Aqtóbe men Hromtaý - óńirdegi aýasy eń las qalalar
2022 jylǵy 24 maýsym 21:14

Aqtóbe men Hromtaý - óńirdegi aýasy eń las qalalar

NUR-SULTAN. QazAqparat – Aqtóbe men Hromtaý óńirdegi eń lastanǵan qalalar. Buny Aqtóbe oblysynyń ekologııalyq máselelerin taldaý jumystarynyń nátıjesi kórsetti, dep habarlaıdy QazAqparat QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Al sý resýrstarynyń lastanýy boıynsha Elek ózeni men Shalqar kóli kósh bastap tur. Óńirde qaldyqtardy basqarý júıesi boıynsha da máseleler bar.

Aıta keteıik, búgin Aqtóbe oblysynyń turǵyndary Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshevpen kezdesti. Júzdesýde turǵyndar ózderin tolǵandyratyn birqatar ekologııalyq problemalar týraly aıtty.

Jınalǵandar aldynda sóz sóılegen mınıstr Aqtóbe oblysy negizgi lastaný kózderi taý-ken metallýrgııa kásiporyndary, sondaı-aq hımııa jáne munaı óndirý salasy kásiporyndary bolyp tabylatyn elimizdiń eń lastanǵan óńirleriniń bestigine kiretinin atap ótti.

Eger ótken jyly respýblıka boıynsha lastaýshy zattar shyǵaryndylarynyń naqty kólemi 2,4 mln.tonnany qurasa, Aqtóbe oblysynyń úlesine 174 myń tonna keledi, bul 2020 jylǵy deńgeıden 4%-ǵa tómen (180 myń tonna).

Mundaı jetistikke tabıǵat qorǵaý is-sharalaryn iske asyrý esebinen qol jetkizilip otyr. Máselen, 2021 jyly óńirdiń tabıǵat paıdalanýshylarynyń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa shamamen 20 mlrd teńge ınvestıtsııalanǵan. Bul 2020 jylǵy deńgeıden 32%-ǵa artyq (15 mlrd. teńge).

Sonymen qatar, mınıstrlik óńirlerdiń ekologııalyq problemalaryn sheshý boıynsha jol kartalaryn ázirlep, iske asyryp jatyr. Aqtóbe oblysynyń jol kartasynda 33 is-shara qarastyrylǵan. Búgingi kúni ákimdikpen 3 aýdan ortalyǵynda (Mártók, Qobda, Qaraýylkeldi) polıgon salý jumystary aıaqtaldy, kommýnaldyq menshiktegi sý sharýashylyǵy qurylystaryn pasporttaý boıynsha jumystar júrgizildi.

«Aqtóbe ferroqorytpa zaýyty osy jyldyń sońyna deıin elektr súzgilerin jańǵyrtýdy josparlap otyr. Bul lastaýshy zattardyń shyǵaryndylaryn 2 myń tonnaǵa deıin tómendetýge múmkindik beredi. Bıylǵy jyly balqytý tsehtarynda 67 aspıratsııalyq qondyrǵy aýystyryldy, bul qatty lastaǵysh zattardyń shyǵaryndylaryn 320 tonnadan 107 tonnaǵa deıin, gaz tárizdes qaldyqtardy 4 esege 1124 tonnadan 321 tonnaǵa deıin tómendetýge múmkindik beredi»,-dedi mınıstr.


Uqsas jańalyqtar
Atyraýda aýa atmosferasynan zııandy zattar shoǵyry tabylmady
2022 jylǵy 10 tamyz 14:30

Atyraýda aýa atmosferasynan zııandy zattar shoǵyry tabylmady

ATYRAÝ. QazAqparat – Atyraý ekologtary aýa atmosferasynan zııandy zattar shoǵyryn tappady, dep habarlaıdy QazAqparat.

Oblystyq ekologııa departamentiniń zerthanalyq-taldamalyq baqylaý bóliminiń mamandary 9 tamyzda Atyraý qalasy aýmaǵynda tútinniń jaǵymsyz ıisine baılanysty birneshe núkteden aýadan synama alýǵa sheshim qabyldaǵan.

Proparka (AMÓZ), Hımıkter kenti (AMÓZ), №114 «Zagorodnaıa» (Atyraý-Oral tasjoly), №109 «Vostok» (Mahambet kóshesindegi Qurmanǵazy alańy) aýa sapasyn baqylaý stantsııalary mańynda, «Týhlaıa balka» býlaný alańy men Damby aýylynda atmosferalyq aýadan synama alý jumystary júrgizildi.

«Aýadan alynǵan synamany taldaýdyń nátıjesinde Proparka (AMÓZ) stantsııasynda kúkirtsýtegi 0,00141 mg/m3, Hımıkter kentindegi (AMÓZ) stantsııasynda kúkirtsýtegi 0,00144 mg/m3, №109 «Vostok» (Mahambet kóshesindegi Qurmanǵazy alańy) stantsııasynda kúkirtsýtegi 0.00112 mg/m3, №114 «Zagorodnaıa» (Atyraý-Oral tasjoly) stantsııasynda kúkirtsýtegi 0.00105 mg/m3, «Týhlaıa balka» býlaný alańynda kúkirtsýtegi 0,00117 mg/m3, Damby aýylynda kúkirtsýtegi 0,00012 mg/m3 kórsetti. Osy derekterden atmosferlyq aýada zııandy zattardyń ruqsat etilgen shekti shoǵyrlanýdan asý faktisi anyqtalmady», - dep habarlady departamenttiń baspasóz qyzmeti.

Eske sala ketelik, budan buryn Atyraýda shańnan tuman qalyptastyp, ekologtar aýadan synama alǵanyn, keıin shańdy tumanǵa baılanysty munaı zaýyty apattyq jaǵdaı bolmaǵanyn málimdegen edi.


Atyraýdaǵy shańdy tuman: Munaı zaýyty apattyq jaǵdaı bolmaǵanyn málimdedi
2022 jylǵy 10 tamyz 00:41

Atyraýdaǵy shańdy tuman: Munaı zaýyty apattyq jaǵdaı bolmaǵanyn málimdedi

ATYRAÝ. QazAqparat – Atyraý munaı óńdeý zaýytynda apattyq jaǵdaı tirkelmegen. Zaýyt shtattyq rejımde jumys istep tur, dep habarlaıdy QazAqparat.

9 tamyz kúni Facebook-te: «Úıińizge qońyraý shalyp, barlyq terezeni japtyryńyz, búkil otbasy múshesine úıde bolýǵa keńes berińiz. Dál qazir Atyraý MÓZ-inde gaz bulty shyǵyp jatyr. Jel kóterilip, ony tarqatyp jiberedi dep úmitteneıik! Eger sizde bas aýrýy, kózdiń, teriniń qyshýy, tynys alýdyń qıyndaýy sııaqty belgiler bolsa, habarlańyz. Úıge nemese Clinique baryńyz. Jaqyn arada basshylyqtan nusqaý alamyz» degen habar tarady.

Osyǵan baılanysty «AMÓZ» JShS-niń qoǵammen baılanys bólimi zaýyttyń shtattyq rejımde jumys istep turǵanyn málim etti.

«Zaýytta eshqandaı avarııalyq jaǵdaılar, atmosferaǵa shyǵaryndylar tirkelmegenin habarlaımyz. Búgingi jeldiń baǵyty – soltústik-shyǵystan. Jel Atyraý qalasynan soǵady. Bul qaladaǵy aýa jaǵdaıyna áser ete almaıdy. Demek, 9 tamyzda Atyraý qalasynda tútinniń paıda bolýyna AMÓZ-degi óndiristik protsess sebep bola almaıdy», -dep málimet taratty zaýyttyń qoǵammen baılanys bólimi.

Eske salaıyq, buǵan deıin Atyraýda shańnan tuman qalyptastyp, ekologtar aýadan synama alǵanyn jazǵan bolatynbyz.

«Búgin Atyraý qalasynda shań tárizdes tuman paıda boldy. Osyǵan baılanysty Atyraý oblysy boıynsha ekologııa departamentiniń zerthanalyq-taldamaly baqylaý bóliminiń mamandary atmosferalyq aýadan synama alý jumystaryn júrgizip jatyr. Synama jumystary Proparka, Hımıkter kenti, qalanyń oń jaq bóligindegi kárizdik tazartý qondyrǵysynan alyndy», -dep habarlady departamenttiń baspasóz qyzmeti.


Ǵarysh monıtorıngi arqyly Aqtaýda 7 zańsyz qoqys polıgony anyqtaldy
2022 jylǵy 10 tamyz 00:27

Ǵarysh monıtorıngi arqyly Aqtaýda 7 zańsyz qoqys polıgony anyqtaldy

AQTAÝ. QazAqparat – «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» ulttyq kompanııasy júrgizgen monıtorıng nátıjesinde Aqtaý aýmaǵynda zańsyz 7 qoqys orny anyqtalǵan, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Anyqtalǵan 5 úıindi shahardyń 23-shaǵynaýdanynda bolsa, 2 oryn 20- shaǵynaýdan terrıtorııasynda ornalasqan.

Ákimdik dereginshe, búgingi tańda kommýnaldyq mekeme qyzmetkerleri 6 orynnan zańsyz tógilgen 1200 tonna qoqys shyǵarǵan. Al jyl basynan beri belgilenbegen jerlerge qaldyq tókken 13 adamǵa aıyppul salynǵan.

Qosa ketsek, buǵan deıin Nurlan Noǵaev qoqys shyǵarý jumysyn durys uıymdastyrmaǵany úshin Aqtaý ákimine sógis jarııalaǵanyn jazyp edik.


Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT