+7 (701) 759 90 19
USD 425.3 EUR 501.05
RUB 5.85 CNY 65.88
Jańalyqtar

Aqmola oblysynyń Qoshqarbaı shatqalynda ejelgi metallýrgııanyń ortalyǵy tabyldy

2021 jylǵy 25 maýsym 14:42
Bólisińiz:
Aqmola oblysynyń Qoshqarbaı shatqalynda ejelgi metallýrgııanyń ortalyǵy tabyldy

KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysynyń mádenıet, arhıvter jáne qujattamalar basqarmasynyń Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń ǵylymı qyzmetkerleri «Zerendi aýdany Qoshqarbaı shatqalynyń qola dáýirindegi arheologııalyq eskertkishteri» jobasy boıynsha jumysyn bastady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Uqsas jańalyqtar

Joba «Rýhanı jaǵyrý» baǵdarlamasyn jáne N.Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty irgeli maqalasyn iske asyrý sheńberinde qolǵa alyndy.

Aqmola oblysynyń Mádenıet, arhıvter jáne qujattamalar basqarmasynyń málimetinshe, atalmysh mýzeı tarıh jáne mádenı eskertkishterge arheologııalyq jáne ǵylymı-qalpyna keltirý jumystaryn júzege asyrý úshin 2018 jyly memlekettik lıtsenzııa alǵan.

«Mine, búginde bul mýzeı qyzmetkerlerine óńirimizdiń tarıhynda jańa paraqtardy ashýǵa erekshe múmkindik beredi. Osy jańalyqtardyń biri - Qoshqarbaı shatqaly aýmaǵyndaǵy ejelgi metallýrgııanyń ortalyǵy. Arheolog-ǵalymdar Qoshqarbaı shatqalyn kezekti zertteý kezinde osyndaı qorytyndyǵa keldi», - dedi vedomstvodan.


Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń mamandary atap ótkendeı, Qoshqarbaı shatqaly Kókshetaý qalasynan alys emes jerde, Zerendi aýdanynyń kórkem jerleriniń birinde ornalasqan jáne tarıhı-mádenı mura nysandaryn oqshaýlaýǵa arnalǵan erekshe oryn. Shaǵalaly ózeniniń salystyrmaly túrdegi qysqa alqabynda (shamamen 25 km) tas dáýirinen bastap qazirgi etnografııalyq kezeńge deıingi 250-den astam arheologııalyq eskertkishter jınaqtaldy.

«Kórsetilgen aýdanda arheologtar ártúrli dıametrli, soltústik-batys baǵytynda syzyq boıymen sozylǵan ádetten tys qazanshuńqyrlardy (9 dana) tapty. Tereńirek qarasaq, shuńqyrlar tastardyń dóńgelektelgen sulbalary bolyp shyqty. Olardyń syrtqy jaǵy balshyqpen qaptalǵan, shamasy, jylýdy jaqsy saqtaý úshin arnaıy jasalǵan. Іshine salynǵan tas balqytylǵan, bul joǵary temperatýrany kórsetedi, qalyńdyǵy 30 sm-den asatyn qalaý (kirpish jáne sylaq) bar, al betinde tas pen áktas qalpaqshasy bar.

Barlyq kórsetkishter boıynsha ol ejelgi peshke uqsaıdy. Sonymen qatar, aınalany tekserý kezinde janyp ketken tastar men mármár keńinen tabyldy. Eki kishkentaı oıyq, arbalardyń izderi saqtaldy, osylaısha daıyn ónimdi shyǵaryp tastaǵan sııaqty. Osy jerden eki júz metrdeı jerde shaǵyn ken shyǵarylatyn oryn tabyldy. Bul jerde barlyq belgiler boıynsha ejelgi qonystanýshylar shıkizat óndirgen. Taǵy ońtústikke qaraı 20 metr jerde oshaq, kótergish materıal (jer betinde jatqan artefaktiler) - tas dısk, sirá, ketpenniń úzindisi, qaıraq tas-janýyshtyń qaldyqtary tabyldy», - dep tolyqtyrdy vedomstvodan.

Alǵashqy zertteýlerdiń nátıjelerine súıene otyryp, bul aýmaqta qola dáýirindegi qonys bolǵan, ıaǵnı metallýrgter kolonııasy boldy degen boljam jasaýǵa negiz bar. Bul mekenniń ereksheligi - jaqyn jerde ózenniń aǵýy jáne kenderdiń jaqyn ornalasýy. Ejelgi bolat quıýshylardyń osy oryndy tańdaý sebebi sonysymen túsindiriledi. Peshterdiń aınalasyndaǵy tas kómir qaldyqtary men kúıdirilgen tastardyń bolýy bul jerdiń qola dáýirinde metall óndirý ortalyqtarynyń biri bolǵandyǵyn dáleldeıdi. Keıingi qola dáýirindegi Eýrazııa metallýrgııalyq provıntsııasy júıesinde mys pen qola óndirýshileriniń mańyzdylary Qazaqstannyń taý-ken metallýrgııalyq ortalyqtary boldy.


Ǵalymdardyń aıtýynsha, bul aýmaqty adamdar mezolıt dáýirinde, shamamen 10 myń jyl buryn mekendegen. Ejelgi adamdar úshin bul alqap balyq aýlaýǵa, ań aýlaýǵa jáne terimshilikpen aınalysýǵa tamasha oryn bolǵan. Ol jelderden jabyq jerlerde ornalasyp, taýlardaǵy jáne olardyń boıyndaǵy orman ósimdikteri turǵyn úı men jerleý qurylystaryn salýdyń qory boldy. Jerleý qurylystarynyń formalary ártúrli: qarapaıym shuńqyrlardan bastap, alyp qabirlerge deıin kezdesedi. Qorymdardyń túrleri: topyraqtarmen turǵyzý arqyly erekshelengen qorǵandar jáne arnaıy turǵyzylmaǵan topyraqtar.

«Qazirgi ýaqytta tabylǵan jerde barlaý jumystary júrgizildi. Endi topyraqtyń jaıǵasýyn anyqtaý úshin geo-skanerleý keshenin júrgizý qajet», - dep túıindedi mekemeden.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aslan Ospanov

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT