Keshegi Arystaǵy jarylystaı, Alakólimiz de kóp qyspaqqa desi jetpeı jaraqaty ashylyp, birer jylǵa sanıtarlyq nashar jaǵdaımen jabylyp qalmasyn. Bólinetin 30 mıllıard teńge burynǵy qarjydaı sýǵa aǵyp, qumǵa sińbesin. Jáne eskerter jáıt, osy qarjyǵa Alakólge 2-3 shaqyrym jaqyn ornalasqan eldi mekenderge de ortalyqtandyrylǵan káriz ben sý qubyryn tartqan jón. 

Kezinde ǵalymdar Alakól men Barlyq-Arasyn aralyǵyndaǵy 20 shaqyrym qashyqtyqtyń jer asty sý baılanysyp jatqanyn zerttep bilgen. Alakóldiń janǵa - shıpa, dertke – daýa qasıetti negizinen Barlyq taýynyń basynan shyǵatyn mıneraldy sý negizinde jasaqtalyp otyrýy da múmkin. Ári Alakólge kelýshilerge qyzmet etýshilerdiń 90-95 protsenti - sol Alkólge jaqyn ornalasqan aýyldyń turǵyndary. Olar da qalalyqtarǵa jaqsy qyzmet jasaýǵa daǵdylanýy úshin ózderi de sondaı ortada turmys-tirshilikke úırenýi kerek ekeni beseneden belgili.

Qoryta aıtarymyz, Jer-anany dál búgin, dál qázir aıalaı almasaq, kúni erteń ózimiz dám-tuzǵa zar bolarymyz haq.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Mahat Sadyq

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT