Abylaı hannyń kıimi mýzeı qoryna tapsyryldy
2021 jylǵy 6 jeltoqsan 20:25

Abylaı hannyń kıimi mýzeı qoryna tapsyryldy

TÚRKІSTAN. QazAqparat - Túrkistan oblysy Bas ımamynyń orynbasary Muhamedjan Estemirov úsh júzdiń basyn qosqan qazaqtyń kórnekti tulǵasy Abylaı hannyń qajylyq sapardaǵy ıhram kıimin «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń qoryna tabystady.

Ihram kıim - Abylaı han atynan jáne Mádıne qalalaryna jasalǵan úlken qajylyq saparynda kıilgen.

Ózderińizge málim, 2015 jyly Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy N.Nazarbaevtyń bastamasymen Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı qazaq bıleri men handary atynan tuńǵysh ret bádel qajylyq uıymdastyrylǵan bolatyn.

Osy oraıda elimizdiń tarıhynda aıryqsha orny bar, arǵy tegi Aq Ordanyń negizin qalaǵan Orda Ejen hannan bastaý alatyn Qazaq Ordasynyń tarıhyndaǵy eń uly handardyń biri - Abylaı han atynan bádel qajylyq jasaý Túrkistan oblysy bas ımamynyń orynbasary Muhamedjan Estemirovke júktelgen. Uly hannyń musylmandyq paryzyn óteý jolynda uly amanatty moınyna alǵan Muhamedjan Jamantaıuly tulǵaǵa tıesili qajylyq kıim Abylaı han muralarymen birge bolǵanyn jón sanapty.

«Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi dırektorynyń mindetin atqarýshy Ersin Tájibaev mýzeı qoryna tapsyrylǵan qundy murany zor qýanyshpen qabyl alǵanyn jetkize otyryp Muhamedjan Jamantaıulyna alǵys bildirdi.

Bádel degenimiz – buryn qajylyqqa baryp kelgen adamnyń ózge adamnyń atynan jasalatyn qajylyǵy. Mal dúnıesi bola tura densaýlyǵy, qarttyǵy sebepti nemese ótken babalarynyń atynan barýǵa ruqsat etilgen.

Sharıǵat boıynsha Bádál qajylyqty dinı bilimi bar adamnyń nemese ımamdardyń atqarǵany abzal delinedi.

Ihram kıimi - qajylyqtyń bir paryzy bolyp sanalady. Ihram eki bólikten turatyn mata. ıAǵnı ústingi jaǵy «RIDA», al tómengi matany «IZAR» dep atalady.

Aıta ketsek, Túrkistan - Abylaı hannyń bılik qurǵan, aq kıizge kóterilip han saılanǵan, máńgilik tynys tapqan mekeni. Abylaı hannyń qabiri Qoja Ahmet ıAsaýıdiń sol jaq tusynda jatyr. Sondaı-aq, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesinde Abylaı hannyń báıbishesi Qarashashtyń, Abylaı hannyń uly Qasym sultannyń, Abylaı hannyń nemeresi Bopaı Qasymqyzy jerlengen.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT