+7 (701) 759 90 19
USD 379.75 EUR 415.18
RUB 5.78 CNY 54.19
Jańalyqtar

Adamzattyń ejelgi teri shańǵy dástúrin Altaı qazaqtary úzbeı jalǵastyryp keledi

2020 jylǵy 29 qańtar 17:44
Bólisińiz:
Adamzattyń ejelgi teri shańǵy dástúrin Altaı qazaqtary úzbeı jalǵastyryp keledi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Byltyrǵy jyldyń sońyna taman, naqtyraq aıtqanda 2019 jyldyń 21 jeltoqsan kúni Qytaıdyń Chuńlı Fýluń shańǵy bazasynda shańǵy sportyna arnalǵan halyqaralyq merekelik is-shara ótti.

Uqsas jańalyqtar
Nıý-Iorkte meıramhana ashqan qazaq qyzy: Golovkın men Dımashtyń jankúıerleri bizden tamaqtanady Bıyl 1378 qandasymyz elge oralyp, soltústik oblystarǵa qonystanady Shet elderdegi qazaq balalary arasynda baıqaý jarııalandy

Osy is-sharanyń ashylý saltanatynda qazaq halqynyń baıyrǵy dástúrli teri shańǵysy arnaıy tanystyryldy. Altaı aımaǵyn mekendep, ejelden kele jatqan teri shańǵyny jasaý hám paıdalaný dástúrin úzbeı kele jatqan óńir qazaqtary ulttyq kıimderin kıip, qoldaryna «Adamzattyń alǵashqy shańǵy mádenıeti paıda bolǵan jer» degen jazýy bar plakat ustap shyqqan. Qytaıdyń bul shańǵy bazasynda 2022 jylǵy qysqy Olımpıada oıyndary ótedi. Aıta keterligi, adamzattyń alǵashqy shańǵy mádenıetiniń qazirgi qazaqtarǵa qandaı qatysy bar? Sol jaǵyn az-kem izdengen edik.

Erte kezde adamdardyń kúndelikti tirshiligine qajetti kólik quraly bolǵan, al qazirgi kúni qysqy sporttyń negizgi túri sanalatyn shańǵynyń alǵash paıda bolǵan otany qazaqtar qonystanǵan Altaı ólkesi ekeni osydan biraz jyl buryn áıgilendi. Ǵalymdar 2005 jyly Qytaıdyń Altaı aımaǵyndaǵy shańǵy tebý beınelengen jartas sýretin zerttep, ony bizdiń zamanymyzdan burynǵy 10 myń jyldyń aldyndaǵy jádiger retinde moıyndaǵan. Osydan keıin 2007 jyly «Altaı taýy eń baıyrǵy qar shańǵysynyń mekeni» dep Gınnestiń rekordtar kitabyna engizilgen.

Jalpy osy kezeńge deıin shańǵy sportynyń otany retinde Norvegııa memleketi atalyp kelgen edi. Óıtkeni Norvegııadan da baıyrǵy qar shańǵysynyń tasqa basylǵan sýreti tabylǵan. Ony arheologtar zerttep, 4500 jyl burynǵy syzba dep turaqtandyrǵan. Sońǵy jyldarǵa deıin Norvegııa eliniń osy «ataǵyn» eshbir el tartyp ala almaǵan bolatyn. Tipten, shańǵy sportynan alǵashqy resmı jarys ta 1767 jyly Norvegııada ótken eken. Endeshe Altaı jeri «Adamzattyń baıyrǵy qar shańǵy mekeni» bolyp qalaı moıyndaldy? Qandaı dálel, dáıekterimen álem ǵalymdaryn ılandyryp, ortaq sheshimge júgindire aldy?

Qytaıǵa qarasty qazaqtar qonystanǵan Altaı aımaǵy - taýly, qyratty, qysy sýyq ári uzaq, qarly aımaq. Qary qalyń túsedi, ári uzaq jatady. Bul ólkeni mekendegen halyq úshin búgingi kúnge deıin shańǵy - sport túri ǵana emes, kúndelikti turmys-tirshiliginde de jıi paıdalanatyn kólik quraly bolyp kelgen. Taýly jerde kólik qatynasy qolaısyz bolǵandyqtan qazaqtar teri shańǵyny keńinen paıdalanǵan. Bul shańǵynyń ózegin qaıyń men qaraǵaı aǵashynan jasap, syrtyn jylqy sıraǵynyń terisimen qaptaıdy. Shańǵy ornynan qozǵalyp, ekpin alý úshin bir taıaqty ǵana qoldanǵan. Basqa qar shańǵylaryna qaraǵanda, teriden jasalǵan shańǵynyń ózindik ereksheligi - órge shyqqanda teri júnine qarsy baǵytta bolǵandyqtan, bıikten artqa syrǵyp ketpeıdi. Taýdan tómen syrǵanaǵanda bir baǵytta jyǵylǵan teri júnine baǵyttas bolǵandyqtan, jyldamdyǵy basqa qar shańǵylardan tez bolǵan.

Jergilikti halyqtyń osyndaı basqa jerde ushyrasa bermeıtin erekshe shańǵy túrin paıdalanyp júrgeni, buryn da sport mamandarynyń nazaryn aýdarǵan eken. Osymen birge Altaı jerinde shańǵy tebý beınelengen jartas sýretiniń tabylyp, túpkilikti zerttelýi, Altaıdy «Adamzattyń alǵashqy shańǵy mádenıeti paıda bolǵan jer» dep tanýǵa sebep bolǵan.

Álemdi moıyndatqan jartas sýretteri týraly aıtar bolsaq, Altaı petroglıfteri dúnıejúzinde sırek kezdesetin 1000 shaqyrymnan asatyn kórkem galereıany quraıdy. Sońǵy ýaqyttarda osy Altaıdyń ejelgi petroglıfteri tarıh, arheologııa jáne óner salalary boıynsha Qytaı jáne sheteldik mamandardyń nazaryn kóbirek aýdaryp júr.

Bul ashyq aspan astyndaǵy óner murajaıyndaǵy jartas sýretteriniń mazmuny ań aýlaý, mal jaıý, bıleý, dinı ǵuryptar jáne úı janýarlary men jabaıy ańdardyń beınesi bolyp keledi. Petroglıftegi beıneler tabıǵatty, halyq tirshiligin anyq kórsetip bergen. Olar kórkemdik turǵydan da óreli týyndylar bolyp sanalady.

Mine, osyndaı kóne jartas sýretteriniń biri, 2005 jyly Qytaıdyń Altaı qalasyna jaqyn orynalasqan «Dundyrbulaq» úńgirinen tabylǵan. Onda bir qatarda ketip bara jatqan jeti adamnyń sulbasy beınelengen eken. Bastarynda shoshaq bas kıimderi bar. Aldyńǵy tórt adamnyń sońynda jylqy, sıyr sekildi maldyń beınesi bederlengen. Al, qalǵan úsh adam belderin sál búgip, syńar taıaqqa súıene shańǵy teýip barady. Bul ań aýlaý sáti syzylǵan kórinis.

Ásilinde, kóne jartas sýretin jergilikti halyq burynnan biletin bolǵan. Al, Qytaı qar shańǵyshylar qoǵamy tóraǵasynyń orynbasary, shańǵy zertteýshisi Shan Jaýjıan osy jartas sýreti týraly elden qulaǵdar bolyp, alǵash zertteýge kirisken eken. 2005 jyldan bastap jartastaǵy beıneleý týyndysy basqa da ǵalymdardyń nazaryna iligedi. Osylaısha, Qytaıdaǵy túrli zertteý ortalyqtarynyń eki jylǵa taıaý den qoıyp saraptaýynan keıin, 2006 jyldyń 15 jeltoqsanynda Beıjiń qalasyndaǵy «Halyq saraıynda» Altaıdaǵy kóne jartas sýretterin zertteýdiń qorytyndy baspasóz konferentsııasy ótedi.

Atalǵan sharada mamandar óz pikirlerin bildirip, Altaı aımaǵynyń geografııasy, tarıhı jáne mádenı sharttary shańǵynyń alǵash osy óńirde paıda bolǵanyn aıǵaqtaıtyndyǵyn jáne arheologııalyq derekterdiń oń nátıjesi de osyny dáleldep turǵanyn aıtady.

«Altaıdaǵy shańǵy tebý beınelengen kóne jartas sýretindegi adamdardyń qımyl-qozǵalys sulbasy qazirgi jergilikti turǵyndardyń shańǵy tebýimen erekshe sáıkes kelýi adamdy tańǵaldyrady. Sonymen birge osy kúnge deıin Altaı qazaqtary basqa ortada ushyrasa bermeıtin syńar taıaqty, aǵashtan jasalyp, terimen qaptalǵan erekshe dástúrli shańǵy túrin atadan balaǵa mura etip jalǵap, paıdalanyp júr. Bul dástúrli shańǵy túriniń jartastaǵy syńar taıaqty shańǵy sýretine uqsaıtyny dálelelimizdi odan saıyn bekite túsedi. Mundaǵy jergilikti malshylar ortasyndaǵy 40 jastan asqan er adamdardyń barlyǵy terimen qaptalǵan shańǵymen, qalyń qarda erkin syrǵanap júre alatyn dástúrli daǵdylardy meńgergen», - depti baspasóz konferentsııasynda shańǵy zertteýshisi Shan Jaýjıan.

Al, Shyńjań ólkesiniń ulttyq murajaıynyń bilikti mamany Van Bonyń aıtýynsha, Altaıdaǵy jartas sýretterin zertteýde, arheologııalyq zertteýlermen qatar, álem ǵalymdarynyń shańǵy týraly jazǵan tarıhı eńbekteri de negizge alynǵan. Bul tarıhı eńbekterde de shańǵynyń Altaı jerinde paıda bolý yqtımaldyǵy týraly derekter ushyrasady. Al Qytaıdyń kóne jazbalarynda soltústiktegi kórshilerin «aǵash atty túrkiler» dep te ataǵandary aıtylady.

«Biz «Dundyrbulaq» úńgirinen tabylǵan jartas sýretin Altaıdaǵy basqa da tabylǵan kóptegen petroglıftermen salystyra zerttedik. Jartas sýretterin zertteýge Shyńjań áleýmettik ǵylymdar akademııasynyń, Batys-Soltústik ýnıversıtetiniń jáne basqa da zertteý ortalyqtarynyń tájirıbeli, bilikti mamandary atsalysty. Osylaısha, ǵalymdardyń túpkilikti zertteý qortyndysy boıynsha, senimdi teorııalyq jáne arheologııalyq zattyq dálelderdiń negizinde Altaıdy «Adamzattyń alǵashqy shańǵy mádenıeti paıda bolǵan jer» dep taný týraly sheshim jasadyq. «Dundyrbulaq» petroglıfteri paleolıt dáýiri turǵyndarynyń týyndysy bolyp tabylady. ıAǵnı, budan 10 000 nemese 20 000 jyl buryn Altaı taýyn meken etken turǵyndar shańǵyny oılap tapqan», - deıdi zertteýshi Van Bo.

Ǵalymdardyń jarııalaǵan osy ortaq sheshimderinen keıin, Altaı aýmaǵynda 16 qańtar kúnin «Baıyrǵy qar shańǵysynyń paıda bolǵan kúni» dep belgilengen. Al 2007 jyly Gınnes rekordynyń bas shtaby «Altaı taýy eń baıyrǵy qar shańǵysy mekeni» dep Gınnestiń rekordtar kitabyna engizgen.

Sondaı-aq, 2015 jyly Altaı qalasynda halyqaralyq baıyrǵy qar shańǵy konferentsııasyna Norvegııa, AQSh, Úndistan, Avstralııa, Shvetsııa sekildi 18 elden kelgen 30-dan astam shańǵy tarıhyn zertteýshi mamandar qatysqan jınalys ótken. Sol joly Qytaıdyń Batys-Soltústik ýnıversıtetiniń Mádenı mura ınstıtýttynyń uıymdastyrýymen Shyńjań Altaı aımaǵyndaǵy ejelgi jartas sýretterin zertteý maqsatynda halyqaralyq yntymaqtastyq zertteý toby qurylǵan. Osy túrli memleketterden kelgen 14 bilikti maman da «Dundyrbulaq» úńgirinen tabylǵan boıalǵan petroglıfterdi kóne zamannyń jádigeri dep moıyndady.

«Altaı jerindegi petroglıfter óte sapaly saqtalǵan, jergilikti halyqtar ony búldirmeı jaqsy qorǵap kelgen. Adamzat mádenıetiniń ortaq qundylyǵyn qurmettegeni úshin mundaǵy turǵyndarǵa rahmet aıtamyn! Osy myńdaǵan jyldar boıy saqtalǵan, qundy derekti jetkizgen jádigerdi bolashaqta da jaqsy qorǵaýymyz kerek», - deıdi zertteý tobyna qatysqan Aýstralııanyń Grıffıt ýnıversıtetiniń arheologııa professory Pol Taker.

Qazirgi kúni Altaıdaǵy qar shańǵysynyń tabanyna jylqy terisin qaptap jasaǵan túri Shyńjań uıǵyr avtonomııaly ólkesi jaǵynan «Qazaqtyń baıyrǵy materıaldyq murasy» tizimine kirip, qorǵaýǵa alynǵan. Qar shańǵyny «Qazaqtyń baıyrǵy materıaldyq murasy» retinde tirkeý úshin biraz jumystar atqaryp, qajetti materıaldar daıarlap, tarıhı, ǵylymı sıpattary týraly maqalalar jazǵan qalamger, mádenıettanýshy Tasqyn Ysqaquly degen azamat eken.

Altaıda turatyn belgili jýrnalıst, qalamger, Altaı aımaqtyq telearnasy bas dırektorynyń orynbasary Rızabek Qasenuly da qar shańǵynyń tarıhyna arnap «Tasqa oıylǵan tarıh» atty tórt bólimdi pessa jazǵan.

«Bul sýret ásilinde tasqa qashalmaǵan, birtúrli boıaýmen syzylǵan. Endi, tym arǵy tarıhty qazbasaq ta, burynǵy qazaqtar raýaǵash, qaraǵaıdyń qabyǵy, shúkir, josa sekildi zattardy boıaý ornynda paıdalanyp, ton-shalbar, múlik-múkamaldaryn boıap alatyny talassyz shyndyq. Al, tastaǵy sýrettiń osynsha uzaq jyl saqtalǵany ǵajap dúnıe. Ǵalymdar jartastaǵy sýretten synamalar alyp tekserip, boıaýdy adamdar ertedegi tas dáýiriniń sońǵy kezinde-aq paıdalana bastaǵan dep tujyrym jasady. Sonymen qatar, norvegııalyq zertteýshi Nelson degen izdenýshiniń 1891 jyly shyqqan kitabynda «qar shańǵy sporty Altaı taýlaryndaǵy bir taıpadan shyqqan bolýy múmkin» dep jazypty. Tipti, tarıhshylardyń atasy delinetin Gerodottyń jazbalarynda da Altaı taý júlgelerinde shańǵymen júretin rýlar bary aıtylǵan», - deıdi Rızabek Qasenuly.

Altaıdyń «Adamzattyń shańǵy mádenıetiniń paıda bolǵan jeri» atalýynyń tarıhı qundylyq retinde tanylýy óz aldyna, qazirgi kúni osy ólkege týrısterdiń kóptep kelýine de túrtki bolǵan eken. Altaıǵa AQSh-tan tartyp, Eýropanyń ár jerinen, Qytaıdyń ishi-syrtynan san myńdaǵan týrıster kelýge qumartqan. Olardyń ishinde «baıyrǵy qar shańǵyny, shańǵy tebetin qazaq degen ultty kóremiz» dep keletinderi kóp. Altaı qalasynyń irgesindegi Noǵaıty aýylynda turatyn Sylambek Saqashuly baıyrǵy qar shańǵysy materıaldyq murasynyń jalǵastyrýshy, murageri retinde tanylǵan. Bul aýylda Sylambek aqsaqal bastaǵan bir top qar shańǵy jasaý sheberler turady. Sondyqtan da bul aýylǵa da teri shańǵynyń jasalý erekshelgin kórýge saıahatshylar arnaıy atbasyn burady.

Jergilikti bıliktiń málimetinshe, 2019 jyly Altaı aımaǵyna 33 mıllıon 611 myń týrıst kelgen.

Túıindeı aıtsa, qazaqtyń ejelden bergi qonysynan qundy jádiger tabylyp, ony álem moıyndap, qazaq ultynyń menshigine berilýi kóńildi marqaıtady. Oljamyz ózgeniń qanjyǵasyna ketpeı, peshenemizge buıyrýy Qytaıdaǵy qandastarymyzdyń eńbegi dep bilemiz.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qytaı, Qandastar, Sport,
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT