+7 (701) 759 90 19
USD 388.49 EUR 427.26
RUB 6.06 CNY 55.32
Jańalyqtar

Aqtóbede meteorıt qulaǵan Jamanshyń krateri tonalyp jatyr - professor Florenskıı

2017 jylǵy 11 mamyr 14:32
Bólisińiz:
Aqtóbede meteorıt qulaǵan Jamanshyń krateri tonalyp jatyr - professor Florenskıı

AQTÓBE. QazAqparat - Aqtóbe oblysy, Yrǵyz aýdanyndaǵy Jamanshyń krateriniń 1 mıllıon jyldyq tarıhy bar.


null
Geologtar Jamanshyńǵa qulaǵan meteorıtti osydan 50 jyl buryn zerttegen. Búginde kraterdegi jynystar kóldeneń tabys kózine aınaldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.
null

Aqtóbeniń Yrǵyz aýdanynda Qazaqstan qazynasy jatyr. Geologtar mıllıon jyldyq tarıhy bar kraterdi eń qundy jer dep sanaıdy. Sebebi, meteorıt qulaǵan jerde qaıtalanbas tabıǵı jynystar bar. 1970 jyldan bastap aýmaqty zertteýge qatysyp, keıin «Meteorıtnyı krater Jamanshın» atty kitap jazǵan geologııa-mıneralogııa ǵylymdarynyń doktory, professor Pavel Florenskıı mıllıon jyl buryn dıametri 500 metrge jetken meteorıt jerge qulap, joq bolyp ketkenin, qazir qýatty soqtyǵysý kezinde túzilgen jynystardyń tabys kózine aınalǵanyn aıtyp, dabyl qaqty.
null

«Bul aspan men jerdiń soqtyǵysýy. Ekeýi de sheksiz qýatty. Adamzat mundaı meteorıttiń qulaǵanyn kórgen emes. Ári kóz ilespes jyldamdyqpen kelip, jerge tústi de joq bolyp ketti. Sol kezde meteorıt qulaǵan jerde tabıǵı jynystar túzildi. Al adamzat mundaı qysymdy esh ýaqytta qoldan jasaı almaıdy. Jamanshyń dál osyndaı jaǵdaıdy bastan ótkerdi. Dıametri 500 metrge jetetin alyp meteorıt qulap, onyń tarıhy 1 mıllıon jyldan asty. Geologııalyq turǵydan qaraǵanda bul kóp ýaqyt emes. Sebebi, sodan beri jer betinde aıtarlyqtaı ózgeris bolǵan joq. Bári keshe ǵana ótkendeı. Qazir jer astynda jatýy tıis jynys jer betinde jatyr. Qýatty qysym kezinde áınek tárizdi tastar túzildi»,- dedi I.M. Gýbkın atyndaǵy Reseı memlekettik ýnıversıtetiniń professory Pavel Florenskıı.

null

Akademık P.Florenskıı zertteý jumystary kezinde túzilgen jynystarǵa ırgızıt jáne jamanshınıt ataýyn berdi. Qazir dál osy kraterden tabylǵan tastar ınternet arqyly satylymǵa shyǵarylǵan. Baǵasy 30-40 myńnan bastalyp, 500-600 myńǵa deıin jetken.

Uzaq jyldar boıy eńbek etip, álemniń ár túkpirindegi zerthanalarǵa úlgisin jibergen ǵalym kóldeneń tabys kózine aınalǵan kraterdi qorǵap, zertteý jumystaryn ári qaraı jalǵastyrý qajet dep sanaıdy.

«Bári ashyq jatyr. Internetti qarap otyryp, adamdardyń jaqsy paıda taýyp júrgenin kórdim. Sebebi, jer betinde jatqan tastardy alyp, ony satýǵa eshkim kedergi bolyp jatqan joq. Jamanshyń krateri - Qazaqstandaǵy biregeı oryn. Ol týraly júzdegen maqala jazylyp, zertteý jumystary júrgizildi. Jamanshyń kraterin ashqan soń maǵan álemniń ár túkpirinen habarlasyp, úlgisin surady. Bárin baýyryma basyp, ózim isteımin dep otyrýǵa bolar edi. Biraq mende laboratorııa bolǵan joq. Sondyqtan basqalarǵa berdim, bólistim. Qazir Jamanshyń álemdegi zerttelgen oryndardyń biri sanalady. Biraq tonalyp jatyr. Jalǵasa berse, qolda bardy joǵaltyp alamyz. Sondyqtan, oblys, bálkim respýblıka Jamanshyńdy saqtaýdyń arnaıy baǵdarlamasyn iske qosatyn bolar. Qazir kez kelgen adam sol jerge baryp, kólikpen tasty tıep, alyp kete alady. Tabys kózi ǵoı. Biraq bul tárbıe orny bolýy kerek. Jastardy patrıottyq sezimge tárbıeleıtin, týrıstik orynǵa aınaldyratyn jer. Sonymen qatar, jas ǵalymdarǵa arnalǵan zertteý alańy bolýy tıis. Ol jerde tabıǵatty qorǵaý bazasy salynyp, oqý-ádistemelik ortalyǵy ashylsa deımiz. Ǵylymı zertteý jumystaryn júrgizip, áli talaı ashylmaǵan jynysty anyqtaýǵa bolatyn shyǵar»,- dedi Pavel Florenskıı.

Jamanshyń kraterinde túzilgen jamanshınıt pen ırgızıt jynysy birde-bir jerde kezdespeıdi. Keńes úkimeti kezinde ǵalymdar bul jerden almaz izdegen eken.

«Zapkazgeologııa» zertteý ınstıtýty Jamanshyń krateriniń qurylymyn, ol jerdegi jynystardy zertteýge jumyldyryldy. Kraterdiń negizgi formasyn anyqtaý úshin qashyqtyǵy úsh shaqyrym bolatyn jerde qazý jumystary júrgizildi. Bizge «arnaıy shıkizatty izdeý» tapsyryldy. Bul ne? Árıne, almaz. Ol kezde almaz izdep júrmiz dep ashyq aıtýǵa tyıym salynǵan bolatyn. Ǵaryshtan sýretke túsirildi, Jamanshyń krateriniń janynan 50-ge jýyq tútikshe anyqtaldy. Sýretti kórgen akademık Pavel Florenskııdiń «ǵajap» dep aıqaılaǵany áli esimde. Zertteý jumystaryn Novosıbırsk, Lenıngrad sekildi onǵa jýyq qalanyń ǵalymdary qatysty. Іzdegenimiz tabylmady. Keıin meteorıt jerge quraǵan kezde almaz túziletin qysymǵa jetpegen degen sheshimge keldi. Bálkim biz durys zertteý júrgize almaǵan shyǵarmyz, bálkim qatelesken bolarmyz. Áli de zertteý kerek shyǵar. Sondyqtan jumysty jalǵystyrýymyz kerek. Altyn, hromıt te tabylar. Men Jamanshyń Qazaqstan qazynasy dep aıtamyn. Álem aldyndaǵy maqtanyshymyz osy jer»,- dedi ardager geolog ıAroslav Boıko. Keıin akademık Pavel Florenskıı Jamanshyńda almazdyń ushqyny bar ekeni ǵylymı zertteýler arqyly dáleldengenin jetkizdi.

null

Aqtóbeniń bul jeri sońǵy jyldary týrızm kartasyna endi. Іshki týrızmdi qolǵa alǵan týroperator Botagóz Qyranbaevanyń aıtýynsha, ol 2008 jyldan beri ishki týrızmniń bir baǵytyna qosyldy.

«Omsk planetarııiniń basshylarymen ınternet arqyly baılanys ornatyp, bıyl Jamanshyń kraterinde kezdestik. Birlesken ekspedıtsııaǵa Aqtóbedegi planetarıı, Yrǵyz-Torǵaı memlekettik rezervaty qosyldy. Reseıden Omsk pen Novosıbırsk planetarııi keldi. Akademık Pavel Florenskıı bes naqty oryndy kórsetip, zertteý aımaǵyn tanystyrdy. Bul týrıster úshin óte qyzyqty jer. Bul jerde qonaq úı, jaıly oryn joq. Biraq geotýrızm aımaǵy álemde teńdesi joq kratermen tanysyp, túzilgen jynystardy kórýge múmkindik beredi. Ázirge bul baǵyttaǵy týrızm damýy óte baıaý»,- dedi ol.

Qazirgi kezde Aqtóbe planetarııi jylyna eki ret týrıstik marshrýt uıymdastyrýdy josparlap otyr. Planetarıı dırektory Qorlan Bólekovtyń aıtýynsha, ázirge ekspedıtsııa jyl saıyn reseılik ǵalymdardyń qatysýymen ǵana ótip júr.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Aqtóbe oblysy, Týǵan jer,
Bólisińiz:

Avtor:

Altynaı Saǵyndyqova

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT