+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 386.77 EUR 427.26
RUB 6.00 CNY 54.56
Jańalyqtar

Ahmet Baıtursynovtyń kindik qany tamǵan úıdi qasterleý - paryz

2019 jylǵy 5 qyrkúıek 10:05
Bólisińiz:
Ahmet Baıtursynovtyń kindik qany tamǵan úıdi qasterleý - paryz

TORǴAI. QazAqparat – Qostanaı oblysynda 29 kıeli jerdiń týrıstik kartasy jasaldy. Qasıetti nysandardyń 19-y jergilikti mańyzǵa ıe. Solardyń biri – Ahmet Baıtursynovtyń kindik qany tamǵan, balalyq shaǵy ótken úı. Aldaǵy ýaqytta atalmysh nysan jergilikti turǵyndardyń bastamasymen qaıta jańǵyrtylýy múmkin. Ulttyń uly ustazy atanǵan Ahańnyń kindik qany tamǵan osy úıdiń búgingi jaıy qandaı? Osy jaıynda QazAqparat tilshisi arnaıy materıal daıyndaǵan edi.


Ahań týǵan úı - qazirgi Aqkól men Baıtursyn (ıÝjnyı) aýyldarynyń arasynda. Shamamen 1850 jyldary salynǵan baspananyń keıinnen irgetasy qalyp, bizge jetken bolatyn. Ahmet Baıtursynov aqtalǵannan keıin, 1990 jyly týǵan úıine tas belgi qoıyldy. 1996 jyly «Aqjol» ekspedıtsııasy qurylyp, ult ustazynyń týǵan jerinde ótkiziletin sharalar jospary jasaldy. Ekspedıtsııany Ahmettiń túp babasy – Úmbeteı batyr urpaqtarynyń biri Ibragım Aǵytaıuly basqardy.


«Aqtalǵanda Ahańnyń arýaǵy tutas eldiń rýhyn aspanǵa kóterdi. Ol kezde aýylda Ahmettiń kózin kórgen, Ahań úshin jazyqsyz jazalanǵandardy, tipti sol úshin qaza bolǵandardy biletin shaldardyń kózi tiri bolatyn. Sol qarııalardyń ózi Ahmettiń týǵan úıin bar kezinde jóndeý kerektigin aıtyp ketken. Belgili ǵalym Baıtursyn Іlııas «Altyn besik» degen kitabynda da muny naqty jazǵan. 2011 jyly úıdiń orny abattandyrylyp, syrty qorshaldy. Negizi, osy shańyraq Ahmettiń atasy Shoshaqtyń qystaýy boldy, keıin Baıtursynnyń ózi turdy. Baıtursynnyń úlken uly Qalı sol mańda jerlengen. Qazir bul el arasynda «Baıtursyn tamy» dep atalady», - deıdi Ibragım Aǵytaıuly.

Aqkól aýylynda turatyn Ahmet Baıtursynovtyń tikeleı urpaǵy - Ábdisalyq Jaqsymbekov. Ol kisiniń aıtar ýáji de aıqyn – Ahań úıin tez arada qalypqa keltirý.


«Atamyzdyń úıi aýyl turǵyndarynyń belsendiligi arqasynda eńbegi arqasynda turǵyzyldy. Endi ony talapqa saı etip, kelgen-ketken adamdarǵa jyly ushyraıtyndaı, keleshek urpaq «Ult kóseminiń úıi osyndaı bolǵan» dep tanıtyndaı deńgeıde jańǵyrtylsa, jańartylsa eken. Biraz jyl qaraýsyz qalqaıyp turǵan qadirli nysan memlekettiń qamqorlyǵyna jaqynda alyndy. Endi ol óz dárejesine laıyq jóndeý kórsin. Jóndeý kórip, kórkeıýi de kerek. Mendegi tilek osy», - deıdi Ábdisalyq qarııa.

Ahmet týǵan jer ótken ǵasyrdyń 70 jyldaryna deıin Máshen qajy qystaýy atalyp kelgen desedi. Máshen qajy – Ahmettiń birge týǵan aǵasy. 2007 jyly jergilikti ákimdiktiń qoldaýymen, aýyl jigitteri Ahań úıin samannan qaıta salyp shyqty. Úıdi saqtalyp qalǵan irgetasynyń arqasynda qalpyna keltirý múmkin boldy deıdi aýyl turǵyndary. Munda eki bólme bar, olarǵa ortaq bir pesh qoıylǵan. Úı ishi kishigirim mýzeı. Negizinen mektep oqýshylary kelip tamashalaıdy.


Nysan karta boıynsha Baıtursyn aýyldyq okrýgyna tıesili.

«2016 jyly oblys ákimi Arhımed Muhambetovke Ahań týǵan úıdi uzaq ýaqyt saqtalatyndaı etip, qaıta jańǵyrtý týraly usynys jazdym. Oblys basshysy birden qoldady. Men jóndeý barysynyń josparyn quryp, jańa úıdiń eskızin jasadym. Biraq, jumys qarjylyq jaǵdaıǵa baılanysty toqtap qaldy. 2018 jyly aýdan ákimdiginiń kúshimen úıge jóndeý jumystary júrgizildi. Biraq, aldaǵy ýaqytta qaıta salý jumysy qolǵa alynýy kerek», - dep usyndy Ibragım Aǵytaıuly.

Ahań úıin qalypqa keltirýdi aýdan ákimi Shota Ospanov tikeleı baqylaýyna alǵan eken. Aıtýynsha, qarajat máselesi sheshilse, qaıta jańǵyrtý jumystary bastalady.


«Eń aldymen, bul jumystyń abyroıly iske asýy maǵan syn. Ahmetten asqan kimimiz bar? Qazirgi ýaqytta demeýshi izdestirip jatyrmyz. Óńirdegi «Alıýmınstroı» JShS dırektory Abaı Muqanovqa da usynys aıttym. Taǵy bir másele, Ahań úıi qalaı salynady? Qolymda eki joba bar. Birinshisi, kádimgi qazaqy úı salý bolsa, ekinshisi sáýletti ǵımarat turǵyzý. Alash qaıratkeri Álıhan Bóıkeıhanovtyń týǵan úıi eshqandaı ózgerissiz saqtalyp tur deıdi. Kózkórgen aǵalarymyz Ahań úıin de solaı qaldyrý qajet degen usynys aıtady. Bul endi aldaǵy ýaqytta sheshimin tabady», - deıdi aýdan ákimi.


Shota Ospanov aıtqandaı, qazirgi turǵan úıdi qalypqa keltirý úshin 2,5 mln teńge jumsalǵan. Sondaı-aq, keleshekte kıeli nysanǵa jaryq jelisin jetkizip, servıstik ortalyq ashý máselesi de aýdan basshysynyń nazarynda. Sonda kelýshiler qatary artyp, olarǵa jaqsy jaǵdaılar jasalmaq.


Rasymen de, ýaqyt ótken saıyn saman úıdiń tozyǵy jetedi. Aýyl aqsaqaldary qalypqa keltirý jumystaryn qys túspeı bastaý qajet deıdi. Ahańnyń úıi daıyn bolǵanda oǵan kelýshiler de kóp bolary sózsiz.



Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Qasqyrbaı Qoıshymanov

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT